• Rahuleidjast
  • Vabastav muusika
  • Arhiiv

Rahuleidja

~ Rahuotsijate kohtumispaik

Rahuleidja

Tag Archives: Tingimusteta armastus

Kuidas leida tingimusteta armastust?

17 Esmaspäev sept. 2018

Posted by Taavi in Teekond sisemise rahuni

≈ 1 kommentaar

Sildid

Armastus, Tingimusteta armastus, Vabadus, valguskeha

Inimese energeetikas on peale füüsilise, silmaga nähtava keha veel viis energiakeha. Eeterkeha, tunde- ja mõttekeha, psüühiline keha, astraalkeha ning valguskeha. Viimasest tahakski seekord pisut juttu teha.  Panen kirja mõned olulisemad aspektid, kirjeldused ja nähtused, mis valguskeha toimimisest lähtuvalt meid puudutavad ning teiste kehade ning kihtidega suhestudes mõjutavad. Järgnev tekst võib anda mõnedele elulistele tõekspidamistele pisut teistsuguse, holistilisema vaatenurga.

Valguskeha on inimese välimine energiakeha, kõrgemate dimensioonide valgusstruktuur. Samamoodi nagu füüsiline keha, on see üks meie teadvuse kandjatest selles ja kõrgemates dimensioonides. Nii nagu füüsilises kehas on organid, mis hoiavad keha toimimas, on valguskehas erinevad valguse konstruktsioonid, mis käivitavad ning hoiavad Universumi energiat meis liikumas ning toimimas. Näiteks, nii merkaba, meridiaanisüsteem, valguskanal kui inimese energiakeskused ehk tsakrad on osa valguskehast.

Kehastuste vahelisel perioodil liigud Sa oma valguskeha ehk kausaalkeha abil erinevates kosmilistes aegruumilistes paikades ning dimensioonides. See on “sõiduk,” millega saab ühendust võtta ning liikuda ükskõik millisesse üheksast praegu kättesaadavast dimensioonist. Kolmandas dimensioonis, kuhu me algselt kõik oleme seekord inkarneerunud, vajab valguskeha toimimiseks eelkõige astraalkeha.

(Astraalkeha omakorda saab lõimuda füüsilise kehaga läbi eeterkeha. Seejärel ühildub valguskeha, lastes oma kiirgusel paista läbi astraalkeha. Valguskeha on palju avaram ja suurem kui astraalkeha ja asub selle ümber ja selle kohal. Selleks, et nii kõrgsageduslik valgus saaks ühineda mateeriaga, vajab see vahesubstantsi, mille kaasabil luua piisav maandatus.)

Vastsündinud laps on Universumi valgusega küll veel rikkumata ühenduses, aga tema füüsiline keha on liiga väike, et oma valguskehaga ühenduse hoidmiseks piisav maandatus luua. Sellepärast ongi beebi jaoks lähedus oma emaga sedavõrd oluline. Kui imik on oma ema kaisus ja ema on piisavas kohalolus ja avatud, saab lapse valguskeha ema vahetu läheduse abil temaga ühendusse laskuda. Kuna valguskeha on puhta valguse ning tingimusteta armastuse vibatsioonil, ning vahetus otseühenduses Olemise allikaga, tunnetab laps ema kaisus olles iseenda algset tegelikku olemust. Selles olukorras tunnetab laps tugevat armastust, kuid tegelikult kogeb ta sel hetkel lisaks oma maisele olemusele, inimkogemusele ka transtsendentaalset osa iseendast, millega ta muidu ühenduses ei suuda olla. Seetõttu hakkab laps uskuma, et armastus tuleb emalt, mida viimane temas endas tegelikult aitab vaid maandada. Sealt saabki inimestes, kes on tegelikult multidimensionaalsed olendid alguse väga oluline nihe- see, et armastust hakatakse otsima väljastpoolt iseennast.

Kui inimene saab täiskasvanuks, siis astraalkeha, mis on alateadvuse väljendus, lõimub  laiaulatuslikumalt inimese füüsilise kehaga. Läbi selle aktiveeruvad eelmiste elude ning selle elu jooksul läbi traumade tekkinud karmakristallid ehk samskarad. Samskara (Sanskriti keeles) võib tõlkida sõnadega suundumus, loomupärane kalduvus. Inimese iga tegu, kogemus, soov, taotlus või kavatsus jätab inimese meele sügavamasse struktuuri jäljendi. Samskarad, on alateadvuse tihedamad alad, kus on peidus inimeste läbitöötamata karma ning varjatud iseloomujooned. Need astraalkehas talletatud energiakogumid mõjutavad inimest pidevalt, nii olevikus kui tulevikus, varjutades nende ootusi, eluolukordi ning enesehinnangut. Samskarad avalduvad erinevate isikuomaste kalduvuste, alateadlike arusaamade, käitumismustrite või sünnipäraste eelsoodumustena.

Astraal ning tundekeha sügavam inkarneerumine füüsilise kehaga toob kaasa nende struktuuride tihedamaks muutumise, mis takistab edaspidi valguskeha armastuse kiirgusel läbi nende paistmast. Valguskeha on peale seda küll palju paremini maandatud, aga selle valgus on ego struktuuride tõttu blokeeritud. Kausaalkeha on täiskavanueas teiste kehadega paremini integreeritud, kuid pole eriti hästi tunnetatav. Ning see valguskehast lähtuv kõrgvibratsiooniline kiirgus, millest veel on võimalik osa saada, on astraaltasandi ümberstruktureerituse tõttu moonutatud.

Meditatsiooni ja teiste vaimsete praktikate kestel liigub valguskeha inimesele järjest lähemale ja inkarneerub astraalkehasse. Selleläbi saab valguse jaoks loodud veelgi parem maandatus ja samskarad, ehk karmakristallid ning -mustrid hakkavad pikkamööda lahustuma. Valgus tõstab astraalkeha vibratsiooni, läbi mille saavad alateadvuse tumealad likvideeritud.

Astraaltasandi substants saab alateadvusesse uinunult kristaliseeruda, kuna see võngub ääretult madalal sagedusel. Astraaltasandi vibratsiooni järk järgult tõstma hakates saab jäätunud aines lahti võngutatud. Kui alateadvus on sellisel moel ära puhastatud, saab valguskeha kiirata takistuseta läbi ja inkarneerudaa füüsilisse kehasse.

Valguskeha on väga suur ja koosneb paljudest keerukatest struktuuridest. Inimeseks olemise eesmärk polegi kõiki selle osi ning funktsioone täielikult mõista ja kirjeldada.

Niisiis, kui kohtad teist inimest, kelle suhtes Sa tunned suurt armastuse tunnet, siis teisisõnu võib öelda, et Sa oled kohtanud inimest, kes aktiveerib ja maandab Sinu valguskeha väga erilisel moel ja teievaheline ühendus ulatub taevastesse kõrgustesse. Vahetum kontakt oma valguskehaga on lihtsalt imeline tunne, pole siis imestada, et me kipume temasse, kes seda meil kogeda aitab, kiinduma.

Vahel, mõnedel erilistel päevadel, võib inimene tunnetada kõikehõlmavat kohalolu ning armastusetunnet. See on seisund, kus on võimalik tunda armsalt sooja tunnet iga vastutulija ning kogu maailma suhtes. Kui taolises olekus mõelda oma mineviku raskematele, hirmutavatele hetkedele, olukordadele ja perioodidele, siis isegi need justkui romantiseeruvad ja muutuvad helgeteks, vajalikeks kogemusteks, mälestusteks. Sellistel, paraku harva pikemalt püsima jäävatel seisundilistel episoodidel suudabki inimene tegelikult tunnetada oma valguskeha, ehk oma Jumalikku sära. Valguskeha aktiveerumisega, avaneb süda kosmilise armastuse vastuvõtmisele. Ja teadvus hakkab puhastuma.

 

Kuidas kuulata oma südamehäält?

