Kujutle hetkeks, et sa oled vaba. Ja sinu vabadus ei seisne mitte niiväga sinu staatuses, vaid selles, et sul endal on kõik, mida soovid. Sinu südames on vabadus. Sinu sisemaailmas on vajalikud kvaliteedid: meelerahu, armastus, kindlustunne, lähedus, küllus, rõõm, tervis, elujõud ja terviklikkus olemas. Sa oled vaba mineviku ebakõladest, nii ei pea sa olnud asju ja sündmuseid praegusesse hetke üle tooma ning disharmooniat uuesti looma.
Kujutle, et sa õpid tundma mõnda imelist inimest, kellega kõik klapib, kes on samuti vaba. Te mõlemad olete ja püsite voolamises, kulgemises oma elu südamerajal. Te kohtute üksteisega, kuna teie rajad ühtivad mõneti ja viivad teid kokku. Teil on koos ääretult hea olla. Kuid teadlikuna, jääte te vabaks ka teineteise läheduses. Te teate, et kohene rõõmu- ja ekstaasienergias teisesse viskumine, on hüpe iseenda ja enda vabaduse kaotamisse.
Kujutle, et omavahel saab suhelda sedasi, et kumbki ei taha ega pea teist kuidagi piirama, omama või kasutama. Kujutle, et sa asud lähedasse suhtlusesse sedasi, et teisel pole sulle mingeid ootuseid ja tal pole sinult otseselt midagi vaja. Ta on sinuga lihtsalt sellepärast, et tunne, mis teid saadab on eriliselt hea ja õige.
Te näete, et koos olemine on lihtsalt üks suur rõõm ja õnnistus, mida teile kogeda on antud. Kuid teate ka, et mida rohkem kordi kohtuda, seda tõesem tervikpilt teise kohta avaneb. Ja te armastate ennast liiga palju, et end ehku peale liialt siduda. Te teate, et kindlasti vähemalt esialgu, on tark jääda eelkõige ikkagi enda ja enda asjade juurde. Tark on suhelda armastuses ja usalduses, kuid täielikus vabaduses.
Te olete mõlemad teadlikud sellest, et armumise staadiumis ja seisundis projitseeritakse teise peale kõik enda kõige igatsetumad kvaliteedid. Luuakse oma alateadvuses teisest täiuslik olend. Ja läbi alateadvuse projektsiooni nähakse teises armununa meele, isegi südamega vaadates teinekord seda, mida temas tegelikult ei eksisteerigi.
Kujutle, et püsid suhtluses teise inimesega vabalt, ilma otseste tulevikuplaanideta. Te jagate koos rõõmu, armastust ja maagiat. Suhtlete austuse printsiibil, koormamata teist liialt oma minevikust rääkimisega. Te suhtlete aususe printsiibil, räägite teisele oma eelistustest ja ütlete alati välja, kui miski mingitel suhtlustasanditel häirib. Te teate, et see hoiab ära pinnase illusioonide tekkimiseks.
Ja annate teisele aegsasti märku kui tundub, et teievaheline energiavahetus hakkab tasakaalust välja minema. Kui näib, et keegi võtab rohkem kui annab, arvestades nii nähtavat kui nähtamatut. Ja selles küsimuses peaks püüdma väljaspool ego adekvaatselt tunnetada tõelisust, et mida ja kui palju on sul teisele reaalselt anda ja mida on võimalik vastu saada.
Mis oleks, kui mees suudaks oma seksuaalenergiat sublimeerida? Kui ta suudaks oma himu ja iha transformeerida kõrgemateks energiateks: loominguks, südameenergiaks ja eneseteostuseks? Siis ei peaks ta kogema frustratsioone ja neid naise peale paiskama. Siis oleks ta selline mees, nagu kõik naised sügaval sisimas endale soovivad: tõeliselt imetlusväärne ning kõigutamatu, samas hooliv ja armastav. Läbi selle saaks naine kogeda meest tõeliselt kõrge olendina, kelle iga puudutus on jalustrabav. Ning naises lööks särama tahk, mis on igal vajalikul ja võimalikul hetkel nõus täies kohalolus armastust jagama.
Kuid, et ei tekiks illusioone, jääb kõige selle juures mehel läbi tema meesaspekti vajadus tunda ka vabadust, vahel tõelist vabadust. Ja selleks on vaja mehel võimalust oma partnerist aegajalt täielikult eemalduda, minna oma asju ajama, ideaalis ilma, et oleks vaja midagi selgitada: “Et kuhu, kellega või kui kauaks?
