• Rahuleidjast
  • Vabastav muusika
  • Arhiiv

Rahuleidja

~ Rahuotsijate kohtumispaik

Rahuleidja

Tag Archives: tasakaal

Kas võiksime saada paremaks või lausa uueks?

24 Teisipäev apr. 2018

Posted by Taavi in Teekond sisemise rahuni

≈ Lisa kommentaar

Sildid

Armastus, Igavik, Iseolemine, Olemine, Rahu, tasakaal, Usaldus, Vabadus, Vaimsus

Keegi ei küsi, et miks! peab tehnoloogia, majandus, sooritused ja tooted aina paremaks muutuma? Küsimus on ainult, et kuidas teha mida iganes paremini kui keegi teine? Kuidas olla teistest parem? Mitte teistele parem. Kuidas saada paremaks, kõiges? Kuid vaimsel tasandil edasiliikumiseks on vaja saada hoopis uueks inimeseks, mitte paremaks. Läbida uuestisünd ja teatud perioodiks surra kõigele vanale.

Oleme tuhandeid aastaid elanud teatud viisil, teatud teadvusruumis, kust vaid üksikud suudavad välja pääseda. Vaja on ennast minevikust lahti juurida, et uueks saada. Me pole kuulanud ärganud inimesi, kuna nemad ei saagi rääkida inimese parandamisest, paremaks muutmisest, sest see oleks nagu haigele rohu andmine haiguse vastu, millest ta ei taha paraneda. Need, kes räägivad uueks saamisest, koristatakse ära. Nagu näiteks Kristus, Sokrates jt. Uueks saanud inimene aga näeb, et Elu keskpunktis on “Jumala kuningriik.”

Kuni te sônade tühisust pole tundnud, siis pole te elus olnudki, olete elanud kuntstlikult. Kui esimest korda juhtub see, mis on väljaspool sônu, siis on teiega juhtunud elu! Elu on teie uksele koputanud. Rääkimine on ebaôiglane kogemuse suhtes, mille te läbi elasite, mida kogete. Totaalne orgasm Universumi tervikuga – see on sulandumine Olemise allikasse.

Sõna distsipliin tähendab kõige otsesemalt järgimist, kuid on individuaalne nähtus. Kui laenate oma distsipliini kelleltki, hakkate elama paikapandud, surnud põhimõtete järgi. Loe parem märke endas kasvavast rahust, vaikusest. Siis pole su silmades enam mineviku tolmu. See on lend üksindusse. Kui aga inimene leiab iseseisvalt tõe, saab ta meistriks. Vaid sügava sisetunde, mitte kellegi otsene järgimine viib teid täielikult elatud eluni.

Armastus on risk, nagu ka Elu ja Jumal. Jumal on suurim risk, temani ei jõua loogika ja matemaatika abil. Riskite sellega, mida teate, et jõuda lähemale tundmatule, mida te ei tea. Tõelise sõjamehe vaim aga ütleb: “Tuttav on juba teada, selles pole enam midagi, sellest on saanud koorem, mida pole enam mõtet kaasas kanda.

Kui riskite kõigega, lasete täielikult lahti, siis ühel hetkel mähib tundmatu end teie ümber. Kui see juhtub, siis saate aru, et see pole lihtsalt tundmatu, vaid see, mida ei saagi tunda. Mitte lihtsalt tuttava, arusaadava, tuntu vastand, vaid midagi kaugemat. Liikuda üksi kaardistamata selles pimeduses, liigute absoluuti. Minge sissepoole ja olge teadvel. Peate ainult täitma nõude olla täielikult teadvel.

Asi ei ole “tegemises,” asi on absoluudis. Kui käes on näiteks inimese viimane hetk, kui ta tõesti oma elu eest võitleb, siis mõtted kaovad, jääb vaid Olemine, absoluut. Siis paneb ta endast viimase välja, teeb kõike täielikult, maksimaalselt. Pole oluline, kas see toob võidu või kaotuse. Loeb vaid enda terviklikult kokku võtmine, siis ei kaota me kunagi, totaalsus ise on võit.

Sündimine on eraldumine, välja juurimine, ema ehk allika küljest lahutamine, Olemisest välja kukkumine. See on see, mis vajab taastamist. Kaks indiviidi ei saa kohtuda igavese tasandil. Igaveses saab ühte sulada ainult Jumalikuga, tervikliku eksistentsiga. Üksteist saab koos aidata, tôusta Jumalikule tasandile. Valgustatuse, môttevaikuse seisund on armu, ehk armastuseookeaani kohalolek. Sa sisened sellesse, aga ei omanda seda kunagi. See tasand on “Osadus,” ehk osa olemine.

Osadus on hoopis teistsugune dimensioon, see on nagu kaks südant kohtuks, see on armulugu. Suhtlemine on peade vahel, osadus südamete vahel. Osadus on tunne, muutunud teadvuse seisund, kõrgem vaimne sfäär, enda minast lahti laskmine. Edasi viib vaid armastuse ookeani osaks saamine. Sônad jäävad siin mannetuks. Olla on sedavõrd kaunis kogemus. Osadus on lihtsalt olemine koos loodusega, laskmine asjadel juhtuda, ilma otsustamata, ilma tegemata, lihtsalt voolates elu, veega kaasa, lihtsalt pikutades, minnes sinna kuhu jalad viivad.

Ülima kogemus on väljendatav eelkõige tantsus ning laulus. Tunne ise laulab – siis ei laula enam teie tunde ajel, vaid tunne laulab läbi teie. Ükskôiksus on vôti, energia liigub siis usaldusse, armastusse. Seda tundmust tuleb ôpetajast juua.

Peas elades ei saa südamega tunnetada. Teadmine vaikusest, tühjusest, Tõest, Olemisest vôib olla vaid koormaks. Kui sa lased teadmisest lahti ja laskud olemisse, siis saad sa aru, et sellest ei saagi aru saada. Seda ei saa mõista, struktureerida, seletada, kuna see on kôige alus, ookean, mis kannab kôike, mis on. Olemine ei ole paigalseis, olemine on absoluudi lähedane seisund. Kui läbistad püüdluse, ponnistuse ja lased lahti, ilmneb sinu tegelik potentsiaal.

Kui arvata, et inimene, kes on Olemises ja ei tee mitte midagi, lihtsalt laiskleb, siis pole olemist mõistetud. Olemises, mõtiskluses toimub nii energeetilisel kui vaimsel tasandil miljon asja korraga ja Olemine on vaimse olendi kõige kasvamapanev “töö.”

 

 

Vari, mis ei lase näha tõelisust.

06 Esmaspäev veebr. 2017

Posted by Taavi in Teekond sisemise rahuni

≈ Lisa kommentaar

Sildid

Enesetervendamine, Jung, Mõtted, Minevik, tasakaal, Vaimsus, Vari

Millalgi lugesin ühte Carl Gustav Jungi kokkuvõtlikku käsiraamatut. Sel ajal otsisin vastuseid endaga toimuvate energeetiliste protsesside kohta, sest süvavaimsed ja kõik muud õpetused ei pakkunud enam arusaamist. Nimelt, Jungi käsitluses inimese psüühe kohta on mainitud sellist osa, taolist tegelast nagu “vari.”Ning sain aru, et kõige raskemad “maadlemised” enesearengu teel, ongi otseselt seotud “varjuga.”

Miks Jung? Sest tema tehtud töö on paljuski psühholoogia kui teadusharu alustalaks ja teiseltpoolt on Jungi õpetustes, psüühe käsitlustes sügav vaimne, inimese enesearengut kaardistav mõõde ja huvitav võib olla teada, et tegelikult tegeles Carl Jung oma osades, teaduslikest pisut eraldiseisvates töödes ka meetoditega, mis sarnanes”kanaldamisele.” Sedasi sündis näiteks tema palju küsimusi tekitanud “Punane raamat.”