09 Kolmapäev sept. 2015

Posted by Taavi in Teekond sisemise rahuni

≈ 1 kommentaar

Sildid

Armastus, Ego, kõrgem juhatus, südamehääl, Tingimusteta armastus, Vaimne areng

Väga paljud soovid, vajadused ning ihaldamised, mida sa oled täitmas, mille poole liigud, millele sa järgned ning allud, ei pruugi tegelikult kuuluda sulle. Mitmed säärased mustrid ei ole inimese tuumolemuse põhivajadused. Need on ühisteadvuselt ülevõetud käitumisprogrammid, mis on ego uskumustekogumikku talletunud. Sinu maine ise võib olla need tahtmised omandanud teistelt, soovides lihtsalt sama, mida ihaldavad paljud. Kuid selliselt toimimine ja energia antud moel jaotamine, ei pruugi olla sinu jaoks õige ega vajalik.

Kui sa ei peaks enam oma ellu looma ning seal hoidma seda, mida sina ise tegelikult ei vaja, võiksid sa saada oluliselt vabamaks, suutlikumaks ning õnnelikumaks. Sinu ellu saaks läbi optimeerimise saabuda oluliselt suurem küllus. Kas võib olla, et sinu majanduslik olukord ning elukogemus muutuks otsekohe külluseseisundiks, kui sa hakkaksid lihtsalt natukene vähem tarbima? Pealegi polegi ehk sina see, kes tarbida soovib, vaid oled praegu lihtsalt üleüldisest tarbimishulluse voost kaasa haaratud? Ehk pole tegelikult sina see, kes arvab, et rohkem kallima tarbimine ja luksuste ülalpidamine ongi tegelikult küllus? Või et läbi selle saab saabuda suurem meelerahu?

Küllus on tegelikult pigem see, kui sinu lihtsamad põhivajadused on rikkalikult täidetud. Ja puudus ei ole see, kui inimene ei jaksa endale osta sama suurt telekat, nagu naabrimehel. Külluslikke hüvekogemusi saab ka ise läbi armastuse energia lihtsate komponentidega luua.

Mis oleks, kui sa omaksid kõige, näiteks asjade, asemel hoopis suuremat vabaduse, kindlustatuse, külluse, rahu ning turvatunnet? Ja kas võib lõpuks olla, et ühisteadvuse suurenev tarbimisiha suurendab omakorda lõpmatu ja rahuldamatu ringina tarbimisvajadust ning hinnatõusu?

Kas see asi, saavutus, siht, koht, või kogemus, milleni jõudmise oled sa endale järgmiseks eesmärgiks valinud, on sulle endale ikka endiselt vajalik? Mis oleks, kui laseksid kõik oma soovid ning mõtted natukeseks lahti ja vaataksid asju korraks läbi käesoleva hetke tõetunnetuse?

Inimesel on kombeks ja seda ka õpetatakse õigena, et on hea jääda oma eesmärgile kindlaks. Vaja on oma unistuste täitumist visualiseerida ja neid juba täitununa oma silme ees hoida. Kuid mis on, kui see unistus sai millalgi loodud lihtsalt iha põhjal, teiste järgi ja sellel pole sinu enda tegelike südamesoovidega midagi ühist? Või teiseltpoolt, kõik nii nähtavad kui nähtamatud asjaolud muutuvad praegusel ajal silmipimestavalt kiiresti. See, mis oli vajalik või tundus õige aasta või isegi kuu aega tagasi, ei pruugi enam kehtida. Kõik võib olla uus.

Ja vanaviisi edasi toimimine kui olukord on tegelikult juba muutunud, praeguseks uued õigemad võimalused on avanenud, tundub pisut rumalusena. Sellisel moel asjatamist vaadates tuleb vägisi silme ette pilt eeslist, kes on enda liikuma motiveerimiseks pannud kaugele enda ette sihi, näiteks valinud välja mõne mahlase porgandi, mille poole ta raskelt, hambad ristis, hoolimata koorma suurusest, on rühkimas. Kuid sedasi pürgides ei pruugi tal olla jõudu märgata, et teeraja kõrvale on vahepeal kasvanud terve hulk toredaid kapsaid, mille vahelt võiks ta hõlpsasti, siitsamast leida terve põllutäie imesid.

Praegusel imekiiresti muutuval ajal paistab kõige laitmatum toimimiseviis olevat voolavus ning paindlikkus. Kaugelt ahvatlevatena tunduvate porganditeni jõumiseni on tegelikult aega. Ja kiiresti liikuva ajavoo kestel võib saada nähtavaks, et need porgandid, ehk millalgi visualiseeritud unistused, polegi enam üldse sellised nagu näisid ja on hakanud otsast juba mädanema.

Taas üha lihtsamatest tegevustest ja lahendustest rõõmu tundmine saab saada sisemise ning välimise rahu ning harmoonia alustalaks. Ja täielik lahti laskmine, isegi kunagiste soovide tühistamine, nähes tõde, võib sind tegelikult hoopis õnnelikumaks ning vabamaks teha.

Voolava elukogemuse hoidmiseks tasub püüda eesmärke võtta nagu lihtsalt ees olevaid märke, millest möödumine on osa eluvoolust. Inimese otsuse-, tahte- ja järjekindlus ning põhjalikkus on kõrged ja vajalikud kvaliteedid, kuid kohati võib olla vabastav ja kõigest kõrgemal seisev hoopis südametarkus, terve mõistuse hääl ning oskus suuremat plaani silmas pidades ümber lülituda.

Kui on tahtmine hakata käima isiklikult sulle määratud südamerajal, oma tõelisel eluteel, siis on tark õppida vahet tegema hinge igatsustel ja ego ihaldamistel. Lihtsalt pürgimine ei pruugi olla üldsegi arendav, kuid jonnida muidugi võib, kui eesmärk on saavutamine iseenesest.

Armas igatsus on sind õigele teele juhtiv kõrgsageduslik tunne. Kõle igatsus, armuvalu või ihaldamine mitte. Sisemise lapse igatsustele tasub tähelepanu pöörata, sisemise nooruki ihalemistele, mis on kujunenud paljuski läbi pakatavate niuete, mitte niiväga. Kui igatsus pole valukehapõhine, siis on see energiat loov.

Igatsus tuleneb tuumolemuse, alateadvuse tõelisest vajadusest. Need on omakorda seotud hinge sügavamate igatsustega kellegi või millegi järgi, kuhu jõudmine saab sind juuretasandini tervendada. Sellise ime ülesleidmine on alati südame esmane soov ehk igatsus. See võib olla vajadus üles leida see, isik, paik, kohalolukogemus või teadvuse seisund, millega kohtumisel saab vastavalt hinge kokkulepetele tulla tagasi mõni sinu ülivajalik hingeosa. See võib olla ka igatsus enda hingepoole ehk kaksikleegi leidmise järele. Igatsus on rahulik, taustal püsiv nähtus. See pole sama mis ihalemine, mis võib olla hingemattev. Igatsus on enamasti hinge vajadus puhtama, kõrgema ja täielikuma armastuse järele.

Kui vaadata enda sisemiste aspektide vajadusi, siis sisemise lapse pärisvajadused tasub võtta esmatähtsateks. Ülejäänud tahtmised on paljuski juba läbi ego kujunenud ning tekkinud ja need on võimalik lahustada. See on samamoodi nagu elamises on vaja vanematel eelkõige arvestada väikelaste vajadusi, lükates enda käimised teinekord järglaste haiguse tõttu edasi või kõrvale. Kui igaühe kõige esmasem tee täielikkuseni oleks enda sisemise lapse tervendamine, siis saaks, suudaks ja oskaks paljud ka oma lastest kasvatada tervemad ja terviklikumad inimesed.

Ihaldatu saavutamine loob iha üha juurde. Iha on see, mis paneb ihaldatuni jõudes keha hõõguma, erutuse kasvama ja pulsi tõusma. Ja see on tunne, mis lihtsalt tekitab sõltuvust. Kuid igatsetu ülesleidmine maandab ja sinusse saab siseneda rahu. Ja saad sellele toetudes hakata vabanema kõikidest endale tegelikult ebavajalikest ihadest.