Mis oleks, kui naine suudaks ise oma periooditi mõistmatut segadust loovaid mõtteid, tujusid ja emotsioone teadlikkusega hallata? Mis oleks kui, naine suudaks ennast oma kohatiste mäslevate tujude ja mõtete puhkemisel nendest eraldada, nendega samastumata, ilma mehe jaoks tormi ja draamat tegemata. Ilma masendusse langemata, neid oma ellu üle kandmata? Ja mis oleks kui naine oskaks ise hoida enda südame avatuna? Armastus on naise olemuse põhivajadus ning väljendus. Ainult avatud südamega saab ta, tunda, kogeda, näha, leida, jagada ja vastu võtta armastust. Ja vaid lahtise südamega saab naine olla tõeliselt veetlev, voolav, usaldav, hoolitsev, hooliv ja armastav, tõeliselt naiselik naine. Ja sellises seisundis naise lähedal tunneb mees ennast alati hästi, ega tahagi minna hulkuma.
Kuid siiski, kui naise süda läheb mingist mõttest, tundest või sündmusest mõjutatuna kinni ja tuju läheb väga halvaks, võib ta tahta kõigest täielikult eemalduda. Üksi olla. Sellistel hetkedel võib isegi mehe hoolitsus ja püüe ta tuju parandada, naist ärritada. Ja selleks, et ise enda sisemised asjad korda ajada, on vaja naisel võimalust oma partnerist aegajalt täielikult eemalduda, minna oma asju ajama, ideaalis ilma, et oleks vaja midagi selgitada. Teineteise sõnadeta mõistmine on üks ilus asi.
Ühesõnaga, kui asjad oleksid eelkirjeldatud moel paigas, saaks kogeda seda, kui teine sinust ühel heal hetkel lihtsalt eemaldub, mitte karistuse, ehmatuse ja mõistmatusena, vaid kergendusena. Ja saad koheselt rahulikult omaenda asjadega tegelema asuda.
Huvitav, mida oleks selleks vaja, et selline suhtlemise vorm inimeste vahel reaalselt toimiv oleks? Mida selline suhtlemise viis võiks inimeste reaalsuses ja elukogemuses tegelikult muuta?
Tusasena, vägisi üksteise lähedal püsimine võib viia uute ja järjest suuremate ebakõladeni, tülideni ja sisemiste pingeteni. Mõlemal juhul nii mehe kui naise puhul saab läbi teisest eemaldumise ja enda asjadele keskendumise, saabuda taas parem kontakt iseendaga. Eemal viibides saab õppida uuesti täielikult endas olema. Oskus vaid ise hakkama saada ongi vabadus. Ainult endaga olles saab õppida vaid universumist lähtuvalt energiat ammutama, vajamata selleks teisi inimesi. Ja see ongi alus püsivaks meelerahuks. Ning kontakt endaga on sinu jaoks adekvaatse maailmapildi nägemise põhieeldus.
Loomulikult kui peres on väikesed lapsed, siis on olukord natuke teine. Siis on vanema kohustus olla esmalt oma lastega. Sel juhul saab endaga olla, näiteks siis kui lapsed magavad. Isegi järeltulijate eest harmoonilisel hoolitsemisel, võib saada mehe ja naise liigne sõltuvus teineteisest takistuseks. Siis võib juhtuda, et neil on rohkem vaja üksteiselt kui neil on anda oma lastele. Ja võib tekkida frustratsioon ja igatsus oma partneri järele kui teine on väga tihti järeltulijatega hõivatud. Kuid olles oma partnerist energeetiliselt vabam, siis on sul vägi ise enda ja oma laste jaoks armastuse energiat luua ja seda neile anda.
Kohe alguses laste saamise ja püsisuhte eesmärgiga suhtlusesse asumine kõlab nagu mingi viisaastaku plaani tegemine. Aga sellised plaanid on endale illusioonide ja ootuste ehitamine, mis võivad lõppeda pettumusega. Sest isegi kui sa endale ettepandud eesmärgid täita suudad, võid sa avastada, et see polnudki see, mida sa tegelikult tahtsid ja asjad polegi kõige selle valguses nii, nagu sa endale ette kujutasid. Sa võid avastada, et sa ei saanud ikkagi õnnelikuks.