Edasi varjust: väike nope juba olemasolevatest kirjeldustest varju kohta (Eesti analüütilise psüholoogia seltsi kodulehelt): Vari seisab teadvust ja alateadvust eraldaval lävel ning me kohtame teda oma unedes kui õde, venda, sõpra, koletist, monstrumit, vaenlast, teejuhti. See on kõik, mida me ei taha, ei saa lubada oma teadvusesse; kõik meie omadused ja kalduvused, mis on alla surutud, kõrvale lükatud või kasutamata.” Jung ütles, et igaühel on vari ning mida vähem saab see väljenduda inimese teadlikus elus, seda tumedam ja läbitungimatum see on. Vari projitseeritakse iseenesest väljapoole: “Minul pole midagi viga – asi on n e n d e s. Mina pole koletis, teised inimesed on koletised. Kõik võõramaalased on kurjast.” Reaalses maailmas elamiseks tuleks projektsioonid tagasi võtta, tunnistades, et kuri ja põlastusväärne on siiski osa meist endist. Ta möönab, et see on pole lihtne – “On väga raske mitte omada võimalust süüdistada kedagi teist“, kuid on siiski seda väärt.

Enda kogemused.

Kuid mulle on iseõppimine olnud alati oluline, sestap olen omal käel töötanud oma varjuga,  sellega seonduvalt eelnevaid üheseid teadmisi omamata. Käesolevas artiklis jagan enda kogemusi, avastusi ja taipamisi, selle kohta kuidas vari toimib, toimetab ja kui palju ta inimest mõjutab. Ja seda kuidas enda varjuga suhelda. Järgnev info ei pürgi muidugi absoluutset tõde kuulutama, vaid on rohkemal või vähemal määral oletuslik, aga kuna ma ise olen läbi nende taipamiste suuri, järgmistele teadvuse tasanditele viivaid läbimurdeid saavutanud, siis tundub vajalik neid siinkohal jagada. 

Meditasioonide ajal enda auravälja väga tähelepanelikuilt jälgides avastasin, et peentasandil on veel üks liikuv energia, millele ma ei osanud alguses nime anda. See on energiakogum, mis liigub omasoodu ringi. Kui küsisin sisemiselt tarkuselt selle energia kohta, mis sedasi uitab, ütles ta, et see on kummitus 🙂 Ja peagi juhatati mind Jungi raamatuni ja siis viisin kokku, et see peab olema vari. Sest “varju” kontseptsioon kirjeldas kõige ühesemalt selle energiaosa omadusi. Varju tegelikku “asukohta” on raske määratleda, kuna ta on vägagi liikuv.

Vari tundub olevat samastatud ka hingeosade kaotsiminemise ja tagasitulemise kogemustega. Paljud nähtamatud “olendid,” mis inimese vastu “huvi” tunnevad on siiski inimese enda millalgi lahkunud, kuid aja jooksul pisut muundunud, varju läinud osad. Teisisõnu, vari on “reaalne” energeetiline suurus, mille toimetamistest sõltub inimese elukogemuses väga palju.

Palju räägitakse sellest, et elu olukorrad pole vahel tegelikult sellised, nagu meil seda kogeda õnnestub. Ehk siis, igaüks võib sama olukorda kogeda vastavalt sellele, mida ta selle peale projitseerib, vastavalt minakogemuse filtritele, mis teda keskmisest tegelikkusest eraldavad. Neid filtreid loob ja sisaldabki vari. (Kõik need kõverad, varjus asuvad projektsioonid tulenevad minevikust, näiteks ajast kui juba lapsena elu asjadest ja sellest kuidas maailmaga suhestuma peaks, valesti aru saadi. Eriti on see sedasi juhul kui ollakse millalgi teenimatult pahandada saanud või on hoolimata kõikide standardite järgi õigesti toimimisest ja endast parima andmisest tulnud kohtuda konfliktide, kriitika ja rahulolematusega. Siis toimub sisemine välise maailmaga pahuksisse minemine. Ja peale seda on osa meie sisemisest peeglist pisut kõver. Ehk, läbi varju toimimise laskub inimese ette teatud olukordades läbi sisemise reageerimise loor, mis ei lase enam selgelt näha tõelisust.)

Varjus ja alateadvuses on lisaks loovusele, instinktidele ja “ebameeldivale” peidus ka kõik see, mis lahutab sind terviklikkusest. Seal on peidus ainus “material,” millega sa jäädavalt saad oma hingehaava täita, ära tervendada. Oma puhtad osad on vaja lihtsalt tumeduse ümbrisest lahti harutada. Igal juhul, kuni inimesel on kehas või mõtetes tasakaalutusi, kuni ta päevades on kontrollimatuid asendustegevusi, kuni ta vahel juskui pole oma mõtete, tunnete ja tahmiste peremees, on ka tema energeetikas tõenäoliselt minevikust pärinev hingehaav, mis lahutab teda terviklikkusest. Ja psüühe, “hinge,” energeetika millalgi haiget saanud osa on peitunud ja saanud osaks varju kompleksist. Ja selle osa toimimise üle puudub inimese minal enamasti kontroll. 

Öeldakse, et mõtle positiivselt, tee teistele head, siis on ka sul hea. Kuid inimene ei koosne ainult ühest osast, inimese psüühika koosneb paljudest allisikutest ja mõistusega saab ta mõelda ainult selle eest, mis on teadvustatud, ehk mõistusega ühenduses. Ülejäänud osad annavad enda soovidest ja rahulolematustest märku läbi, valude, tungide ja ebameeldivate uitmõtete või mõttemustrite. Ühesõnaga, varju ja enda haavatud sisemise lapse eest ei saa inimene kahjuks lihtsalt positiivselt mõelda, et toimuks jäädav muutus elukogemuses. Kuni nendega pole ühendust loodud, jäävadki nad enda turvatunde pärast muretsema ja solvumistesse solvuma.

Isegi kõikvõimalikke affirmatsioone on varju tervendamiseks mõnikord keeruline kasutada, kuna vari võib nende toimealalt lihtsalt ära liikuda. Kui soovid oma elus püsivalt rohkem valgust ning maagiat näha, tuleb need tumedamad pusad aegamööda lahti harutada. See tähendab lisaks muule olnud traumade läbitöötamist, ärakogemist. Selleks, et varjuga toime tulla, seda integreerida, selleks on vaja väga sügavaid teadmisi endast ning varjuga seotud võimalustest. Esimene samm on luua oma varjuga ühendus ja usaldus. See juhtub siis kui hakata kõike, mis sind sinu elus praegu enam ei teeni, tegelikult ka eemaldama ja ära jätma. Kui kunagi tundus vari hoomamatu suurus, justkui müstiline miski kuskil, siis tegelikult on võimalik nüüd oma varju energeetiliselt tundma ja tunnetama õppida.

Kui sa suudad oma varju avama hakata, siis saad sa pikkamisi teada enda tõelise loo. Siis tuleb alateadvusest nähtavale see, mida sa minevikus olnud keerukamates elusündmustes tegelikult tundnud oled ja see, mille oled nii enda kui teiste eest ära peitnud. Ja sellega seoses blokeerunud energia saab läbi teadvustamise vabaneda. Varju “jonnimisel” on tema seisukohast vaadatuna reaalne põhjus, mida inimene ise naljalt ei mäleta. Vastava mälestuse koha peal on inimesel ajus blokeering, mis on ta tõelisuse nägemisest ära lahutanud.

Vaid varju “soovitusi” järgides saad lahti harutada enda  kõige sügavamad sisemised pusad, sest osa inimese sisemisest väest on läinud mingil eluhetkel varju ja vari otsutab ainult ise, millal ta koostööd tegema hakkab. Vari oskab imehästi peitumise kunsti ja suudab välisel mõjutamisel ning paljudel tervendusmeetoditel eest ära liikuda, kui miski selles talle ei sobi. 

Vari võib energeetikas ning füüsilises kehas päris palju halba korda saata, inimesele valusid, jõuetust, probleeme ja sundmõtteid tekitada ometi on töö temaga tihti nagu tuule püüdmine. Seda seni, kuni sa temaga tegelikku ühendusse ei suuda astuda. Vari võib inimese loomulikud vood ühe hetkega seisma panna ja ta hetkega väsinuks muuta. Lihtsamini on võimalik tervendada tsakraid ja energiakehasid üldiselt, kuna on teada ja näha, kus need asuvad, kuid vari võib liikuda kuhu iganes. Ja vari võib hetkega, kui talle miski ei meeldi, tervendatud tsakrad ja korrastatud energiakeha uuesti tasakaalutusse viia. Iga inimese varjul on vastavalt inimese eripärasele olemusele erinevad tahtmised ja vajadused. Ning varju sees, varjudemaal kõnnivad ringi igasugused “tumedad jõud.”