Hinge igatsus räägib rohkem sisemistest, võibolla vähem nähtaval olevatest väärtustest, ego ihaleb enamasti välist sära, tunnustust ja ilu. Kuulates sisemist juhatust, leiad lõpuks selle, mida tegelikult otsid. Südame hääl tuletab sulle vaikselt ka meelde, et mida või keda sa peaksid oma elust eemaldama, et sa saaksid vabamalt hingata, et soovitu saaks üldse sinu ellu tulla. Su hing sosistab sulle tihtilugu kõrva, et tegelikult oled sa suuremat vabadust ja rahu väärt ja ei pea praeguste ebakõlaliste elusätete, ihade ja teiste kapriiside tõttu kannatama. Ja su hingel on vägagi õigus!

Kohale jõudmine.

12 Teisipäev mai 2015

Posted by Taavi in Teekond sisemise rahuni

≈ Lisa kommentaar

Sildid

Kohale jõudmine, Tingimusteta armastus, Vaim, Vaimenergia, Valgustumine

Ühel ilusal hetkel jõuab kogu maine ja vaimne töö, enda puhastamine ja vajalik kogemine elamises, välja punkti, kus sinu Vaimenergia on valmis täielikult sinusse sisenema. Selleks momendiks oled sa kasvanud piisavalt oma Vaimule vastu ning oled loonud tingimused, läbi mille on võimalik Vaimu Valgusega üheks saada. Enamasti on enne seda vaja sügaval südame sisemuses võtta vastu otsus, et sa oled valmis! Et sa oled valmis vabaks saama. Südamepõhjast tulenev hõige, sinu siiras soov kostub väga kaugele.

Sinu Vaim on sind juhatanud käsikäes mõne Teejuhi ja Meistriga. Sinu Kõrgem mina on ette näinud, et sa saad selleks hetkeks “valmis” ja selleläbi on ta sind Valguse laskumise eel juhtinud. Sekkudes asjadesse kohati tavapäratult otsustavalt. Paljud hiljutised protsessid, nii sinu elus kui energeetikas, mis oma võimsuses või sügavuses on etapiti olnud hoomamatult suured, mõistmatud oma koguulatuses, on toimunud just sellepärast, et Vaim on võtnud ohjad paljuski enda kätte. Sa oled kogenud asju, käima lükanud protsesse ja sattunud justkui läbi ime olukordadesse, mis on loonud, hoolimata raskuse- või kerguseastmest, imelisi muutusi sinu energeetikas ja elus.

Kui su eluolukorrad hakkavad järsku justkui nõiduslikul moel lahenema, on Vaim alustanud laskumist. Kui arengus toimub seisak, on see märk sellest, et sa oled valinud omapäi, käsikäes oma hingega, veel mõnede õppetükkide läbimise. Valguse laskumise ajal võid päevast päeva leida ennast mõtlemast inimeste või olukordade peale, mille sa oled unustuse hõlma alla matnud, kuid mis nüüd, Vabanemise käigus meenuvad. Mõnikord võib selliste mäluseikade esilekerkimine olla märk, et sul on selle situatsiooniga seotud inimesega veel tasakaalustamata karmat. Mõnel juhul on tasakaalustamine võimalik läbi viia lihtsalt enda sees, inimesega suuremasse energiavahetusse laskumata. Teinekord on vaja ka reaalselt kohtuda, rääkida ja üksteisele veel midagi õpetada. Mõnikord saab asi korda telepaatilisel teel. Tasakalustatud energiad sinu ja teiste inimeste vahel loovad aluse Vaimu kohalolu püsima jäämiseks. Protsesside intensiivsus sõltub sellest, et kui “valmis” sa tegelikult oled.

Tasakaalustumine võib käivituda justkui vallandunud laviin ja sa ei pruugi suuta oma tõde kohati isegi enam kaastundlikult väljendada. Ebakõlaline energia lihtsalt väljub sinust, tehes ruumi Vaimule. Ebavajalik võib oma minemisevoolus tuua kaasa reaktsioone ja kohati kontrollimatuid sündmuseid välises maailmas. Valguse laskudes hakkavad harmoniseeruma kõik veel seni lahendust leidmata, poolikud asjad, energiad ja otsustamatused. Ilmneda võivad ootamatult järsud ja otsustavad lahendused. Esile kerkivad need eluseigad, mille kohta sa tunned, et sa oled endale või teistele liiga teinud või ehk, et sulle on liiga tehtud. Isegi paigutine raevu tundmine võib olla vajalik, sest sul võib olla vaja veel mõned miinuspoole tunded ära kogeda, et tõeliselt sügav tasakaal ja kaastunne saaksid saabuda. Oluline ongi enda eest taunimisväärset enam mitte üritada peita ja alla suruda. Ja see polegi enam võimalik. Selleks kõigeks on lihtsalt vaja Julgust tunnistada seda, kes sa inimesena tegelikult oled… olnud, mida tundnud, mida minevikus loonud ja seda vajadusel kõva häälega kuulutada. Tõde teeb vabaks.

Kuni sinus on talletunud õpitud rumalused, mis panevad sind maailmaga suhestudes kogema mõistmatusi, võib vihastumine olla veel täiesti loomulik inimeseks olemise nähtus. Ja kuna sa oled sisenenud täielikku puhastumisprotsessi, siis kohati tulebki eelnevalt allasurutud viha taaskogeda. Selline viha on täiesti loomulik nähtus ja seda ei ole tarvis häbeneda. Oluline on hoopis see, kuhu sa oma vihaenergia suunad. Inimese Kehaise on õppinud selgeks reaktsioonid, mida läbida kui vihaenergia laskub. Mis oleks kui hoopis püüaks seda võimast tunnet kui Kõrgema Loomingu täiuse vastandpoole ilmingut imetleda? Või prooviks seda kogeda infona? Või loomulikkusena? Tegelikult on vihastumine täiesti loomulik inimeseks olemise nähtus. Kuigi samas laps ei pruugi osatagi vihastuda, kuni ta seda vanematelt ei õpi.

Vaimenergia laskumine võib minna koheselt üle Valgustumisprotsessiks. Valguse sisenemisega võib lennata korrapealt enamus senisest sinust tuulde. See kõik oleneb sellest, kui palju sa eelnevalt, hoolimata Tahtest ja Julgusest Tõega kohtuda, endale valetada oled otsustanud ja osanud. Kuid iga inimese inimlikkuses, ükskõik kui pikalt ta teel on olnud, paikneb alati veel palju kehastumiste kestel õpitud rumalustest tulenevaid enesepetmisi. Ja alles Tõe Valguse paistel muutuvad need sinu jaoks tõeliselt mõistmisepärasteks ja nähtavateks.

Su egole näidatakse korraga, et paljud asjad pole sugugi nii, nagu sa varasemalt oled pannud ennast uskuma. Võib öelda, et sinu loodud reaalsuse ja tõdemustemull läheb pauguga katki. Kuid see mull saigi loodud Vaimu laskumise jaoks vajaliku vibratsiooni loomiseks. Nii et hoolimata sellest kuidas asjad mingil hetkel ka ei tundu, on alati kogu sinu eelnev vaimne ja maine töö ning teekond olnud maksimaalselt edukas, viljakandev ja sinu jaoks ainuõige ning ainuvõimalik. Ja tea, et sa saad ikka ja alati kõike ainult õigesti teha. Korduv tunne, et sa oled “läbi kukkunud,” või saamatu, või suutmatu, on arenemisprotsessi juurde kuuluv osa.

Kui mitu korda oled sa ise oma elus, oma vaimsel teel, enda suhtes kannatuse kaotanud, tahtes kõigele käega lüüa? Samas, Kõrgem Tarkus on endiselt ja alati sinu suhtes usalduses püsinud. Sellest, kui lõputu on Kõrgema Tahte kaastunne ja kannatlikkus sinu inimlike pusimiste suhtes, on sul endal väga palju õppida.