Hea oleks õnnelikuna ja vabana teatud aja vältel suhelda ning kui tundub, et mõlema südamed seda tõeliselt tahavad, saab otsustada näiteks lapse saamise kasuks. Sedasi on kõik elusündmused loomulikus voolamises ja sa saad kogeda püsivalt õnnelikku reaalsust.
Ajad on muutunud. Kõik muutub iga päev. Kõik on uus. Ja see puudutab kõiki eluvaldkondi. Kõrgemas plaanis polegi järeltulijate saamine enam esmane. Maailmas on juba niigi liiga palju inimesi. Meie planeet ei tule selle suure hulgaga varsti enam toimegi. Praegu on võimalus valida väga erinevaid eluteid ja väljundeid eneseteostuseks. Kui laste saamine pole üks osa sinu eluülesandest, siis võid sa laste kasvatamise perioodi, kui nad on väiksed ja vajavad sinu pidevat tähelepanu, kogeda väga kurnavana. Ka kõige parema püüdmise juures võib laste kasvatamisse enda tahte täielikult kaotada.
Bioloogilisest ja instinktiivsest vajadusest järeltulijate järele on võimalik kõrgemale tõusta ja teadlikusega läbi minna. Ühiskonna ja ühisteadvuse surve laste saamise tähtsusest on võimalik endast mööda lasta. Ja see kaotab tingimatu vajaduse kindla paarilise järele. Jõudes selgusele, et vähemalt niipea, pole lapse saamine sinu jaoks vajalik, ei pea sa sinu hinge ja südame jaoks ebavajaliku eesmärgi nimel mõne tegelikult sobimatu partneriga koos kannatama ja päev päevalt endast üle astuma.
Sa ei pea tegelikult enda vanemate ootuste ja peretraditsioonide järgi elama. Ja kui sa ise tunned teisiti, ei pea sa ka oma elukaaslase mõtete, tahte ja soovide kohaselt joonduma. Sa ei pea valima mingeid piiranguid oma ellu. Kui sa juhinduksid armastusest, enesearmastusest, tahtes tõesti sisemisi ja välimisi konflikte vältida, võiksid sa alati eelkõige kuulata oma südamehäält. Kui sa oled endaga kontaktis, on sinu kese, sinu süda see, millele saad toetuda. Osade inimeste jaoks on muidugi laste saamine ja neile pühendumine sobilik, vajalik ja möödapääsmatu. Igaüks toimigu alati nii, nagu tema süda tõeliselt õigeks peab.
Lihtsalt, selline vaatepunkt asjadele teeb vabamaks. Niipea, kui sa oled vaba liigsest tahtmisest ja miski pole sulle liiga oluline, saad elu, ennast ja teisi vabalt võtta ning asjad hakkavad voolama. Sa ei pea oma energiat raiskama hetkel ebavajalikest asjadest mõtlemise peale. Lahti lastes ning usaldades, saavad sinu juurde voolata õiged asjad, inimesed, kokkusattumised, sündmused ja imed.
Küsimus: “Niisiis, kuidas reaalselt jääda lähedases suhtluses teise inimesega endaks ja vabaks?” Vastus: “Jättes kõrvale kõikide teiste: ühiskonna, vanemate, sugulaste, sõprade ja sõbrannade ning kohati ka oma partneri, uskumused, ootused ning nõuanded, ning alati kuulata vaid oma südant.” Ja pole üldse välistatud, et kui sa püsid vabaduses, voolamises, siis sinu ellu tulnud inimeste ja sinu soovid ning uskumused kattuvad. Ning selline elamise ja olemise viis saab luua püsivama harmoonia sinu ellu.
Suhteid ja kogu elu võiks võtta laiemat plaani silmas pidades ühtse ja pideva arenguna. Koos võib ju olla kuni on hea, aga tegelikult, hinge seisukohast vaadatuna, pole kuidagi vajalik millessegi või kellesegi kinni jääda. Tõeline vaimne arenemine jõuab varem või hiljem välja kiindumatuseni. See, et kinnisesse suhtesse minnes on võimalik kuidagi lihtsasti oma õnn, tulevik ja armastus kinnistada, on illusioon. Kõik siin ilmas on alati muutumises ja mitte midagi kindlat pole olemas. Ainus kindel asi saab olla kontakt iseendaga.