Usun, et iga inimene on tunnetanud oma “varju” enda energiaväljas, füüsilises kehas liikumas, aga seda peetakse tihti lihtsaks mingiks pingeks, valuks või väliseks energiaks. Kõige laiemas mõttes on vari minevikusina,  osa sinust endast, mis on millalgi tervikust eraldunud, minevikku takerdunud. Varju peetakse samuti ekslikult tihtipeale mõneks deemoniks, vaimolendiks, pahaks vaimuks teistest dimensioonidest, kes käib kummitamas ja energiat röövimas. Kuid mida rohkem ja sügavamalt nendele “asjadele” ja “tegelastele” otsa vaadata, seda enam hakkab tunduma, et enamik asju, millega inimene “kohtub” on tema enda looming, tema enda osad. Keskmise inimese energiakeha on fragmenteerunud mitmeteks, kui mitte veel palju rohkemateks tükkideks, kes siis aegajalt inimese “minale” ennast näitamas ja meelde tuletamas käivad. Ja mõni suures solvumises vihasse ning pimedusse kapseldunud osa on nende pikkade aastate või aastakümnetega, mis ta on pimeduses istunud muutunudki deemonlikuks. Aga tea, et see on vaid tema väline mask. Ta on teinud ennast nii hirmsaks, sest ta ise kardab kohutavalt, tema sees on suur meeleheide ja tühjus ning ta tunnetab inimese suurem tervik, teadvustatud mina ei hooli tema “tunnetest” karvavõrdki. Sellisel juhul võib ta kättemaksuks muundada enda mõneks hirmutiseks.

Et varju tundma õppida, on hea teda hästi enda ligidale kutsuda ja teda hoida. See protsess nõuab ülimat kannatlikkust. Varju võib energeetiliset plaanist kirjeldada juskuti suitsupilve, mis liigub inimese ümber aurakihtides, kuid toimetab ja peatub ka inimese füüsilises kehas. Tegelikult on igaüks oma varjuga kohtunud, seda “näinud.” Iga kord kui tekib seletamatult raske tunne, justkui eikusagilt kerkib mõni hirm võib tegemist olla olukorraga, kus su vari sind müksab, endast märku annab. Alateadvus ja vari on omavahel suuresti seotud ja läbipõimunud, sellepärast on mõnikord keeruline teha vahet kumb on kumb ja tihti kannavad nad endas sarnaseid probleeme. Vari on su silme ette laskunud ka juhtudel kui su ette kerkib justkui emotisoonide loor ja sa ei näe enam hetkeolukorrast adekvaatset pilti.

Kõiki neid olukordi tasub tervitada ja püüda neist võtta maksimumi. Paljude eluolukordade peale mida “vari” kardab, kipub ta tihti ründama just sind, mõistmata, et sina pole süüdi selles, et väline maailm on sedavõrd ettearvamatu, kontrollimatu. Selleks et vari õpiks sind usaldama, on vaja luua endale nn. turvaruum, kus sa saad endaga, varjuga ja oma sisemise lapsega segamatult tegeleda. Tegelemine tähendab, et sa keskendad kogu tähelepanu endale ja püüad aru saada, et mis on sinu varju või mõne muu sisemise aspekti mure. Milline olukord on põhjustanud alghirmu, mis üritab teatud olukordade eest pageda. Kuna inimene ise iga kord ei saa lahkuda ebemeeldivate sündmuste keskelt, siis teeb seda see osa temast, mis antud olukorda kõige rohkem vihkab või kardab ja ta ei saa oma tegelikke tundeid väljendada. Siis kartev osa eraldub taaskord tervikust. Eraldumine juhtub nii kaua kuni sa hakkad oma valikutes kõikide enda osadega arvestama ja kuni sa suudad kõik enda osad enda külge uuesti jäädavalt kinnitada.

Varju võib enne selle avanemist tunnetada alakehas oleva energeetilise “munana,” ehk sinu ülejäänud osadest teistsuguse sagedusega energaivormina. Aga kui soovid tõeliselt oma varju leida hoidu selle ette kujutamisest vaid oota ja jälgi oma keha, kus energia liigub vabalt, kus takerdub. Kus on pingekohad, kus läbitungimatu tihedus. Võta kõrvaltjälgija roll, kuni sa õpid “nägema” oma varju käiguteid. Siis on sul juba suur eelis ja tehtud samm edasi temaga leppimise ja mõistmise suunas.

Varjus asuvad ka inimese “surmapatud” ja tänu varju imetabasele maskeerumisvõimele on võimalik kõik need nii teiste kui ka enda eest suurepäraselt ära peita. Vari tekib inimeses siis, kui ta õpib valetama ja esinema kellegi teisena kui ta tegelikult on. Lapsel, kes on siiras oma iseolemises veel varju ei ole, või on see tibatillikuke. Peale seda kui laps saab teada, mida tohib tunda, milline olla, mida tohib teha ja mida ei tohi, siis loob ta endale varju, et oma olemuse madalamaid aspekte varjata. Alguses on lapses vaid sügavam teadvustamatus, ehk kollektiivne ning perekonna alateadvus, hiljem lisanudb vari. Vari sisaldab selle elu lõikes endas enamasti rohkem hilisema lapsepõlve ning murdeaea läbimata arenguid. Varju võiks nimetada ka inimese sisemiseks saladuste kambriks, seal asuvad kõik inimese lahendamata, teadvusesse toomata “saladused.”

Kui inimene ennast rohkete talismanide ja kaitseloitsudega teiste energiate ja väliste mõjutuste eest kaitseb, siis tegelikult kaitseb ta ennast tihtipeale hoopis omaenda varju eest. Loomulikult on inimesel võime ka teistest lähtuvaid madalamiad ja raskemaid energiaid tunnetada, kuid see on tavajuhul lihtsalt põgus peegeldus, info. Kui aga teistelt külge saadud raskus, raske energia püsima jääb, siis on see enamasti, kas inimese sisemise fantaasia- või paanikaosakonna poolt ülevõimendatud psüühiline kuvand, seisundi kopeerimine, või märk sellest, et inimese enda varjus on vastava energiaga resoneeruv läbitöötamata kiht. Ja vahel, harvematel juhtudel on see ilmselt läbi hinge kokkuleppe toimuv teiste protsesside abistav kandmine, teiste edasiaitamine.

Ennast oma varjust eraldamises, eraldiseisvana käsitlemises pole midagi taunimisväärset. See on hoopis kõige loomulikum inimeseks olemise toimemehhanism. Ainuke asi on, et vari kipub endas siiski aegajalt valusalt märku andma ja kui sellest vabaks tahaks saada, oleks hea hakata temas sisalduvatele “asjadele” otsa vaatama.

Keskmine inimene ei ole tervik. Kaugeltki mitte. Ta on eraldunud kõikvaõimalikeks kompleksideks, arhetüüpideks, alaisiksusteks. Üheltpoolt võib mõelda, et las see “vari” olla pealegi, ma teadvustan teda ja õpin koos temaga elama. Kuid kui varjust on kõik inimese vajalikud, “traumadesse” takerdunud osad kätte saadud ja energiasüsteemiga uuesti õigesti ühendatud, hakkavad kõik teised vaimse kasvu näitajad otsekui võluväel ilmnema. Kui inimene saab terviklikuks,  terveneb tema valguskeha ning selle tulemusena saab tema vaimenergia, Kõrgem mina, üliteadvus inimesega jäädavalt ühenduda.

Kõige selle läbitöötamine nõuab pühendumist ja päris suurt energeetilist ressurssi. Varju ja alateadvusega töötamisel, suhtlemisel on hea suuta saavutada võimalikult püsiv sisemise vaikuse ja rahu seisund, kus saab viia ajulainete võnkesageduse miinimumini. Siis on see juskui unenägudemaal rändamine ja unenägude vaatamine, nendega suhtlemine, samal ajal ise avatud silmadega igapäevamaailmas toimides. See võimalus on praegusel ajal päev päevalt üha lihtsamini kõikide jaoks kättesaadavaks muutumas ja see saab juhtuda kui ringitormamine lõpetada ja rahulikult maha istuda. Neil päevadel kui vari ennast avab, kõnnib inimene ringi näoga, nagu oleks ta tonti näinud.