Enda “määrimist” pole vaja ülemäära karta, sest aegajalt tuleb sul ennast nagunii pesta ja puhastada. Ja peale pesemist oled sa ju jälle täiesti uus, täiesti puhas. Selle maailma üheks suurimaks imeks ongi “värvide” kontrastsus, justnimelt duaalsus ise. Kui su puhta valge särgi peale juhtub ühtäkki sattuma suur must plekk, siis on kombeks öelda: “Täiuslik ….. ” Ja sul ongi õigus! Sellel hetkel sa oledki täiuslik, oma inimlikkuses. See on füüsilise maailma kontrastsus, millega sa sellisel moel kohtud, mitte mingi karistus. Üheks kannatlikkuse õppetükiks on maises kehastuses kohandumine paratamatustega, millega sa ainelise reaalsuse piiride ja seaduste tõttu kohtud.

Valgustumine pole kohene”pääsemine” oma maise ise eripärade eest, kuid nüüdsest on sinu liitlane Kõrgeim teadlikkus. Valgustumise hetkel seisad sa ühtäkki, kõikide tahkudeni täielikult paljastatuna Valguse palge ees. Nähtavaks saavad kõik need sisemised ebatõed, mille eest sa oled eneseteadmata välises maailmas asendusetegevusi otsides põgenenud. Nii et tasub hoolega mõelda, et mille poole sa kogu oma Vaimsuses tegelikult püüdled ja kas sa oled selleks kõigeks üldse valmis? Kas sa oled valmis selleks, et kõik ebatõene, mis on veel jäänud, tõuseb põhimõtteliselt ühekorraga pinnale? Kuid samas ole mureta, sind asub täielikus kohalolus juhtima sinu Vaim ja see annab Tõe “raskusega” kohtumiseks enneolematult suure otsusekindluse, väe ning eelise.

Ja säilib vaba tahe. Kas sa otsutad sellest punktist edasi astuda või tagasi minna, jääb siiski veel sinu valida. See just ongi see koht, niiöelda test nägemaks, et kas sa oled valmis. Kas sa oled valmis ja suuteline kõigest, isegi hiljuti leitud Iseendast täies Julgemises lahti laskma ja tingimusteta usaldama. Ning kui sa seda suudad, siis saavad sinus aset leida monumentaalsed maailmatunnetuse muutused. Siis saab mõne aja pärast saabuda täiuse kogemine, kõiges.

Valgustumine pole “pääsemine” sinu maise Ise pooleli olevate, veel täit taipamist vajavate õppetükkide eest. Vaimu laskumine ei päästa sind koheselt maistest “kannatustest,” nendest kogemustest, mida duaalne maailm, duaalne sina ja sinu meel, raskusena ning pimedusena kogeb.

Valgus ei vabasta sind koheselt sinu maise Ise vajaduste eest. Arengut näitab eelkõige sinu suhtumine õppetükkidesse, “kannatustesse,” kuid piisava teadlikkusega, ükskõik millele vastu minnes, ei pruugi ka suuremate katsumustega kohtumine sulle heitumiskogemust pakkuda. Valguse laskumisega võivad saabuda lihtsalt uue tasandi õppetükid. Ja kui sa need samuti läbistad, siis saab sinust Meister. “Ülestõusmine” on suremine täiesti vabana, vabana kiindumustest, klammerdumistest, liigsetest seostest materiaalse maailmaga, julgedes surra nii, et oled tõeliselt valmis kõigest lahti laskma. Ülestõusmine toimub kui sa suudad ka oma arengust ja õppetükkide õppimisest saadud taipamistst loobuda. Üksi kiindumine pole hea, samamoodi pole hea kiinduda Loojasse.

Valguse paistel saad sa näha, et igasugune protestimine ja püüe välist maailma vägisi parandada on tegelikult vastandlik tegevus. Kui keegi kusagil millegi vastu ei võitleks ja protestiks, või ei püüaks teiste tähelepanu millelegi taunimsväärsele viia ja igaüks saavutaks pilgu enda südamesse pööramisega iseendaga tõelise kontakti, siis kaoks väga paljud nii isiklikud kui globaalsed probleemid. Saates oma südamele järjest enam armastust, ei anna sa muredele energiat ja peagi pole nendel välistel ebakõladel enam millessegi püsima jääda, millegiga haakuda ja need hajuvad.

Inimene loob seda, annab oma energia sinna, millel ta taju hoiab. Kui juhtida ka teiste tähelepanu juhtunud õnnetustele või muule taunimisväärsele, siis paraku, nii valusalt kui see ka ei kõla, saavutatakse hoopis vastupidine. Ühisteadvuse aktiveerunud valukeha, mis on Väga Suur energeetiline Jõud, paljuski hirmuenergia harjal purjetav suurus, loob probleeme ja õnnetusi lihtsalt juurde. Valguse laskudes saab nähtavaks, et kui keegi millegi eest, poolt või vastu ei võitleks, saaksid paljud ebakõlad päris lühikese aja jooksul liikuda tasakaaluteljele lähemale.

Oma taju tasub hoida alati pigem sellel heal, mida sa soovid, kuna Valguse sisenemise sild käändub ka läbi materiaalse maailma. Valgustumine saab võimalikuks kui hing on terviklik, täielikult tervendatud. Hing saab ulatuslikult terveneda, kui Hinge jaoks mõni ülioluline (positiivne) kogemus materiaalses maailmas ära kogeda. Tegu võib olla mõne mõtte, unistuse, või tahtmisega, mida sa oled kogu elu seletamatult tähtsaks pidanud ja alateadlikult aina selle järele sirutunud. Ning kui sa nüüd viimaks suudad selle kogemuse luua ja täies kohalolus, imetluses ära kogeda, ning peale seda sellest ka lahti lasta, siis saab sinu Hingehaav: energeetiline tühimik, kuhu on ladestunud kibestumused, kahetsused, mõistmatus ja pettumused, mastaapse tervenemise osaliseks. Ja sa saad leida oma Valguse ja Rahu.

Terviklik hing ning täies usalduses rõõmus, terve ja avatud süda on eeldused, et sinu Vaim saaks sinuga üheks saada. Hinge ja kehakogemused kätkevad endas eraldatuse ilminguid. Kuid kuna Vaim on Üks, siis saad sa Vaimu laskudes kõigega üheks.

Oma suurenenud leplikuses on kasulik endiselt siiski silmas pidada, et sinu Rahu ei tuleks rikkuma mõni väline energia. Niisiis oma Rahu hoidmiseks on vahel vaja ka väekalt enda vabaduse eest seista. Kuid seda on tark teha siiski kaastundlikult, leplikult ja paindlikult. Tuleks jälgida, et sinu kohalejõudmist ei tuleks raputama mõni rahutu väline energia, kellegi maine tahe või pürgimusliku suunaga minatunne. Sest kuhu tegelikult on üldse välja jõuda, kas lõpmatusse või tõelisse Rahusse?

Kui sa muudkui püüdled kuhugi, tunned, et sa vajad üha valgemat, paremat ja puhtamat kontakti ja reaalsust, siis ei pruugi sa kunagi kohale jõuda. Alles ühel hetkel täielikult pidureid tõmmates, saad sa näha, et kõik ehk ongi juba täiuslik? Ja siis saab Vaim täielikult maanduda. Oleme tulnud siia, et õppida armastama. Ja tingimusteta armastus ongi oskus näha täiust, kõiges, nüüd ja praegu.

Mida sügavamale suuta Allika loomingusse vaadata, seda lõputumaks, mitmetahulisemaks ja keerukamaks see muutub. Ükskõik kuiväga inimene ka ei püüaks kõike mõista ja mõjutada, suudab ta hoomata sellest kõigest vaid murdosa. Iga kihi, reaalsuse ja dimensiooni taga on alati järgmine, veel tundmatum ning suurem potentsiaal ja suurus. Vajadus tähenduslikkuse järele on lihtsalt üks nähtus, mis kaasneb inimeseks olemisega. Suur tahtmine kõigis oma elu ja energia asjades tähenduslikkust näha võib tihtipeale muutuda asjade ületähtsustamiseks, isegi lihtsalt tähtsuseks. Ja tähtsus võib muutuda üleolekutundeks, mis saab ilmneda vaid läbi vastandumise.