Praeguseks hetkeks on maailma olemust, suundi ja energiaid silmas pidades kõige suuremaks defitsiidiks ja tugevamaks valuutaks muutunud inimese meelerahu. Ja isiklikust seisukohast lähtuvalt ei saagi mitte miski olulisem olla.
Kas prestiiž võib anda inimesele meelerahu? Kas kõrge staatus kõrges seltskonnas võib anda pikaajalist südamerõõmu ja püsivat rahulolu? Rahuliku meelega inimese vibratsioon on alati kõrgem kui puhtalt edule orienteerunul. Ja lihtsuses küllust kogeva inimese elukogemus on kordades nauditavam kui ennast ühe suuremale edule piitsutajal. Ja mida vaimsel maailmal, kogu planeedil enim vaja, on järk järgult läbi järjest valdavama meelerahu tõsta ühisteadvuse vibratsiooni, kuni tõelised vabanemise imed saavad võimalikuks.
Samas pole teise olemuse, välimuse, saavutuste või oskuste üle uhke, rõõmus või tänulik olemine sugugi halb. Partner, keda saab tõeliselt südamest imetleda, mõjub väestavalt ja ärgitab arenema. Hea oleks leida selline inimene kellega koos saad sa olla selline, nagu sa tõeliselt soovid olla. Parim, keda sa leida saad on keegi, kes isegi sinu neid omadusi, mida sa ise pead nõrkuseks, peab suurepärasteks omadusteks.
Enda partneri valimine võiks toimuda südamepõhiselt. Sinu süda teab, mis on sulle hea. Valinuna läbi ego sellise partneri, kellel on sulle olulises eluvaldkonnas kõrge staatus, võid avastada, et omavahelises suhtluses ei mängi see mingit rolli. Valides enda partneriks inimese, kellega saad teiste ees ennast uhkena tunda, valid sa suhte, mis on suunatud väljapoole. Kogu suhe võib sellisel juhul olla teiste inimeste, sõbrannade, sõprade, sugulaste ja kogukonna ees näitamiseks. Taoline, suhe ei pruugi aga olla sügavusse, südamesse ja harmooniasse liikuv. Staatusele keskendumine ei tarvitse kaugeltki olla tee sisemise õnnetundeni.
Muidugi kui sul avaneb võimalus suhelda kellegi imelisega, kellelt sul on haruldaselt palju saada ja õppida, kelle kõrval sul on võimalus kiiresti kasvada, siis võiks vaadata oma tahtmised, vajadused ja nõudmised üle. Võid vaadata, kas mõned asjad, mida sa pole osanud ja tahtnud varem teisele pakkuda, tulenevad hoopis sinu ego piirangutest ja tegelikult nendest läbi minemine, enda muutmine oleks sulle hoopis kõige kõrgemaks hüvanguks.
Kui sul pole pikka aega kedagi olnud ja lõpuks kohtad kedagi, siis temaga koheselt niinimetatud suhtesse minna pole mõistlik. Puuduseteadvuses võib toimuda niiöelda uppuja haaramine õlekõrrest, kuid sellises seisundis tehtud krabamised ja otsused pole ju adekvaatsed. Ja loomulikult kui eelmine suhe värskelt lõppeb, oleks õigem tükk aega teadlikult üksi olla ja ennast kokku koguda.
Jah, hea on leida endaga võimalikult sarnane ja meeldiv inimene igal tasandil, aga seda illusiooni, et kohtad kedagi, kelles sind algusest lõpuni miski ei häiri pole mõtet luua. Seda pole mõtet loota, et teil on koheselt kõiges elu, olude ja vajaduste koha pealt üks ja sama arusaam. Enamasti tulevad sellised erinevad vajadused ja tahtmised juba naise ja mehe olemuse erinevustest. Kes väidab, et tal on oma partneriga kõikidel tasanditel kõikidest asjadest sarnane arusaam võib siiski pisut oma partnerile ja endale valetada. Ja endale valetamine võib tulla blokeeringute arvelt, mis sind kurnavad.
