Kui oled terviklik, siis toimub elu loomine täpselt nii nagu soovid. Ise võid valida, mida lood – kas suuremaid või pisemaid positiivseid õnnestumisi. Paljud õpetused ütlevadki: too oma tähelepanu ära sellelt, mida Sa ei taha ja kõik laabub imeväel. Kuid kas see ikka on niisama lihtne? Positiivsed muutused kestavad sellisel juhul tavaliselt teatud perioodi, kuid mõne aja pärast võib elu vanasse ja ehk mitte nii toredasse rööpasse tagasi vajuda. Taas kerkivad esile tuttavad hirmud, mured, ärevused ja probleemid. Miks see nii on?
Muidugi juhtub vahetevahel, et oma eluga hädas olnud inimene leiab korrapealt oma väe ja elabki tõelises rahulolus kuni päevade lõpuni. Samas mõnikord siiski ei lähe see nii. Ja siis tuleb hakata tööd tegema – peatuda ja ennast tegelikult tundma õppida. Tuleb ennast vastu võtta koos kõikide iseloomujoonte ja tunnetega, ka nendega, mis Sulle enda juures ei meeldi. Sedasi hakkad Sa puhastama oma tähelepanu energiat.
Elu loomine toimub läbi tähelepanu, nii tõesti on. Kuid probleem on selles, et osa inimese tähelepanuväljast (ehk tajust) võib olla ebapuhas. Puhas taju on see, mis on Sinu teadlikus kasutuses, niiöelda Sinu enda juhitud ja viib Sind kenasti mööda Su südameteed edasi. Aga peaaegu igaühel on ka killuke mittepuhast energiat. See on energia, millest inimene ise tihti teadlik ei ole. Mitmed ebakindlused, hirmud ja ärevused võivad varjuda Sinu alateadvuses, mõjutades Sind igapäevaselt. Ja Sa teed kõiki oma teadmatuid otsuseid siiski ka nendest lähtuvalt. Seetõttu polegi ehk Sinu unistused senimaani soovitud kujul teoks saanud.
Mõnikord võib veel juhtuda, et Su unistused saavad isegi reaalsuseks, aga kuna Sinus on mittepuhast loovenergiat, siis ei koge Sa nende täitumisest seda rõõmu, mida ootasid. Enamik õpetusi käsitlevad inimest nagu ühte valmis ja toimivat tervikut ja imestavad siis, et miks asjad ei suju nii nagu peaks. Nende õpetuste üks ühele uskumine võib tekitada sisemisi konflikte: “Ma teen ju kõike nii nagu vaja, saadan ära halvad mõtted ja affirmeerin positiivset, kuid ikka on nagu mingi okas või ärevus kohe selja taga ootamas.”
Sinu alateadvus on justkui väike laps, kes on harjunud, et asjad on nii nagu on. Olgu kasvõi halvasti, aga vähemasti on see tuttav. Lastele ju meeldivad turvalised kordused –nad tunnevad ennast selles ära. Liiga äkilised positiivsed muutused võivad olla sisemiselt väga hirmutavad, ning oma alateadvuse vägisi sundimine või sellega kaklemine pole kunagi hea mõte. Seepärast ära tahagi liiga kiireid lahendusi, võta aega, leia kannatlikkus, et oma kitsaskohad üksipulgi läbi töötada. Sedasi laod vundamendi püsivalt õnnestuvale elule.
Peale seda ei vaja Sa enam niiväga kellegi teise õpetusi, vaimseid vigureid, vaid hakkad esimest korda tõeliselt elama. Samal ajal eksimatult teades kes Sa täpselt oled ja mida siin teed. Siis oled Sa valmis.
Rahuleidja 