Inimese “vari” on kõikide eludes ja ehk isegi kogu maailma kujundamises mänginud läbi aegade vägagi olulist rolli, ehk oleks nüüd aeg ta vaibale kutsuda ja talle tegelikult otsa vaadata? Inimesed võivad tahta küll öelda, et miks mingi varju tervendamisega tegeleda, kui maailmas on nii palju tähtsat teha, näha, kogeda, teostada. Mina ütlen, et midagi tähtsamat kui iseenda sisemaailma sügavuti kordaseadmine ei ole mitte kusagil, mitte kellegi jaoks. Sest “auhinnad” selle eest on mõõtmatud, see on võti pääsemaks maapealsesse paradiisikogemusse.

 

Vabadus ja tasakaal.

17 Reede okt. 2014

Posted by Taavi in Teekond sisemise rahuni

≈ 3 kommentaari

Sildid

Isiklik vabadus, Mediteerimine, tasakaal, Vabadus, Vaimne areng

Jõudes oma südamele lähemale hakkab su elu toimima. Paljud su ümber näevad ja tunnetavad, et sul on hea ja püüavad eneseteadmata või teadlikult sind, sinu maneere, olemust jäljendama hakata. Olles iseendaga kontaktis, võid märgata, kuidas kogu ülejäänud maailm, inimesed kellega sa suhtled ja kõik sündmused hakkavad sinu südame soovide kohaselt joonduma.

Ometi oled sa mõnes mõttes nagu nähtamatu. Sind teeb vabaks ehk nähtamatuks see, et teiste arvamused, teod ja hinnangud mõjutavad sind vähe. Niipea, kui sul pole vaja, et kõik sind tunnustavad, kiidavad ja armastavad, saad sa vabaks. Sellest hetkest saad hakata tõeliselt elama oma unistuste elu. Su vabadus tuleneb osaliselt sellest, et sa tead tõde. Sa tead, et tegelikult pole välises maailmas midagi, mida sa ise ei saaks endale anda või luua.

Luues soovitud kvaliteedid näiteks armastuse, läheduse ning külluse enda sisse ja õppides ennast tõeliselt väärtustama, manifesteeruvad need hüved peagi ka välises maailmas. Eeldus ja vundament tõeliste imede sündimisele ja unistuste täitumisele on see, et sa usuksid ning tunneksid täielikult, et sa oled neid asju väärt. Et see ongi juhtunud. Eeldus on, et sa ei karda, et su soovid tõesti täituvadki. Imede loomiseks pole lõpuks vaja muud, kui tingimusteta enesearmastust.

Osates hoida kontakti oma südamega, hoides oma südame iseenda jaoks lahti, hakkab läbi sinu voolama suurem hulk armastust. Su energiaväli laieneb, pakkudes sulle teiste hinnangute raskuse eest kaitset, sind ei saa  enam nii naljalt kõigutada. Kõik inimesed üritavad teadlikult või teadmata liikuda neist endast lähtuva suurema energiavälja poole, sest suurem väli ja täitumine armastusest on suurem isiklik vabadus.

Tihti püütakse jäljendada neid, kes võivad ja julgevad kõneleda südamest, kes ei karda avaldada oma tõde. Imetletakse neid, kes on vabad, kes julgevad olla targad, vaimukad, samas kartmata ennast lolliks teha. Järgitakse neid, kes saavad elu, ennast ja teisi võtta vabalt. Inimesed imetlevad neid, kes ei karda “ennast” ja oma sisemist last näidata.

Kui sa elad südamega, ei pea sa tahtmatult teistele enda energiat ära andma. Sa vähendad järk järgult oma enesetähtsust. Mida vähem kaitset vajab su ego, mida väiksemaks see muutub, seda rohkem on sul vaba energiat. Vabanenud väega saad iseendale veelgi lähemale liikuda. Ja see, mis ees ootab, on midagi suurt: südames kohtud sa oma hingega.

Iseendaga kontaktis olles õpid sa eristama teiste mõtteid enda omadest. Sa hakkad tunnetama, millised on sinu vajadused ja kustmaalt võib teiste koormat aidata kanda. Samas on tark omandada võime hoida piire ja tasakaalu, sest selle suurenenud jõuga tuleb õppida toime tulema. Suure väega kaasneb suur vastutus. Sinu tegudel, mõtetel ning sõnadel on kaugeleulatuvad tagajärjed, niisiis tuleb õppida hoiduma oma väe ületarvitamisest.

Võimsa ja vabana suudad sa oma reaalsust ise luua. Sa saad enda ellu kutsuda enneolematult maagilisi ja ekstaatilisi eluolukordi. Sa saad kogeda seda, mida sa oled alati hingepõhjast soovinud. Nii saadki hakata rahuldustpakkuvat ja täielikku elu elama. Meelikõditavaid kogemusi on mõnikord vaja kogeda lausa piire kombates, sest see ongi tõeline elamine täies eluväes, janus ja rõõmus. Südamega elamine paneb inimese särama ja tõeliselt kaugelekiirguvat hingesära, tõeliselt õnnelikke inimesi on maailmale väga vaja.

Kuid oma rõõmuallikaid tuleb osata tasakaalukalt, mõõdukalt kasutada. Sest välistest teguritest tähenduslikkuse, rõõmu, naudingute ja ekstaasi ammutamine võib tekitada sõltuvust. Igasugune sõltuvus röövib vabaduse. Selleks, et samast asjast saada taas igatsetud rahuldustpakkuv meeleseisund, selleks, et oma välisest rõõmuallikast harjumuspärane rahuldus ja ekstaasikogemus kätte saada, tuleb järjest rohkem doseerida.

See, millele on oht ennast kaotada, see, millest võib sõltuvusse jääda, võib olla midagi tõeliselt head, lausa imelist, kuid selle välise suure maagiaga lõputult kaasa minnes pole sa enam enda ja oma õnne peremees, vaid võid jääda pendeldama oma ihade ja kirgede meelevalda. Oht on kaotada elu rõõmupoolel kontakt endaga, jättes ekstaasiseisunditesse maha osad iseendast. Lõpuks juhtub, et vaagid küsimuse üle, miks pealtnäha rõõmuna särav reaalsuspeegeldus mind enam õnnelikuks ei tee?

Sama asja kordamine võib muutuda pikapeale igavaks ja tühjaks. Võimaluste ulatust võib kombata, kuid häda on selles, et tavareaalsuses, materiaalses maailmas pole võimalik piire lõputult nihutada. Ühel hetkel tuleb vastu punkt, millest alates keha ja meel ei ole võimelised enam rohkem vastu võtma, taluma, kogema. Peale kohtumist rõõmukosmose piiridega, võid kaotada tasakaalu ja langeda sügavale tühjusesse. See paratamatus kehtib seksi, ostlemise, kihutamise, rikastumise, ekstaatilise tantsimise, ka lihtsalt ülevoolava rõõmu ning tänulikkuse kogemise ja kõige muu sellise kohta.

Iga kogemust võiks minna vastu võtma ilma ootusteta, elu usaldamises ja rahulikus voolamises, puhtalt lehelt. Soovimata korduseid, mõistes, et iga hetk on kõik uus. Tark on püüda vaadata kõike iga kord uute silmadega, keskenduda asjade olemuse sellele aspektile, mida sa varem pole eriti tähele pannud. Ja sarnast hetke, täpseid korduseid, mis tekitavad samu tundeid, ongi põhimõtteliselt võimatu saavutada. Uuel hetkel on kõik tegurid ja energiad, inimesed ning nende soovid, asjalood, seisundid ja meeleolu alati natuke või ulatuslikult muutunud.