Valguse poole liikumisega, valguse loomise ja ihalemisega, võid sa teatud tasandil muutuda pimedaks pimeduse suhtes. Alatine püüdlemine Valguse poole võib hakata ühel hetkel looma sisereaalsust, kus sa oled iseenda Valgusest pimestatud ja ei näe täit tõelisust. Kuid siiski, see Valgus on loonud vajaliku vibratsiooni ja algenergia Vaimu laskumise tarvis.

Vaimenergia lõimumisega siseneb sinusse Julgus tõeliselt silma vaadata sellele, mida sa oled pimeduseks pidanud. Sa võid olla püüdnud selle eest põgeneda ja seda endaga mitte seostada. Sa oled mõnikord ehk pimedusega isegi võidelnud ja püüdnud seda endalt maha pesta. Kuid kui sa suudad lõpetada vastandumise, siis sa näed, või õigemini sulle näidatakse, tõeliselt ja vääramatult, et kõik on üks ja pimedust ei eksisteerigi. Läbi tõelise taipamise, et kõik on tõesti üks ja pärineb ÜHEST suuremast Allikast, energiamembraanist, millel on piiritu potentsiaal, muutub kõik. Kõik mis üldse on olemas ja mida on võimalik siin reaalsuses kogeda, on loodud, koosneb ja lähtub ühest “Algainest”… energiast.

Valgustumise hetkel näed ja tunned sa hetkeks kogu Kõrgema Potentsiaali piiritust. Ja siis mõistad, et millelegi vastanuda polegi. Siis mõistad, et üks võimalus on lihtsalt alluda sellele, mis on ja õppida nägema tõelist imepäralisust selles kõiges. Kõik on üks. See lause on alati olnud nähtav ja selle lause valguses pimedus kaob. Kõik: pimedus, hirmud, negatiivsus, halb, miinuspool, kannatused ja kõik selle ilmingud on vaid inimese enda loodud illusioon. Lisaks on igasugune eraldatus illusioon. Tunnetades ja kogedes selle piiritu potentsiaali kõikvõimsust, mida on raske või võimatu sõnadesse panna või üldse väljendada, suudad sa läbi näha duaalsusest.

Sa näed, et sa oled osa Loojast ehk Allika Südamest ja kõik on üks lõputu ring. Sinus ei olegi mitte midagi isiklikku, kõik mis sul “on,” “kuulub” Loojale. Kõik on lihtsalt lõputu voolamine, loomine, igavikuline hetk, lõputu seisak valguse kiirusel, hetk, kus kõik lakkab olemast ja kus kõik on korraga kohal.

Sa näed, et Algallikal on piiritu vägi vajadusel kõik “kannatused” pehme “käeliigutusega” minema pühkida. Looja on puhta tingimusteta armastuse, täiuse kehastus. Allikal pole meie mõistes vastamata küsimusi. Algallikas on kõikvõimas Kõiksuseteadvus. Ta ei paneks iialgi midagi või kedagi kannatama. Selletõttu saab näha ja võib lõpuni mõista, et kannatused on taaskord vaid illusioon, mida inimese keha ja meel on õppinud sedasi kogema.

Inimese elul, ega isegi Hinge arenemisel polegi mingit mõistetavat või nähtavat tähendust, sest on vaid hetk, on vaid täius. Selles kõiges on ka Kõrgem plaan, kuid see ei ole selline, mida inimkehastuses kuidagi mõista või hoomata saab. Üksolemine on tegelikult üksiolemine, ka Looja seisab üksi, täielikus täiuses. Inimene on tema looming, täiuselähedane looming, kellele on tõe mõistmine ja Kõrgeim potentsiaal kättesaadav. Inimene on loodud selleks, et Looja saaks oma loomingut jagada. Ja ka inimese põhiülesanne on loomine. Mis on loomine ja mille loomiseks oled sa siia tulnud, on igaühe enda otsustada.

Looja ise, ei sekku kunagi. Tema ei õpeta, ei käsi, ei ilmuta, ei karista, ei hirmuta, ei määra, ega pane iialgi kannatama. Tema püsib lihtsalt vaikiolekus, oma loomingu vaatlemises, kogemises, täielikus täiuses. Ja tema ei vaja inimeselt midagi. Ta on tingimusteta armastuse seisundis, piiritus armus ja kannatlikkuses. Tema Täielikust Olemiskogemusest on võimalik lihtsalt ka inimkehas mõnikord osa saada. Ühendumine Jumalaga on illusioonide taha nägemine.

Sinu enda sees olevad mustrid: kehastumiste jooksul õpitud “rumalused” on need, mis on andnud sulle “oskuse” pimedust pimedusena ja kannatusi kannatustena kogeda. Ning sellega kaasneb ka “oskus” neid juurde luua. Ja selle valguses, et inimene suudab hoolimata sellest, et kannatusi pole, neid ikkagi kogeda, saab Looja loomingu imepäralisust vaid imetleda.

Vaimu laskumise järel näib, et nagu mingi uus, sinu jaoks tundmatu suurus vaatleb maailma läbi sinu, läbi sinu südame. Läbi Vaimenergia silmade, hakkad sa nägema elamises rohkem värskust. Sa januned elama, tehes asju ja enneolematu naudingu, rahu ja kohaloluga. Vaim soovib eelkõige õppida lastelt, tundes väikeste inimeste silmade särast tuleva Valguse vastu erakordset huvi. Vaim vaimustub sellest vabadusest, puhtusest, “rikkumatust” ehedusest, millega lapsed tantsivad, laulavad, joonistavad, sellest kuidas nad loovad. Vaimu jaoks ei ole mitte midagi huvitavat täiskasvanu tõsistes arutlustes.

Peale seda võib arenemine pöörduda hoopis tagasiteele asumiseks. Ühel hetkel on “õige” suund uuesti lihtsusesse, rõõmu, tagasi lapsemaks saamisse. Kui sa soovid saada vabaks ja taaskord tõeliseks endaks, siis hakka õppima lastelt ja lõpeta laste õpetamine. Laste vahetu olemine, ongi tegelikult “õige” olemine. Kui laps on kurb, siis väljendab ta oma kurbust kui ta tahab midagi, siis väljendab ta oma soovi. Kohe, ilma midagi pärastiseks jätmata.

Ja nii saab ta püsida vabana, võtmata midagi enda sisse. Ja sealt tuleneb ka laste suur elujõud. Nad on vabad ja voolavad ja energilised, kuni vanemad hakkavad neid oma “teadmiste ja õpetustega” piirama. Ja iga järsem õpetus ja keeld hävitab silmnähtavalt lapse elujõudu ja sära. Vabadus on elujõud. Ja kõik piiravad uskumused sellest, et mis on võimalik ja mis ei ole, hävitavad seda. Tegelikult on nii et: Kõik on võimalik.

Vananemine ja osaline jõu lahkumine, mis on samuti illusioon, on loodud selleks, et inimene lõpetaks ühel hetkel kiirustamise ja hakkaks mõtlema, rohkem lihtsalt olema. Et ta hakkaks nägema, et tegelikult ei ole vajagi mitte kuhugi tormata. Üks võimalus ongi elada alatises Rahu loomises. Selleks on vajal lihtsalt vabastada ennast kõigest, mis ei lase sul täielikku Rahu leida. Vahel on vaja Rahu leidmiseks ja vabaks saamiseks kogeda meeletu kogus meeletust, kuid lõpuks toimub välja jõudmine ikkagi rahusse, sest mida muud surmgi tegelikult on?

Sügavas Rahus viibiv inimene kiirgab tervesse maailma Rahuvibratsiooni. Ka lõõmavat kirge on võimalik kogeda täies kohalolus ja sisemises rahus. Rahu on tasakaal. Ja tõeline tasakaaluseisund on laitmatu olemiseviis.

Hoides enda kohalolu põhitaju enda pea kohale suunatuna, sirutud sa Vaimuvalguse poole. Seda järjekindlalt ja distsiplineeritult tehes sillutad sa tee Vaimu laskumiseks. Vaimu laskudes võid sa energiate kiiremaks harmoniseerimiseks paluda talt juhtimist, et ta juhataks sind, kuidas luua lõplikuks lõimumiseks vajalikku energeetilist keskonda. Valgustumiseks on vajalik, kas täielik, või vähemalt osaline Isikliku mineviku kustutamise protsess. Sest juba Vaimne Seadus ütleb: “Enda vabastamine kõigest ja kõigist, on Valgustumise eeltingimus.”