Samas võib tõesti ju suhelda nii, et lausa taotluslikult samastud täielikult oma partneriga. Sedasi, et toimub täielik energeetiline läbipõimumine. Kuid sellisel juhul tasub meeles pidada, et kui teine oma südame sulgeb ja lahkub, võid sa jääda pikaks ajaks poolikuks ning katkiseks. Sest te kumbki kannate selleks hetkeks endas midagi teisest ja neid sinu osi, mida teine kaasa võtab, hakkad sa väga taga igatsema. Kaotatud osad toob tagasi aeg ja vahel on vaja selleks, et taas täielikuks saada, teha ka teatud vaimseid praktikaid.
Midagi kindlat ei ole võimalik saavutada, miski ei pruugi igaveseks püsima jääda. See, et teine muutub, muudab oma väärtushinnanguid, tahtmisi ja lahkub, võib juhtuda iga järgmine päev. Ükskõik, mida sa teed, lubad või endast annad, ei pruugi seda muuta. Lisaks tasub teada, et teine ei lahku kunagi sinu pärast, vaid kui ta lahkub, lahkub ta ainult enda pärast. Tark on sellest kõigest lihtsalt teadlik olla. Hea on alati loota ja uskuda parimat, aga samas on õige olla valmis halvimaks.
Mis praegusel ajal lähisuhtlusesse asudes tihti juhtub, on see, et minevikust tõuseb üles palju eelnevate suhetega seotud asju ja energiaid. Inimene, kes kohe alguses hakkab põhjalikult oma endistest partneritest rääkima, toob ilmselgelt minevikust kaasa palju lahendamata asju. Sellest pole ka kindlat pääsu, sest sa võid püüda teha enda sees vastavaid muudatusi ja asju ära lahendada, aga enne kui sa pole reaalselt suhelnud ja varem probleeme tekitanud olukordadega kohtunud, ei saa sa olla kindel, et muutused on tõesti toimunud.
Vahel pääseb takerdunud ja lahendamist vajavale minevikumustrile ligi alles, siis kui tõeline eluolukord on taas reaktsiooni tekitanud. Ja sellist asja teineteise lähedal, tihedalt suheldes ja koos olles, on väga keeruline lahendada. Ebakõlalised energiad saavad mõnikord ära liikuda alles siis, kui saad teisest, ehk niiöelda reaktsiooni põhjustajast, täielikult eemalduda. Vaba ajavoog aitab tihtipeale ebakõlad osaliselt ära uhtuda ja tasandada.
Partnerit valitakse hetkel püsivate samastumiste alusel. Kuid ei tasu kinni jääda ja kiinduda sellesse, kes teine on ja kellena sa teda hetk tagasi kogesid. Järgmisel tunnil, päeval või nädalal võib kõik olla uus. Keegi ei oska ette näha kui kiiresti teine mingis suunas areneb ja kuhupoole on valmis liikuma. Igal juhul võib olla, et mõne aja pärast on teievaheline ühisosa jäänud väikesemaks. See võib avalduda eriti kontrastselt, kui algul on püütud olla keegi teine. Võimalikult kiirelt võiks selguda tõelisus ja tõde. Siis ei saa soovimatud ebakõlad nii naljalt tekkida ja juurduda.
Olles võimalikult aus, leiad sa lõpuks inimese, kes sinuga hetkel resoneerub ja kelle ootused ja eesmärgid võivad paljuski sinu omadega tõeliselt kattuda . Saad näha, kes oskab vähemalt alguses täielikus vabaduses suhelda, kes mitte. Ja vabaduses on mõistlik suhelda päris pika perioodi vältel. Kõik inimesed kannavad vähesel või rohkemal määral, teadlikult või eneseteadmata maske, mis võivad langeda alles mõne aja pärast. Ja igaühel on teatud ajaperiood, pärast mida ta ei viitsi enam teeselda. Alles siis saab näha teisest terviklikumat pilti ja tõesemat kuvandit.
Kui sinu eesmärk on alguses suheldes olla vabam ja kohtad kedagi, kes sisimas tahab tegelikult kinnisemasse suhtlusesse minna, võid sa hakata tema tahtmisi enda omadeks pidama. Kui sa oled tundlik ja püsid teisega ühenduses, suhtlemises, võid sa hakata teise mõtteid ja tundeid üle võtma. Sellisel juhul on eriti arukas teisest teadlikult aegajalt eemalduda, endaga parem kontakt luua, et enda tegelikes tahtmistes kindel olla.