Sellepärast on kasulik peale iga erksamat, eufoorilisemat või elusamat kogemust ja perioodi laskuda tagasi rahu, tasakaalu ja harmooniateljele. Aegajalt on tark minna tagasi lihtsusesse. Vaja on taastada kontakt iseendaga. Muidu kaotad oma vabaduse sõltuvusse üha suurematest imedest, mida endale luua püüad. Endiselt on hea kui oskad näha lihtsuse võlujõudu, siis võid kogeda iga asja siin ilmas saladusliku imena.

Rahuseisundisse laskumine on vajalik sellepärast, et aju vajab aega ja puhkust, et olnud sündmused kinnistada. Keha vajab hetke, et asjad, kogemused talletada ja rahuseisundis lõdvestuda. Meelele on vaja rahu ja vaikust, et asjad läbi jahvatada, peetud vestlused üle meenutada. Energiakeha vajab aega, et enda peenstrukturaalsed osad ekstaasihetkedest kokku koguda, täielikult kehasse tagasi tõmmata. Puhkamine on vajalik kui tahad elu alati ja taas täielikuna kogeda. Seda teadis juba vanarahvaski ja seda nimetati hinge tõmbamiseks.

Väga oluline osa inimese elus on lühiajalistel mitte midagi tegemistel. Lihtsalt viibimisel rahus ja vaikuses. Kui seda kunsti harjutada saad ka tehes mitte midagi kogeda kõike. Tegelikult ei pea oma ressursse põhjani tühjendama, et saada täielikku elamisekogemust. Ja “mitte midagi tegemises” on peidus ajahetk, kui tõelised positiivsed muutused saavad kinnistuda ja aset leida.

Osa sinust võib tahta pärast ekstaatiliste seisundite saavutamist, niiöelda millegi enda jaoks suure ära tegemist mugavustsooni, vanale rajale tagasi pöörduda, jääda loorberitele puhkama. Kuid staatilisusesse tõmbumine on seisak.

Pikalt ühe koha peal, ühes asendis passimine muudab keha ja vaimu kangeks. Väga ruttu tekib vajadus liigutamise, sirutamise järele. Inimene, tema sise- ja välismaailm, vaim ja keha on ehitatud vajadusele kasvada. Ennast, enda elu ja energiaid on vaja hoida liikumises. Keegi ei liiguta neid sinu eest. Kui universum näeb, et sa tahad ühe koha peal istuda, siis ei hakata sind liigse energia ja elujõuga ka segama, koormama, ärritama.

Kuid, kuidas saab veel paremaks minna? Alati saab, aga kindel hea ja parema vastuvõtmise punkt on tasakaalutelje lähedal. Tasakaal on võti harmoonia ja püsiva õnneseisundi juurde. Tasakaal ja jätkusuutlikus. Tasakaaluseisundisse laskudes saab taastuda isiklik vägi ja vabadus.

Elus on tasakaalu üsnagi keeruline hoida. See püüe sarnaneb väga köie peal kõndimisele. Seda on võimalik teha kui harjutada ja olla teatud määral distsiplineeritud. Peenikese köie peal püsimine on koha peal seistes üsna raske. Liiga suure hooga edasi tormates võid sa lihtsalt mööda astuda. Väikeses, parajas liikumises, kulgemises on kõige lihtsam tasakaalu hoida. Ja aegajalt on vajalikud põgusad peatumised, hetked kui saad sügavalt sisse ja välja hingata, ennast koguda, et kindlalt astuda järgmine samm.

Elus elu.

08 Kolmapäev okt. 2014

Posted by Taavi in Teekond sisemise rahuni

≈ Lisa kommentaar

Sildid

Eluenergia, Elus elu, tasakaal, Vabadus

Kõik inimesed soovivad endale õnnelikku elu. Ebakõlade ümbertegemiseks, positiivsete muutuste teele asumiseks on enamasti vaja lihtsalt otsustada, et asjad ei saa enam vanaviisi jätkuda. Ometi võib juhtuda, et inimene tunneb südames otsusekindlust ning selgust, kuid siiski puudub tal jõud, algenergia ja vägi muutuste elluviimiseks.

Elujõu kasvuks, tervenemiseks ja kontakti loomiseks iseendaga, on eelkõige vaja luua side siinilmas kõige tõelisema tõelisusega- loodusega. Piisav kontakt loodusega annab elumuutusteks vajaliku algenergia. Sellest algab kõik. Kui inimene suudab üksi looduses liikudes tunda rahu, kohalolu ja tasakaalu, on tal üle poole teest iseendani, rõõmuseisundini ja oma südameni juba käidud. Et seda tunnet võimendada, kinnistada ja energiataset suurendada, on tark viibida looduses võimalikult tihti.

Kui sul on väga hea kontakt televiisori, arvuti ja telefoniga, siis puudub sul tõenäoliselt piisav kontakt iseendaga. Kui sa oled näiteks mõne telesarja fänn, mõtled sellest tihti ja räägid sellest kirglikult, annad sa enda energia ära tehislikule reaalsusele. Sarjast tagasisaadav elamus pakub loomulikult leevendust, mõtted liiguvad argimuredelt eemale ja tekib rohkem ruumi rõõmule. Kuid telesarja vaatamisest tekkivad tunded pole elulised.

Teleka vaatamisest ei saa inimene enda arenguks, oma südamele vajalikke kogemusi. Läbi meedia tarbimise on raske õppida hingele vajalikke õppetükke. Kui su eesmärk on püsida liikumises ning arengus, et saada paremaks, suutlikumaks ja vabamaks endaks, oleks mõistlik püüda elumustreid muuta. Energiavahetus oma tehiskaaslase, infotehnoloogiaga ei loo sulle vajalikku elujõudu. Nagu sõna “infotehnoloogia” ise ennast kirjeldab, on see kanal info vahendamiseks. Algselt polnud see mõeldud tunnete fabritseerimiseks. Nüüdseks võib paraku iga väiksemgi levitatud infokild tekitada massides ja ühisteadvuses emotsionaalseid reaktsioone.

Paljud inimesed elavad selgelt juba rohkem tehisreaalsuse sisemuses tehislikku elu. Võiks ju lausa öelda, et telekas ja arvuti on osad inimesed alla neelanud. Harv pole juhus, et inimesel pole aega suhelda või loodusesse minna, kuna telekast on nii palju algamas. Ka selline lugu pole kahjuks enam ammu väljamõeldis, et lapselapsed lähevad vanaemale külla, aga teda ei tohi tunni aja pärast enam segada, sest tal algab tähtis sari või saade. Terve mõistuse seisukohast, südametasandilt vaadatuna, ei saa eriti midagi kurvemat ollagi.

Filmides kogetavad tunded erinevad tavareaalsusest sedavõrd, et inimene, kes on liigselt tehislike, meediast saadavate emotsioonide meelevallas ei pruugi enam tavaelus adekvaatselt hakkama saada. Teisalt võib mõne ülendava, rõõmustava või kurvastava filmihetke vaatamine vabastada sügavamalt alateadvusest mõningaid tundeid või anda sulle vajalikku infot. Kui nii, siis on mõistlik filmi vaatamine katkestada ja vabanemine lõpuni viia või info läbi taibata. Sest ükskõik mida inimene ka ei teeks, alati räägib Universum temaga ja püüab talle näidata oma saladusi. Seda tuleb lihtsalt nägema õppida. Üldiselt keeratakse muidugi kahjuks filmides kogu ilu, rõõm, kurbus ja inimvõimete piirid sedavõrd üle vindi, et pärast linateose vaatamist võib tavareaalsus tunduda üsna mannetu, hämar ning kõle paik, milles ei tahagi oma taju ja tähelepanuga eriti pikalt viibida.

Vahel võib tunduda, et meediasse sukeldumine teeb vabaks, vabaks muredest. Kuid, kas teleka taga istumine ongi see, mida sa elult tõeliselt tahaksid? Kas päris vabana kui poleks mingeid piiranguid, valiksid sa samuti teleka või arvuti?

Rohkem juurte poole, loodusesse tagasi pöördumine, võib olla lahendus, mis aitab lihtsusest taas rõõmu leida. Ja peagi võid avastada, et “lihtsuses” peitub määratult rohkem kui filmist iial näha võib.