Vaimenergia ankurdumise protsessides on ülioluline saavutada võimalikult hea maandatus. Isegi täielikult alumisse, Maaema Südameenergia voogu rakendumine võib osutuda vajalikuks. Püüa tunnetada maa magnetvälja, tunne, kuidas Maaema lasusa tõmbab sind enda ligi ja püüa luua energeetiline seisund, kus sinu sisse voolab pidevalt, nii öösel kui päeval Maaema kosutavat elujõudu. Selle ühenduse loomiseks oleks hea teha pikki jalutuskäike looduses, looduslikes väekohtades ja jalutada üliaeglaselt, üksi, täies kohalolus, silmitsedes aina oma varbaid või kinganinasid.

Oluline on püsida südames. Südames on sild sise- ja välismaailma vahel ja see on paik, kus läbi Vaimu maandumise kaob eraldatus Universumi tervikust. Kui sa ei võta kannatusi kannatustena, pimedust pimedusena vaid kõike kui suurema plaani täideminemist, ja lõpetad vastandumise, ükskõik millele, siis sa saadki Vabaks. Ja sinus tekib järjest suurem vägi duaalsus ka teiste jaoks ümbritsevast keskonnast enda südames lahustada. Peagi suudad sa transformeerida ebakõlade ilmingud ka teiste jaoks nii, et illusioonidelt langeb loor ja tõde täiuse kohalolust saab avalduda.

See, mis inimesega armudes juhtub on, et ta tunnetab Loojat, ta saab mäletama, mis tunne oli olla Allikaga üks. Armsama käte vahel olles võib mõnikord saabuda tunne, et sa oled täielikult täiusesse lahustunud. See on hetk, kui sa unustad, oma õpitud “rumalused” ja näed tõelisust. Duaalse maailmanägemuse tõttu on selle kogemiseks enamasti vaja enda vastaspoolt, mehele naisenergiat, naisele meest. On loodud illusioon, et ainult nii saab ennast täielikuna tunda. Samamoodi on täiusesse lahustatuse tunne ka emakõhus olles. Ja sündimisega tekib omakordne illusioon eraldatuset.

Lõpuks ei saa sa mitte midagi isegi ei õigesti ega valesti teha. Oled tulnud siia, et saada osa Looja loomingu imelisusest. Ja kõikide maiste õppetükkide äraõppimise järel, suremises juhtub sama, mis armudes. Lõpuks lahustub kõik, ka kogu “sinu” teadlikkus sinust, sinu maisest Isest, sinu armsast Hingest, armastusse, täiusesse.

Kõik, mida sa praegu enda ümber näed, katsuda või tunnetada saad, kõik on loodud ühest ja samast substantsist, ehk täiusest. Järelikult ongi see juba juhtunud, sa oled juba praegu täiusesse lahustunud! Selle nägemist oledki sa tulnud siia õppima. Ja seda tõeliselt mõistes, võib hakata sulle kohale jõudma, et sa juba oledki kohale jõudnud.

Otsetee endani

02 Laupäev aug. 2014

Posted by Taavi in Teekond sisemise rahuni

≈ 1 kommentaar

Sildid

Armastus, Ego, energeetiline sõltuvus, Enesearmastus, Harjumused, Hirmud, Sõltumatus, Seosed, Tingimusteta armastus, Vabadus, Vaimsed seadused

Otsetee endani hakkab teadvustamisest: Sina ei ole sinu elukaaslane. Sina ei ole sinu lapsed. Sina ei ole sinu vanemad, ega sugulased, ega kellegi teise tahtmised, soovid ja nõuanded. Sina ei ole sinu sõbrad, tuttavad, iidolid, loetud kirjandus, õpitud tarkused. Sina ei pruugi olla sinu minevik. Enamasti pole sa ka peetud vestlused, ega ego enesekirjeldus endast. Ego näeb end sellisena, millisena ta on aja jooksul kujunenud.

Kuid kusagil sügaval sinu sees on veel midagi sootuks erilist ja suurepärast. See on osa sinust, mis võib olla näiteks lapsepõlves kaotatud. Kui on soov taas kogeda tõelist rõõmu, jõudu ja elujanu, siis on see osa vaja uuesti leida.

Võimalikult ruttu tuleks õppida ise universumilt vastuseid saama, et saaksid teada tõde enda eluliste otsuste kohta. Selle kohta, kuidas vastuseid saada on palju praktilisi õpetusi. Kuid enamasti on vaja universumilt lihtsalt küsida, kasvõi kõva häälega ja vastused tulevad. Küsi ja sulle antakse. Ole tänulik ja sa saad veelgi enam. Saadavad vastused muutuvad kõige paremini kuuldavaks vaikuses.

Õppimine ise otsuseid langetama ja nende eest vastutuse võtmine on tähtis isikliku tugevuse, iseseisvuse ja sõltumatuse näitaja. Tee endani hakkab sellest hetkest, kui mõistad, et kellelgi teisel, peale sinu enda, pole kõiki vastuseid sinusse puutuva kohta. Tõesed vastused ei pruugigi avalduda meelelisest vestlusest või arutlusest kellegi teisega, vaid kerkivad esile sinu seest, ainult iseendaga olles.

Endaks saamine eeldab, et sa kasutad teatud ajaperioodil kogu oma energiat, endaga kontakti loomiseks, andmata võimalusel kübetki ära teistele. Seda võiks kutsuda energeetiliseks laitmatuseks. Kasutades oma energiat vaid oma hirmude, nõrkuste ja sõltuvuste ikkest välja astumiseks. Mida vähem on sinus hirme, soovimatuid seoseid ja blokeeringuid, seda suurem on energia, mida saad enda reaalsuse muutmiseks kasutada.

Laitmatuse võiks viia sinnamaani välja, et hakkad üsna resoluutselt ei ütlema. Eelkõige jutuvadadele, mis ei teeni sinu kõrgemat eesmärki. Kui keegi räägib soovimatul viisil midagi, mida sa ei soovi kuulata, proovi eemaldumistaktikat, ehk kõnni lihtsalt minema või tee asja mujale. Seda tasub muidugi teha viisakalt ja oskuslikult, et mitte tekitada lisapingeid, solvumisi ja mõistmatust, mida tuleb pärast lahendama asuda. Kuid vajalik on õppida mitte raiskama oma aega ja energiat tarbetult ja soovimatult. Üksi, vaikuses iseendaga olemist võiks õppida nautima ja eelistama kõigele.

Võib proovida jälgida, kuivõrd kellegi äge kirjeldus, millestki mitte just kõige paremast, jääb sind segama ja sinu mõtetesse kajama. Kuivõrd kellegi suvaline lause võib sind jääda mõjutama ja takistama. Põhjus võib olla see, et sõnade taga, mida sa kuulma juhtusid, oli teise tugev isiklik solvumine, hirm või andestamatus, mis pole sinuga isegi seotud, aga sõnade kantud energia jääb sinu välja pidama. Inimesed kirjeldavad enda elukogemust, aga see ei puutu tihtipeale vähimalgi määral sinusse. Eneseleidmise perioodil võib olla igasugune väline uudis, jutt, info, telesaade või meenutus lihtsalt taustamüra, mis segab sinu edasiliikumist enda suunas.

Inimestevaheline suhtlus on viis energiat vahetada. Meeldiv, südamlik vestlus, mis on keskendunud tõe otsimisele võib sind toetada. Tavasuhtluses kui tegu pole just õpetamise, kursuse või loenguga, peaksid kõik osapooled enamvähem võrdselt saama rääkida. Kui sul pole väge teiste juttude vahele alati kõrgemat, harmooniani viivat tõde kuulutada ja sa tõesti PEAD? suuremas seltskonnas viibima, siis räägi samuti lihtsalt enda elulistest asjadest. Kasvõi sellest, mis sinuga tund aega tagasi juhtus. Tee seda kõva häälega ja detailselt. Siis viid energeetilise tasakaalukausi tagasi normi. Ja enda asjalikke ja positiivseid mõtteid alati kartmatult väljendades, ei teki kurgutšakrasse blokeeringuid, mis energiavoogu takistavad. Pidevas kuulajarollis viibides hakkab inimene varem või hiljem teiste jutust väsima ehk konkreetselt energiat kaotama.

