Sildid
Inimese energeetikas on peale füüsilise, silmaga nähtava keha veel viis energiakeha. Eeterkeha, tunde- ja mõttekeha, psüühiline keha, astraalkeha ning valguskeha. Viimasest tahakski seekord pisut juttu teha. Panen kirja mõned olulisemad aspektid, kirjeldused ja nähtused, mis valguskeha toimimisest lähtuvalt meid puudutavad ning teiste kehade ning kihtidega suhestudes mõjutavad. Järgnev tekst võib anda mõnedele elulistele tõekspidamistele pisut teistsuguse, holistilisema vaatenurga.
Valguskeha on inimese välimine energiakeha, kõrgemate dimensioonide valgusstruktuur. Samamoodi nagu füüsiline keha, on see üks meie teadvuse kandjatest selles ja kõrgemates dimensioonides. Nii nagu füüsilises kehas on organid, mis hoiavad keha toimimas, on valguskehas erinevad valguse konstruktsioonid, mis käivitavad ning hoiavad Universumi energiat meis liikumas ning toimimas. Näiteks, nii merkaba, meridiaanisüsteem, valguskanal kui inimese energiakeskused ehk tsakrad on osa valguskehast.
Kehastuste vahelisel perioodil liigud Sa oma valguskeha ehk kausaalkeha abil erinevates kosmilistes aegruumilistes paikades ning dimensioonides. See on “sõiduk,” millega saab ühendust võtta ning liikuda ükskõik millisesse üheksast praegu kättesaadavast dimensioonist. Kolmandas dimensioonis, kuhu me algselt kõik oleme seekord inkarneerunud, vajab valguskeha toimimiseks eelkõige astraalkeha.
(Astraalkeha omakorda saab lõimuda füüsilise kehaga läbi eeterkeha. Seejärel ühildub valguskeha, lastes oma kiirgusel paista läbi astraalkeha. Valguskeha on palju avaram ja suurem kui astraalkeha ja asub selle ümber ja selle kohal. Selleks, et nii kõrgsageduslik valgus saaks ühineda mateeriaga, vajab see vahesubstantsi, mille kaasabil luua piisav maandatus.)
Vastsündinud laps on Universumi valgusega küll veel rikkumata ühenduses, aga tema füüsiline keha on liiga väike, et oma valguskehaga ühenduse hoidmiseks piisav maandatus luua. Sellepärast ongi beebi jaoks lähedus oma emaga sedavõrd oluline. Kui imik on oma ema kaisus ja ema on piisavas kohalolus ja avatud, saab lapse valguskeha ema vahetu läheduse abil temaga ühendusse laskuda. Kuna valguskeha on puhta valguse ning tingimusteta armastuse vibatsioonil, ning vahetus otseühenduses Olemise allikaga, tunnetab laps ema kaisus olles iseenda algset tegelikku olemust. Selles olukorras tunnetab laps tugevat armastust, kuid tegelikult kogeb ta sel hetkel lisaks oma maisele olemusele, inimkogemusele ka transtsendentaalset osa iseendast, millega ta muidu ühenduses ei suuda olla. Seetõttu hakkab laps uskuma, et armastus tuleb emalt, mida viimane temas endas tegelikult aitab vaid maandada. Sealt saabki inimestes, kes on tegelikult multidimensionaalsed olendid alguse väga oluline nihe- see, et armastust hakatakse otsima väljastpoolt iseennast.
Kui inimene saab täiskasvanuks, siis astraalkeha, mis on alateadvuse väljendus, lõimub laiaulatuslikumalt inimese füüsilise kehaga. Läbi selle aktiveeruvad eelmiste elude ning selle elu jooksul läbi traumade tekkinud karmakristallid ehk samskarad. Samskara (Sanskriti keeles) võib tõlkida sõnadega suundumus, loomupärane kalduvus. Inimese iga tegu, kogemus, soov, taotlus või kavatsus jätab inimese meele sügavamasse struktuuri jäljendi. Samskarad, on alateadvuse tihedamad alad, kus on peidus inimeste läbitöötamata karma ning varjatud iseloomujooned. Need astraalkehas talletatud energiakogumid mõjutavad inimest pidevalt, nii olevikus kui tulevikus, varjutades nende ootusi, eluolukordi ning enesehinnangut. Samskarad avalduvad erinevate isikuomaste kalduvuste, alateadlike arusaamade, käitumismustrite või sünnipäraste eelsoodumustena.
Astraal ning tundekeha sügavam inkarneerumine füüsilise kehaga toob kaasa nende struktuuride tihedamaks muutumise, mis takistab edaspidi valguskeha armastuse kiirgusel läbi nende paistmast. Valguskeha on peale seda küll palju paremini maandatud, aga selle valgus on ego struktuuride tõttu blokeeritud. Kausaalkeha on täiskavanueas teiste kehadega paremini integreeritud, kuid pole eriti hästi tunnetatav. Ning see valguskehast lähtuv kõrgvibratsiooniline kiirgus, millest veel on võimalik osa saada, on astraaltasandi ümberstruktureerituse tõttu moonutatud.
Meditatsiooni ja teiste vaimsete praktikate kestel liigub valguskeha inimesele järjest lähemale ja inkarneerub astraalkehasse. Selleläbi saab valguse jaoks loodud veelgi parem maandatus ja samskarad, ehk karmakristallid ning -mustrid hakkavad pikkamööda lahustuma. Valgus tõstab astraalkeha vibratsiooni, läbi mille saavad alateadvuse tumealad likvideeritud.
Astraaltasandi substants saab alateadvusesse uinunult kristaliseeruda, kuna see võngub ääretult madalal sagedusel. Astraaltasandi vibratsiooni järk järgult tõstma hakates saab jäätunud aines lahti võngutatud. Kui alateadvus on sellisel moel ära puhastatud, saab valguskeha kiirata takistuseta läbi ja inkarneerudaa füüsilisse kehasse.
Valguskeha on väga suur ja koosneb paljudest keerukatest struktuuridest. Inimeseks olemise eesmärk polegi kõiki selle osi ning funktsioone täielikult mõista ja kirjeldada.
Niisiis, kui kohtad teist inimest, kelle suhtes Sa tunned suurt armastuse tunnet, siis teisisõnu võib öelda, et Sa oled kohtanud inimest, kes aktiveerib ja maandab Sinu valguskeha väga erilisel moel ja teievaheline ühendus ulatub taevastesse kõrgustesse. Vahetum kontakt oma valguskehaga on lihtsalt imeline tunne, pole siis imestada, et me kipume temasse, kes seda meil kogeda aitab, kiinduma.
Vahel, mõnedel erilistel päevadel, võib inimene tunnetada kõikehõlmavat kohalolu ning armastusetunnet. See on seisund, kus on võimalik tunda armsalt sooja tunnet iga vastutulija ning kogu maailma suhtes. Kui taolises olekus mõelda oma mineviku raskematele, hirmutavatele hetkedele, olukordadele ja perioodidele, siis isegi need justkui romantiseeruvad ja muutuvad helgeteks, vajalikeks kogemusteks, mälestusteks. Sellistel, paraku harva pikemalt püsima jäävatel seisundilistel episoodidel suudabki inimene tegelikult tunnetada oma valguskeha, ehk oma Jumalikku sära. Valguskeha aktiveerumisega, avaneb süda kosmilise armastuse vastuvõtmisele. Ja teadvus hakkab puhastuma.
Rahuleidja 