Kuid endiselt on ka teleka vaatmine ja meedia tarbimine teatud ajal, näiteks puhkehetkedel väga hea viis ennast argiprobleemidest väljalülitamiseks. Läbi kvaliteetfilmide saab kogeda kõrgeid hingelisi, meelelisi ja kunstilisi elamusi. Läbi meedia vahendatud hea huumori on võimalik tunda rõõmu, mis võib pikaks ajaks ülendatud meeleolu luua.

Kõik kogemused, suunad ja valikud on mõistetavad, kuni asjad on tasakaalus. Tasakaal on kõikides eluvaldkondades toimetamisel oluline liitlane. Selleks, et elada elusat, uut energiat loovat elu, on vajalik luua endale piisavalt ehedaid kogemusi. Elusad elukogemused on näiteks looduses matkamine, puu otsa ronimine, teise inimestega südametasandil suhtlemine, tantsimine, laulmine, teatris käimine, elusa muusika kuulamine, armastuse jagamine, saunas käimine, ujumine jne.

Tõeliselt sügava sisemise rahuni jõudmiseks on vaja välises maailmas kogeda teatavaid kogemusi. Näiteks saavutada enda, oma südame jaoks midagi tähtsat, läbi minna oma peamistest hirmudest ja piirangutest. Lisaks on vajalik, et inimene oleks rahul enda eneseteostusega. Enne ei pruugi rahuseisund olla püsiv või piisavalt sügav. Elusad kogemused arendavad inimest, täidavad ta energiaga ja panevad liikuma.

Erinevate eluvaldkondadega seotud õppetükkide õppimiseks ei piisa alati ainult sisemaailmas muutuste tegemisest ja sisemistest taipamistest. Kuni sa ei ela aegajalt täiel rinnal ka välises maailmas, oled sa teoreetik. Pärast hirmude ja piirangute transformeerimist endas, on mõistlik kohtuda hirmu ja ebamugavust tekitanud eluhetkedega välises maailmas. Läbi selle saad selge peegelduse ja tagasiside, kas muutused on soovitud määral toimunud.

Sirgelt ja otsustavalt oma südame teel käima hakkamine, enda jaoks peamise, esmase, kõige tähtsamaga tegelema asumine ja teel olevate takistuste ületamine annab sulle järk järgult rohkem jõudu. Püsimine teel Oma südame tõeliste soovide poole, annab sulle üha suuremat väge. Peamine eeldus kursil püsimiseks on, et tegu oleks sinu enda südame soovidega, mitte kellegi teise omadega.

Osates püsida südames, suudad sa endale läbi kasvava väe järjest suurema kergusega manifesteerida sellist reaalsust, mida oled alati soovinud. Tuua oma ellu just selliseid inimesi, nagu ihaldad, luua selliseid imesid, mida su süda soovib. Ja tahtmise korral suudad kogeda väga sügavaid rahuseisundeid ka üksinduses. Sinus tekib võime muuta oma elu tõeliselt maagiliseks.

Kui on soov kohtuda iseendaga…

14 Neljapäev aug. 2014

Posted by Taavi in Teekond sisemise rahuni

≈ Lisa kommentaar

Sildid

Andestamine, Armastus, Eluenergia, energeetiline sõltuvus, Enesearmastus, Enesetervendamine, Harjumused, Hirmud, Lahendus, Mediteerimine, Oma "Ise", Sõltumatus, Sisemine vaikus, tasakaal, Tunnete tasakaalustamine, Vabadus

Kui sul on olnud õnnelik saatus ja sa tõesti ei soovi oma elus midagi muuta, siis oled sa õnnistatud. Kui tunned, et elad täiesti täisväärtuslikku ja elusat elu, väes ja rõõmus tasub õppida seda kinnistama südamepõhjast tuleva tänulikkusega. Aga kui on agasid, siis miks mitte püüda muuta oma muremõtteid ja häirivaid tundeid?

Miks inimesed teevad üha uuesti ja uuesti valikuid, mis ei tee neid tegelikult õnnelikuks? Sest ei julgeta teha lõpuni südamepõhiseid otsuseid, mis tegelikult endani viiks. Proovitakse hoopis ikka teha nii nagu enamik teeb, käituda, nagu enamik käitub. Kuid see ei pruugi sügavuti rahulolu pakkuda. Vastupidi, sellest võib lõpuks lausa haigeks jääda. See on sellepärast, et tehes alati nii, nagu peetakse “õigeks” võib iseenda olemuse ja südamega suurde vastuollu minna, kuna sinu tõeline elurada võib tahta käänduda hoopis uute nurkade taha, et näha asjade senitundmatuid tahke. Ja füüsilises kehas avaldub selline pikemat aega kestnud ebakõla- konflikt sisehääle ja ühisteadvuse “tõdede” vahel valu, pinge või lausa haiguse näol.

“Kuulmatusest” lähtuv haigus, näiteks südamevalu, on keha meeldetuletus sulle: “Sa elad teisiti kui sa tegelikult peaks ja tahaks. Sinu elus on valdkondi, kus sinu tegelik tee on teistsugune kui sa praegu oled valinud.”

Näiteks üsna tavapärane muster on puhkuse ajal kuhugi kaugele reisida. Reisil on soov nautida kauneid paiku ja kogeda uusi kogemusi. Enamasti otsitakse sealt kaugelt tegelikult midagi veel. Midagi, mida tihtipeale endale ei teadvustatagi. Otsitakse rahu, kohalolu, rõõmu, harmooniat, vabadust, isegi armastust. Aga nagu mõnel juhul juhtub, ei leita seda siiski ka sealt.

Reisimiseks suudetakse koguda raha ja organiseerida kasvõi pikem puhkus. Kui tahta, on see kõik ju võimalik? Kui tahetakse mõneks ajaks kõigest eemale on võimalik ka pikemaks perioodiks lapsehoid organiseerida. Kui väga vaja, siis saab selleks kõigeks leida kasvõi kuu aega, või enamgi. Reisil olles suudavadki osad inimesed, läbi erinevate vahendite, kogeda kohalolu, rahu ja rõõmu. Mõned miskipärast ei suuda olla hetkes ka kõigest kaugel eemal viibides.

Siis võib olla aeg endalt küsida: “Miks ma ei suuda isegi puhkuse ajal, reisil olles hetke nautida? Miks pean kogu aeg järgmist sammu planeerima, mõtlema õhtusöögist, sellest mida homme teha või kuhu täna veel minna? Miks ma ei võiks lihtsalt hetke ilust ja kohalolust täielikku naudingut saada ning rahulolu tunda?”

Kokkuvõtvalt, kui ei suudeta näiteks pool aastat etteplaanitud reisil kohal ja rahul olla, siis on see selge märk sellest, et inimesel puudub piisav kontakt iseendaga. Et sellest pääseda, on hea kui keegi annab näiteks sellist nõu: “Kui inimene tunneb ennast alati, ükskõik kus ta ka ei viibiks, kuidagi laiali, siis peaks ta valima teistsuguse puhkuse. Sest kui inimene suudaks luua kontakti iseendaga kaob temast vajadus alati kuhugi kiirustada ja sedasi on võimalik seljatada stress ja närvilisus. Paljud asjad, mida sa arvad, et sa pead, pole tegelikult ilmtingimata vajalikud.”

Mõelda, kui kogu selle ressursi, aja, raha ja logistika, mis läheb ühe kallima reisi planeerimisse ja selle väljaostmisse, panustaksid hoopis endasse? Enda isiklikku arengusse, et leida suurem sisemine rahu? Mis oleks kui panustaksid oma puhkuseraha ja aja endaga kontakti loomisse? Eespool nimetatud teisi tundeid: rõõm, rahulolu, harmoonia, kohalolu ja armastus ei pea samuti otsima kusagilt kaugelt. Need kõik on siinsamas, sinu enda sees, sinu südames olemas ja täiesti piiramatus koguses, kui sa vaid valid ja nendega kohtuda soovid ning tahad.

Selle asemel, et paisata ennast näiteks reisil eesootavatesse võõrastesse ja segastesse energiatesse, mille tulemusel sinu sisemine tasakaal ja kohaloluvõime võivad veelgi enam ähmastuda, võta parem puhkus, kus sa puhkad välja. Kus sa ei pea midagi tegema ja kuhugi minema. Loo endale südamelähedane keskkond, paik, kus valitseb piisav küllus. Lihtne kohake, kuhu sul on varutud kõik, mida sul on vaja, et pikemat aega lihtsalt olla ning puhata.