Mõnedel inimestel on suur vajadus suhelda ja igal õhtul kellelgi külas käia. Sellised inimesed püsivad harva kuulajarollis, neid köidab eneseväestamine läbi suhtlemise. Valdavalt on kahte sorti inimesi need, kes seltskonnas väsivad ja need, kes suurest kuulajakonnast innustust ja energiat saavad. Energiavampiirid pole halvad, nad enamasti ei teadvustagi endale, mida nad teevad. Süsteem, kuidas energiavampiir energiat hangib on lihtne: Ta räägib teiste köitmiseks kirglikult ja emotsionaalselt enda asjadest, rõõmudest, muredest ja tulemus on, et tema jutt loob kuulajatega seose, läbi mille ta teistelt energiat ammutab.

Kahjuks mõjub selline toimimisviis nõrgematele ja tagasihoidlikumatele kurnavalt. Iga kord teiste jutu peale mõeldes või seda edasi rääkides, antakse enda energiat ära. Tuleks püüda rääkida läbi enda vaatpunkti asjadest, mis sulle tõeliselt huvi pakuvad, mitte ei tasu pidevalt kirjeldada kellegi kolmanda elu, olu, toimetusi ja muresid. Keskendudes enim endale, hakkad enda “Isele” lähenema. Tihedamini tuleks püüda mõelda enda, mitte teiste asjadest ja elust. Hea on keskenduda armastusele enda ja oma lähedaste vastu. Ning lihtsalt mõelda looduse ning elu imedest ja ilust.

Nende mõtetega lood sa ise endale energiat ega ei pea seda teistelt hankima. Teistelt inimestelt energia võtmise- saamise vajadus tuleb sellest, et ei olda energeetiliselt vabad. Ollakse sõltuvuses inimeste, kuulajate, kaaskonna energiast. Ollakse laiali teistes. Vajadus saada teistelt tuleb sellest, et ei osata ise loodusest ja kõiksusest energiat ammutada. Kes oskab looduses üksi olles rahu leida, oskab loodusega õigel viisil suhelda.

Tõeliselt vabaks ja sõltumatuks teebki oskus ise, ainult endast, Universumist ja loodusest lähtuvalt energiat luua. Vajamata ühekski uueks teoks kellegi teise nõuannet või heakskiitu. Alles nii saab inimene tunda, et ta on terviklik. Selleks on vaja luua kontakt iseendaga, enda südamega ja loodusega. Kui sa selle saavutad, suudad sa kõike, mida tõeliselt soovid. Iseendaks saamine tähendab ka sõltumatust teiste energiast. Selleks on vaja vabastada kõik seosed, mis ei lase sul igavikuhetke kogeda. Vabasta ennast teiste koormast ja võta kanda, vähemalt teatud perioodiks vaid enda oma. Vabasta ennast seostest teistega ja sõltumatuna on sul vägi kõiki ja kõike tingimusteta armastada.

Minevik. Olevik. Tulevik. Igavik. Vabadus.

17 Neljapäev juuli 2014

Posted by Taavi in Teekond sisemise rahuni

≈ 1 kommentaar

Sildid

Andestamine, Enesearmastus, Hirmud, Igavik, Minevik, Minevikumõjud, Olevik, Sõltumatus, Tingimusteta armastus, Tulevik, Vabadus, Vaimsed seadused

Need kirjatükid siin leheküljel on paljuski selleks, et suurendada teadlikkust. Läbi teadlikkuse saab kaotada piiranguid ning barjääre, et saavutada vabadus. Et aidata inimesel näha seda, milleks ta tegelikult siia on tulnud. Et saaksid hakata kogema elu, mida sinu “Ise” soovib. Läbi minevikuseoste, teiste inimeste kasvatuse ja mõjutuste ei ole mõnikord “sinust endast” eriti midagi alles. Kas võib olla, et sa elad paljuski teiste elu? Ühisteadvuse elu, ühiskonna jaoks? Kas see on teiste teenimine? Jah, ehk ongi! Kuid kui sa saaksid tõelise kontakti oma südame väega, saaksid vabaks, siis oleks sul maailmale anda mõõtmatult rohkem.

Kui su eesmärgiks on saavutada suurem isiklik vabadus, siis on minevikuseoste transformeerimine esmane tee. Julgus ja tahe seda teha arendab kiindumatust. Kiindumatus annab vabaduse.

Vaimseid seadusi tundes, tunnistades ja tunnetades selgub: mitte midagi ei juhtu niisama. Kõik mida sa välja annad, selle saad sa tagasi. Iga sõna, mõte ja tegu loob kogu sinu reaalsuskogemuse. Sinu mõtteharjumused tulenevad minevikust. Sellest või eelnevatest eludest, karmast, saatusest. Kui sul on näiteks hetkel, olevikus raske, siis on see sellepärast, et sa oled ise selle minevikus loonud.

Rasketel ja mõistmatust tekitavatel hetkedel on tark endalt küsida: “Mida ma olen teinud minevikus, et ma sellise asja enda ellu tõmbasin?” Võib-olla oled sa valetanud? Oled kartnud? Kas sinus võib olla midagi, mida sa ei taha endale tunnistada? Võib-olla oled sa kartnud tõde ja valetanud iseendale? Võib-olla oled sa koguni terve elu enda eest põgenenud. Katnud tõe asendustegevustega. Kui sa oled iseendale valetanud, siis sa ei saa ju endaga läbi. Siis on tegu sisemise konfliktiga ja väline maailm lihtsalt peegeldab sulle seda, mis toimub sinu sees. Pole siis ime, et sulle tundub vahel, nagu oleks maailm sinu vastu.

Nüüd, paljastatuna jääb üle ainult üks võimalus, andesta endale ja õpi ennast armastama, tingimusteta! Ühesõnaga püüa enda vastu tunda kaastunnet. Põhjus, miks sa oled endale valetanud on see, et sa tunned hirmu ja pole osanud enda tõelise tahte eest, oma südame või muude sisemiste aspektide vajaduste eest seista. On olnud mis on, NÜÜD on see möödas ja kõike saab muuta. Armastus suudab hirmu võita.

Teine võimalus on leppida oma saatusega, et on nagu on. Võtad kõik vastu, mis tulema peab ja tuleb. Olemegi tulnud siia ju ainult kogema. Aga kas tegelikult peab leppima nende eluseikadega, mida sa koged kannatusena? Selle koha peal on sul valik. Võid otsustada, et hakkad oma elu kaasloojaks. Juurides välja kõik, uskumused, seosed ja mõtteharjumused, mis sulle nüüdsest tulevikus soovimatuid elukogemusi toota võivad. Kui minevikuseoste kaotamine mõttetasandil ei edene soovitud kiirusel, siis on veel üks võimalus. Seosed tuleb ümber teha. Tekita soovimatute seoste asemele uued, nauditavad, värsked, elurõõmu ja kergusega täidetud seosed. Teisisõnu, püüa vaadata asjadele läbi täiesti uue, tervikliku iseenda vaatepunkti. Loo ja too enda ellu sündmusi, läbi mille saad hakata rohkem rõõmustama, siis jääb nukrusele aina vähem aega ja ruumi.

Kogema oled sa siia tulnud. Rõõmukanali teeb lahti see kui hakata elama läbi südame, kui hakata kogema neid kogemusi, mida sinu põhiolemus tahaks. Tunnetamaks lähedalt asju, mida sa tõeliselt väärt oled. Need vajalikud kogemused võivad olla keskmise standardi või hinnangu järgi mõttetud või mõttekad, asjalikud või asjatud, halvad või head, eetilised või ebaeetilised, isekad või ebaisekad. Sel polegi hetkel niiväga tähtsust. Kui sinu olukord on alatisest tublioleku ja kõigile meeldimise püüdest hoolimata kehv, tuleb hakata tegema julgemaid valikud. Lase ennast oma südamel kanda.