Mõnel inimesel on raske leida endale partnerit. See, et sa endale partnerit ei leia, kuigi tahaksid, on seotud sinu sisemiste blokeeringute ja lahendamata- muutmata mustritega. Sa lihtsalt ei lase endale kedagi ligidale, sa pole vastuvõtmises, sa pole avatud. Lastes ennast voolama, hakates rõõmsamalt ja vabamalt suhtlema, püsides usaldamises, saab sinu ellu tulla inimene, kes võib väga õigeks osutuda, isegi kui sa seda alguses näha ei oska. Tasub õppida võtma vabalt, unustada ja lahti lasta kõik eesmärgid, unistused ja ootused. Ja siis polegi enam võimatu, et need ühel heal päeval tõesti täituvad.
Kui inimene otsib partnerit ja siiralt tunneb, et keegi pole talle piisavalt hea, siis võib tegelikult temas endas olla nii palju põhikvaliteete puudu, et teine peab tõesti hakkama tema olemist ulatuslikult kompenseerima. Ning nii võimekat inimest, kes kõik teise vajakajäämised enda energiaga täita suudaks, ongi raske leida.
Pikemat aega suhtluses olles ei aita sellest, kui ühe poole panus on vaid see, et ta on väga ilus. Ilu võib iseenesest tõesti natuke energiat luua ja partnerit kohati väestada, kuid tegelikult tasakaalustatud energiavahetuseks ei pruugi sellest piisata. Väekat ja väärilist partnerit, kellelt oleks näiteks ka hinge ning südametasandil tõeliselt saada, ainult iluga ei püüa. Kui sügavamal on igatsus kõrgemate väärtuste järele, oleks mõistlik püüda need kvaliteedid esmalt enda seest üles leida. Siis saab igatsetud tasemega partner sinu juurde tulla.
Tark ei ole eeldada, et teine teeb sind alati õnnelikuks, ajab naerma ja paneb armastama. Hea oleks mõista, et kõik tungivad ootused teisele võivad olla endale pettumusteks aine loomine. Lootes, et ainult läbi teise inimese saabub õnn, küllus, armastus, meelerahu ja püsiv täiuse tunne, loodab inimene ehk liiga paljut? Ilmselt ootab ta sel juhul ka, et teine lahendab ära tema minevikus loodud probleemid ja pealekauba toob tema ellu enneolematu harmoonia. Selline asi saab juhtuda ainult muinasjutus. Üks inimene ei saa teise sisemisi asju täielikult ära lahendada. Eelkõige juba sellepärast, et liiga suures ulatuses teiste koormate enda pele võtmine pole hea ega õige.
Püsiv meelerahu saab saabuda siis, kui sinu enda sees on rahu ja saad sellesse taanduda, ükskõik mida teised sinu ümber teevad. Kui sisemise rahu kogemiseks on tarvis teistest eemalduda, siis on mõistlik luua endale reaalsus, kus eraldiolemine on vajadusel võimalik.
Tegin silmad lahti. Ruum oli karge ning söed kaminas jahtunud. Meel oli selge ja ergas. Olin mediteerinud päevi, aeg oli kaotanud tähtsuse. Sealsamas tekkis üks huvitav tõdemus … või õigemini – mu teadvus puudutas väga kõrgeid seisundeid, mu ümber oli palju vaimuvalgust, aga sain aru, et sellest kohast enam edasi minna ei saa – justkui lagi oli vastu tulnud. See kõik ei olnud päris nii, nagu olin arvanud. Seisundite vahel valitses tühjus. Sealt sai alguse lôpliku vaikuse piiritu ookean. Esimestel kohtumistel pole see vaakumit meenutav tasand sugugi rahulik – see on väga intensiivne kogemus. Kuidas üldse suhestuda vaikusega? Seal teadvuse lael oli väga palju infot: erinevate ôpetuste ja usundite kohalejôudmise väravaid ning kõik need viisid tühjusesse. Seal vibreerisid ka uued, seni avastamata väravad ja potentsiaalid ja neid oli lõputu hulk. Sain aru, et infot on seal selgelt liiga palju ja see takistabki tegelikult edasi minemast. Lasin kõik arusaamad lahti ja ootasin, kuni sain sellest infotulvast mööda. Siis lendasin oma meelerännakul kôiksuse avarustes, nägin maailma loomist ajatus ruumis, aga edasi minnes jôudsin tagasi iseenda juurde. 
Rahuleidja 