Mine näiteks üksi maale. Mõnda kõrvalisse kohta. Kui sul omal maakohta pole, siis võib- olla on võimalik mõneks ajaks mõne tuttava maamajja või suvilasse minna. Ehk on võimalik selline koht üürida? Seal on loodus sulle lähedal ja see toetab sind. Ja esialgu lihtsalt ole. Sa ei pea või õigemini pead 🙂 tegema mitte midagi. Õpi ja praktiseeri seda kunsti. Mida rohkem sa suudad vaikuses paigal olla, seda parem. Loomulikult võib alati mediteerida, nii palju ja niimoodi, nagu oskad.

Loo endale paik, kus sa saad rahus kohtuda iseendaga ja puhata kõigest ja kõigist. Seda teinuna oledki sa juba enda reaalsuse looja. Soovitav on puhata telekast, arvutist ja teistest inimestest. Telefon tasub helistamiseks sisse lülitada vaid siis, kui sul tõesti on kellegagi midagi jagada või vajad tuge. Võid ka valida endale niiöelda tugiisiku, kes sind vahepeal vajadusel ära kuulab ja nõu annab. Kuid iga liiga pikale veniv telefonivestlus võib sind taas endast eemale kiskuda. Õpi püsima enda südames. Saada endale pidevalt armastust. Mõne aja pärast võid sa seda sealt hakata rohkesti leidma. Ja peagi võid sealt leida ka tõelise enda.

Seltsiks tasub kaasa varuda ilusat muusikat, mida kuulates sa ei tunne ennast kunagi üksi. Võib kuulata ka mantraid ja meditatiivset muusikat. Kui vaja, las muusika mängib ööpäevaringselt, see loob sulle toetava taustaenergia ja võib aidata hetke tabada. Enda kohene vaikusesse surumine võib tekitada lisapingeid ja hirme. Liigne enesepiitsutamine, enda liiga järsult kohtlemine on teguviis, millega kaotab enesearmastus. Ennast on hea kohelda õrnalt, hoolitsevalt ja tingimusteta heakskiiduga. Tee endale aegajalt pai oma tubliduse eest ja hoia käsi oma südamele lähedal. Vaikusesse võib siseneda siis, kui oled valmis ja tahad seda.

Kui sul puudub elumustrite murdmiseks, endaga kohtumiseks julgus, algenergia, otsustavus, kindlus ja teadmised, aga tahtmine seda teha nagu oleks, siis püüa leida see tugi või sütik, mis või kes sind aitaks. Võid Universumil paluda sind õige ukse või teeotsani juhatada, ise iga päev oma soovi korrates.

Enne kõne all olevat puhkust maakohas või muus vaikses paigas, on hea käia näiteks mõnel kursusel, kus õpetatakse aeglustamist ja minevikus allasurutud emotsioonide vabastamist. Selliseid tehnikaid rakendades, on võimalik endaga kontakti loomist kiirendada. Võid vajadusel lubada endale ka oma südame äratundmise põhjal valitud teraapiaid, välist abi, mis aitavad sul saada tagasi oma jõu ja tahtevabaduse.

Igal järgmisel hetkel võib teha uusi valikuid, mis saavad hakata sulle rahulikumat ja rõõmuküllast reaalsust looma. Kui sul on kontakt oma südame ja iseendaga, siis oledki saavutanud kõik, mida tegelikult vaja. Siis polegi enam äkitselt vaja kusagilt midagi tingimata otsida.

Endas püsides võib üllatavalt ruttu juhtuda, et taipad, et vajadus kõige välise järele ja välise vajadus sinu järele polegi nii suur kui sa arvasid. Inimesel võib olla palju käitumisharjumusi. Üksi, lihtsalt “Olles” õpid sa leidma sooja ja pehme tunde enda südamest ning tundma end kodus ja õnnelikuna igal pool. Sa saad vabaks. Ning sinu elust saab igavikuline kulgemine sinu südamerajal- rõõmus, rahus ja armastuses.

Vaimsuse varjatud külg

19 Esmaspäev mai 2014

Posted by Taavi in Teekond sisemise rahuni

≈ Lisa kommentaar

Sildid

elumuutused, energeetiline sõltuvus, energiaväli, Hirmud, sisehääl, tasakaal, tolerants, Vaimsus

Lihtne on endale kujustada ideaali vaimsest inimesest. Ta on alati rõõmus, rahulik, naeratav, tolerantne, kaastundlik, ei räägi ega mõtle kellestki halvasti, läheb kõige positiivsega kaasa, lohutab ja aitab kui lähedastel on emotsionaalsed probleemid jne. See inimene kiirgab rahu ja armastust, on selgelt näha, et ta tunneb ennast hästi ja on ka sügaval sisimas õnnelik. Selline viis elu kogeda ja elada on väga ahvatlev. Kõik tahaksid ennast samamoodi tunda ja elada.

Väga tervitatav on kui inimene otsustab üleöö, et nüüd aitab muretsemisest, enesesüüdistamisest, alaväärsustundest, piirangutest ja ühiskonna hinnangute kartmisest. Meil on ju iga hetk võimalus otsustada, et nüüd hakkan elama õnnelikku elu. Rõõm saabki saabuda ainult nüüd ja praegu! mitte kunagi tulevikus.

Külgetõmbeseaduse järgi selline muutus toimib. Hakates tundma ja välja kiirgama ainult kõrge sagedusega tundeid: rõõmu, rahu ja armastust, su elu ja reaalsuse kogemine muutubki õnnelikuks ja harmooniliseks. Saavutatud kõrgenenud teadvuse seisund tekitab nii hea tunde, muutus on nii hüppeline, et inimene ei raatsi seda tunnet enam kaotada. Ei taheta endale enam ühtegi negatiivset emotsiooni, mõtet või hinnangut lubada või tunnistada, kramplikult oma õnne ja üksolemise tundest kinni hoides, kuigi sisemuses eksisteerib veel pingeid.

Enamik vaimseid õpetusi toonitabki, et tolerants kõige vastu on vaimse kasvu näitaja. Rõõmupilves uude olemisviisi, elutundmusesse sisenedes tuleb tahmine kõigega, mis tundub endas veelgi suuremat maagiat kätkevat ühilduda ja kaasa minna. Seoses sellega ilmuvadki ellu uued inimesed, kes on vaimsetel radadel juba pikemalt astunud ja tõmbavad su kaasa enda tõekspidamistesse, enda uskumustesse, enda reaalsusesse. Hingede selline teinetese toetamine ja tarkuste jagamine on arenguteel loomulik ja tervitatav. Kuid sedasi pea ees tundmatusse hüppamises, teiste liigses usaldamises ja vaimustumises asuvad teatavad ohud. Mõned õpetused toimivad kõigi jaoks. Mõned paraku on osaliselt illusoorsed ja nende tavaellu rakendamine ei toimi ja tekitab palju mõistmatust.

Ennast kõike armastama ja taluma sundides on oht järk järgult tekitada blokeeringuid, vajudes järjest reaalsusesse, mis tegelikult ei vasta sinu ootustele. Kõik väikesed muutused ja sunnid arenguks on loomulikult alati väga positiivsed! Siinkohal aga käib jutt tavaeluks peetavast kardinaalselt erinevatest eluolukordadest. Näiteks pool-sunniviisilisest grupis erinevate meelemürkide või mõnuainete tarvitamisest, sügavatel rituaalidel osalemisest, polügaamiast, kommuunielust, vabast tantraelust, mõne vaimse reisi täielikust ettemääramatusest, kellegi järgi joondudes kõige maha jätmisest ja teisele poole maakera põgenemisest jne.