Kui sa saad oma südamega kontakti ja vabaned sind mitteteenivatest seostest, siis su reaalsus muutub. Sa hakkad hetkest hetkesse rohkelt häid asju, maagiat ja ilusaid elamusi kogema. Nii palju, et neid kõiki meeles pidada polegi võimalik. Sul polegi vajadust ega tahtmist midagi meenutada, sest iga järgmine hetk, see mida sa näed, kuuled, tunned ja tajud ongi elu.

Ellu tuleb palju maagiat, püsib pidev kohaloluseisund, nii et igas hetkes on igavik. Iga hetk on nagu kaader kvaliteetfilmist, millel on rohkem sügavust, detaile ja värve kui sa eales varem üldse arvasid, et võib olla võimalik kogeda. Ja see maagia ei peitu milleski muus kui lihtsuses. See polegi kuidagi kirjeldatav või määratletav. Sellel puudub tavamõistes tähenduslikkus. Kuid see on kõik. See on vabadus. Ja tõeline vabadus on valgustumise eeltingimus.

Enesearmastus ja enesesüüdistamine

02 Pühapäev veebr. 2014

Posted by Taavi in Teekond sisemise rahuni

≈ 1 kommentaar

Sildid

Andestamine, Eluenergia, Emotsioonid, Enesearmastus, Meelerahu, Tingimusteta armastus

Kui jälgid oma mõtteid ja suunad neid positiivsemaks, muutud ka ise järjest erksamaks ja rõõmsamaks. Ühel hetkel saavutad kontakti oma sisemise väega. Väe kasvades laieneb silmaring. Suudad hoomata väga paljut ja tunned, et mitmed taipamised ja läbimurded on väga lähedal.

Ometi seab aeg ja elu materiaalses maailmas omad piirangud. Mingi hetk võib olla tunne, et kõike, mida tahaks õppida, arendada, praktiseerida, lugeda ja omandada, ei jõua kuidagi. Uut infot tuleb kogu aeg peale. Mul on häid uudiseid, kõike ei saa ega peagi jõudma! Tuleb kuulata oma keha ja oma sisehäält. Enesesüüdistamine tegemata asjade pärast röövib väga palju eluenergiat!

Kui elus liiga palju korraga toimuma hakkab, võta endale vahepeal võimalus segamatult pikali heita. Hinga sügavalt ja väljahingamisel korda mõttes selliseid lauseid: “Ma ei pea mitte midagi tegema. Ma ei pea mitte kuhugi minema. Ma ei pea mitte millelegi mõtlema. Ma ei pea midagi otsustama. Ma ei pea kellelegi hinnanguid andma. Ma olen hetkel puhkuse ja vaikuse täielikult ära teeninud.” Seda võiks teha, kuni meel on täielikult rahunenud.

Hea oleks endale selgeks teha konkreetsed teemad ja asjad, millega tahaksid tegeleda. Püüda neis hoida kindlat igapäevast rütmi ja distsipliini. Ometi tuleb hoiduda ka nende enda jaoks raskeks mõtlemisest. Muidu võivad isegi tegevused, mida sa südamest armastad ja naudid, kuhjuda koormaks. Tabad end nõrkusehetkel mõttelt: “Mul on täna veel nii palju asju vaja teha, kuidas ma küll kõike jõuan?” Selgus kaob, tunned end väsinuna, keha tõmbub pingesse ja võid vajuda enesesüüdistamisse.

Pinge vältimiseks on mõttekas võtta aeg korraks maha ja küsida endalt: “Kas ma pean kellelegi midagi tõestama? Kas mul on kuhugi kiire? Kas ma võiksin midagi ära jätta? Kas ma pean ennast kellegiga võrdlema? Kas ma võiksin õppida elu hoopis mängulisemalt võtma? Kas ma võiksin õppida nautima igat hetke? Äkki ma peaksin laskma asjadel praegu minna?”

Lisaks võib endale öelda: Ma ei pea mitte midagi! Aitäh, et ma võin kui ma tahan enda toredaid plaane täita. Aitäh, et ma võin kui ma tahan näiteks jooksma minna. Aitäh, et ma võin kui ma tahan näiteks enda toitumist kontrollida ja piirata. Endasse tuleb hoolimata otsustamisest ja püüdest distsipliini hoida suhtuda leebelt, armastavalt ja andestavalt!

Ennast saab õppida armastama tingimusteta. Eriliselt peaks ennast armastama oma nõrkusehetkedel, siis on seda sul kõige enam vaja. Enesearmastus võiks väljenduda endale iga emotsiooni, tunde ja vajaduse eest koheses andestamises. Isegi kui sa sisimas, seda heaks ei kiida. Enesesüüdistamisest tuleb hoiduda.

Inimeste arengu alateadlik eesmärk on ennast võimalikult palju võimalikult hästi tunda. Alusetu on ennast tunda halvasti tagantjärele selle pärast, et tundsid mõnda ebameeldivat emotsiooni ja tundsid ennast halvasti 🙂 Ainus ja esmane tee, on õppida tingimusteta armastama kõiki, eelkõige ennast.

Õppides ennast tõeliselt armastama, kasutades andestamist ja mõistvust vabastad sa peagi ennast kõigest, mis pole sulle hea. Sa lihtsalt armastad ennast liiga palju, et ennast kahjustada ja hakkad tõeliselt elama.  Lõpuks vabastad ennast automaatselt laiskusest, hirmudest, hinnangutest, süüdistustest, pingetest, halbadest harjumustest ja kõigest muust, mis takistab su täiel rinnal elamist.

7Z0pRq1404205647 Tervitused, hea lehekülastaja! Olen aastaid otsinud elulistele küsimustele lahendusi läbi vaimsuse. Siin jagan ma enda teadmisi ja äratundmisi tarkuste kohta, millest olen tõesti abi saanud. Loodan, et sinagi leiad siit midagi, mis aitab edasi minna ning elu kergemaks, rõõmsamaks ja rahulikumaks teeb.

Sildid

"See on möödas." Alateadvus Andestamatus Andestamine Armastus Armastuse kiirgamine Armukadedus Automatism Ego Eluenergia elumuutused Elus elu Emotsioonid Emotsioonide vabastamine energeetiline sõltuvus energiaväli Enesearmastus Enesetervendamine Harjumused Hinnangud Hirmud Häirivad emotsioonid Häirivad mõtted Igavik Iseolemine Isiklik vabadus Kaastunne Kompleksid Kristus Lahendus Laulumeditatsioon Loovus Mediteerimine Meelerahu Minevik Minevikumõjud Mõtted Mõttemuster Olemine Olevik Oma "Ise" positiivne mõtlemine Probleemi taasloomine Rahu Seosed sisehääl Sisemine vaikus Suhted Sõbrad Sõltumatus Südame avamine Südametsakra muusika Südamevalu Taipamine tasakaal Teadlikkus Teraapiline muusika Tingimusteta armastus tolerants Tulevik Tunnete tasakaalustamine Tänulikkus Usaldamine Usaldus Uskumused Vabadus Vabanemine Vabastamine Vaimne areng Vaimsed seadused Vaimsus Valgustumine Valukeha Õnn Õppetükk

Kalender

veebruar 2023
E T K N R L P
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728  
« dets.    

Viimased postitused

  • 40 mõtluspäeva (2.osa)
  • 40 mõtluspäeva
  • Terviklikkuse vägi
  • Hinge pime öö
  • Kuidas leida tingimusteta armastust?

Kontakt

Tartumaa, Kambja vald, Riiviku küla, Sarapiku talu

Blog at WordPress.com.

Privacy & Cookies: This site uses cookies. By continuing to use this website, you agree to their use.
To find out more, including how to control cookies, see here: Cookie Policy
  • Jälgi Following
    • Rahuleidja
    • Liitu 90 teise tellijaga
    • Already have a WordPress.com account? Log in now.
    • Rahuleidja
    • Kohanda
    • Jälgi Following
    • Liitu
    • Logi sisse
    • Report this content
    • View site in Reader
    • Manage subscriptions
    • Collapse this bar