Olles end uude reaalsusesse sisse põiminud, kellegi heakskiidust ja energiast sõltuvana pead tundmatusega kohtuma iga päev. Sellisel juhul ei jäägi ühel hetkel muud üle kui asuda sellega seonduvate hirmude ja mõistmatuse vastu lausa võitlusesse. Kuid hirmudega võitlemine on ettekaotatud lahing. Ühtäkki taipad, et polnud selleks kõigeks valmis ja leiad, et oled endale loonud liiga ruttu liiga teisenenud reaalsuse. (Hirmudest saab läbi minna ainult järk järgult, neid tervitades, armastades ja siiski hoides lahti taganemisteed enda mugavustsooni, end nõrkuse eest nuhtlemata. Iga hinge jaoks on muidugi iga hirm ja selle seljatamise raskusaste täiesti erinev.)

Harjumatu olukorraga, uue reaalsusega silmitsi seistes suureneb tahtmatult vajadus selle inimese energia järele, kes sind muutusesse kaasa tõmbas, nõu andis või suunas. Olgu selleks siis sõber, armastatu, guru, terapeut või teadjamees. Jääb lootus, et tema teab kuidas raskeks kujunenud olukorraga toime tulla. Ja aina tema poole kätt sirutades jääd temast, tema teadmistest ja energiast sõltuvaks, ennast järk järgult kaotades. Inimeste vahele tekivad igal suhtlemistasandil energianiidid, mis võivad meid edaspidi tugevalt mõjutada. Need seosed on tegelik põhjus, miks teinekord kedagi niivõrd sügavalt igatsetakse ja vajatakse. Selles segaduses võib tekkida tahtmine võtta vastu uusi otsuseid, mis viivad endast veelgi kaugemale, astudes isiklikest vajadustest kõrge kaarega üle. Lõpuks võid olla olukorras, kus keegi sind tegelikult ei saa aidata, sest oled sedavõrd sügavas konfliktis iseendaga.

Tasub silmas pidada, et isegi kui tuled muutunud hetkereaalsusega toime on meil eelnevast elust/eludest läbitöötamata ja alla surutud psüühika, alateadvuse, tunde- ja mõttekkihte, mis ühel hetkel, endast valusalt võivad märku anda ja olude sunnil aktiveeruda. Eriti  suuremate keha või vaimupuhastuste ajal ja järel. Ja kui keset uut reaalsust, milles sa tegelikult ennast kindlana ei tunne aktiveeruvad ja tõusevad üles minevikutraumad ning raskused, siis pole ühtäkki enam kusagile taganeda.

Niisiis kõigega, mida vaimsuse all reklaamitakse ja selleks peetakse, ei pea leppima ja kaasa minema. Pealtnäha sama muutus võib ühele hingele tähendada hoopis midagi muud kui teisele. Sama õppetükki võib kogeda täiesti erinevalt, olenevalt isiklikust minevikust ja selle mõjust. See mis toimib ühe jaoks ei pruugi sobida teisele. Selle tõttu ei ole üks halvem või parem kui teine.  Ja me ei või ju teada, mis raskustest teine on pidanud läbi minema selleks, et oma arengus sinnamaani välja jõuda? Või mis ajendas teist üheks või teiseks? Või kuidas tema üldse oma reaalsust näeb, mida ta sellele projitseerib? Millises seisundis tema  suuremate muutuste tuules viibis?

Kõik ei pea meeldima. Sa võid kõike ja kõiki armastada ja sallida kui saad seda sundimatult teha. Väärtused, mis teise jaoks on okei või põnevad, ei pea olema sedasama sinu jaoks. Ennast piisavalt armastades, ei astu sa ju endast üle ja ei tee otsuseid, mille tõttu võid tulevikus kannatada. Ühesõnaga, sundides ennast soovimatuid asju tolereerima, saad ühtäkki aru, et ka enesearmastus on päris tugeva hoobi saanud. Kuidas muidu sa endale sellise olukorra lõid?

Iga suurema otsuse kohta vaimsel teel ja oma elus tasub küsida: Kas see on ikka see mida MINA ISE soovin? Kuidas ma ennast poole aasta pärast tunneksin kui ma seda teed läheksin? Kas ma siinkohal juhindun rohkem hirmust või armastusest? Kelle mõte see üldse on? Tasub järgida oma kõhutunnet, kuulata oma sisehäält. Mõnikord võtame teiste tõekspidamisi ja mõtteid enda omadena.

Võib muidugi  teadlikult otsustada, et isikliku arengu nimel võtad ette mõne raskema katsumuse, turbulentsema perioodi ja teades, et lähed asjaga igal juhul lõpuni. Seda võib teha, aga teadlikult. Ohtusid silmas pidades ja strateegiaid enese tagasisaamiseks vallates. Täiesti suvaliselt enda hinge ja psüühikakihtides lammutamine pole mõistlik. Ja ükskõik mis muutusi sa oma sisemaailmas välise parandamiseks püüad teha, tuleb alati arvestada asjaoluga, et mõni hinge osa ei pruugi vastukarva käiva välise olukorraga iialgi leppida. See tuleks enesele selgeks teha, muidu on kõik ponnistused asjata.

Tuleks lahti hoida uks taganemiseks, et saaksid tagasi oma mugavustsooni minna ja ennast taas kokku korjata. Selle ukse võti asub ainult iseenda käes. Ise saad luua endale nii vaimse kui reaalse turvalise ruumi. See seisneb samuti enda vaimse ja psüühilise potentsiaali suurendamises. Isikliku voo ja energiavälja kasvatamises. Sellest ongi tegelikult mõistlik alustada, mitte väliselt millegi tähendusliku otsingutele keskenduda. Vaimse arengu siht on saavutada sõltumatus teiste energiatest ja hinnangutest. Siis omad sa kindlat jalgealust ükskõik mille saavutamiseks ja saad kinnistada rõõmu enda ellu. Saad igal hetkel sisemise rahu ja tasakaalu seisundisse taganeda. Oled iseendas kõigega üks ja muud polegi. Kõik muu on illusioon.

7Z0pRq1404205647 Tervitused, hea lehekülastaja! Olen aastaid otsinud elulistele küsimustele lahendusi läbi vaimsuse. Siin jagan ma enda teadmisi ja äratundmisi tarkuste kohta, millest olen tõesti abi saanud. Loodan, et sinagi leiad siit midagi, mis aitab edasi minna ning elu kergemaks, rõõmsamaks ja rahulikumaks teeb.

Sildid

"See on möödas." Alateadvus Andestamatus Andestamine Armastus Armastuse kiirgamine Armukadedus Automatism Ego Eluenergia elumuutused Elus elu Emotsioonid Emotsioonide vabastamine energeetiline sõltuvus energiaväli Enesearmastus Enesetervendamine Harjumused Hinnangud Hirmud Häirivad emotsioonid Häirivad mõtted Igavik Iseolemine Isiklik vabadus Kaastunne Kompleksid Kristus Lahendus Laulumeditatsioon Loovus Mediteerimine Meelerahu Minevik Minevikumõjud Mõtted Mõttemuster Olemine Olevik Oma "Ise" positiivne mõtlemine Probleemi taasloomine Rahu Seosed sisehääl Sisemine vaikus Suhted Sõbrad Sõltumatus Südame avamine Südametsakra muusika Südamevalu Taipamine tasakaal Teadlikkus Teraapiline muusika Tingimusteta armastus tolerants Tulevik Tunnete tasakaalustamine Tänulikkus Usaldamine Usaldus Uskumused Vabadus Vabanemine Vabastamine Vaimne areng Vaimsed seadused Vaimsus Valgustumine Valukeha Õnn Õppetükk

Kalender

veebruar 2023
E T K N R L P
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728  
« dets.    

Viimased postitused

  • 40 mõtluspäeva (2.osa)
  • 40 mõtluspäeva
  • Terviklikkuse vägi
  • Hinge pime öö
  • Kuidas leida tingimusteta armastust?

Kontakt

Tartumaa, Kambja vald, Riiviku küla, Sarapiku talu

Blog at WordPress.com.

Privacy & Cookies: This site uses cookies. By continuing to use this website, you agree to their use.
To find out more, including how to control cookies, see here: Cookie Policy
  • Jälgi Following
    • Rahuleidja
    • Liitu 90 teise tellijaga
    • Already have a WordPress.com account? Log in now.
    • Rahuleidja
    • Kohanda
    • Jälgi Following
    • Liitu
    • Logi sisse
    • Report this content
    • View site in Reader
    • Manage subscriptions
    • Collapse this bar