• Rahuleidjast
  • Vabastav muusika
  • Arhiiv

Rahuleidja

~ Rahuotsijate kohtumispaik

Rahuleidja

Tag Archives: Isiklik vabadus

Isiklik vabadus ja suhted 3

19 Laupäev sept. 2015

Posted by Taavi in Teekond sisemise rahuni

≈ Lisa kommentaar

Sildid

Armastus, Avatud süda, Isiklik vabadus

Igaüks on sündinud siia maailma oma koormaga. Ühe koorem on olla mees, teise koorem on olla naine. Või on see mõlemal puhul õnnistus? Vastus peitub valikus. Koorma all peetakse siinkohal silmas mehe või naise algolemuse nõrkustega seotud õppetükke ja nende õppimist ehk lahendamist.

Naised ja mehed armastavad tihtipeale üksteise eripärade üle nalja heita või vastassugupoolt koguni kiruda, aga ometi tuleb omavahel läbi saada ja mitte ainult. Niiöelda vastasleerist tuleb leida endale ka kõige lähedasem inimene.

Alustuseks võiksid sinu soovid ja ootused teisele olla reaalsed ja tasakaalustuda sellega, mida sul endal on teisele vastu anda. Miks teatud kvaliteete peab vastassugupoolest üha uuesti otsima on sellepärast, et võimalikkus neid teistest inimestest leida on illusioon. 

Huvitav on, et suhte alguses keskendutakse peaaegu ainult nendele külgedele, mis teises meeldivad, mis on hästi ja mis vastavad ootustele. Alles suhte lõpujärku jõudes nähakse ja tunnistatakse peamiselt seda, mis teise juures on valesti. Selleks, et sellist kontrastsust vältida oleks tark peatselt enda jaoks nähtavaks muuta ka see, mis on teises sinu jaoks tegelikult pigem häiriv. Laskmata armumisel ennast pimestada. Endale valetamine ning õhulosside kestev ehitamine ei pruugi olla eriti jätkusuutlik tegutsemiseviis. Laias laastus võib tavajuhul isegi nii olla, et kui sinu jaoks on, enda vastu paduaus olles, teises õiget rohkem kui valet, siis on kõik juba pigem hästi. Õigsus oleneb juba valiku teadlikkuse astmest ja arvesse tasub võtta nii sisemist kui välimist.

Mõlemal suhtluspartneril on teatud vajadused ning soovid, lähtuvalt kumbagi isiklikust minevikust, unikaalsest teest siin ilmas või eripärasest olemusest. Kui kahe inimese uskumused kattuvad, siis on hästi. Kui see nii ei ole, tuleb endale algusest peale kole palju valetada. Probleemid suhtes tulenevadki valetamisest. Varjatakse enda tegelikku ennast ja püütakse olla keegi teine. Alguses, kuni see on lihtne- armununa tuntaksegi ennast kellegi teisena, paremana ja suuremeelsemana, see toimib. Ühel hetkel see tõe kõrvalelükkamistaktika, enam ei toimi ja tuleb tõelisusele näkku vaadata.

Kui sulle miski ei meeldi, polegi vahel küsimus tegelikult teises, küsimus võib olla hoopis sinus endas. Keskenduda tuleks sellele, et kuidas käituda, kui koged teievahelises energiavahetuses midagi häirivat. Kõige parem on, kui saaksid seda kaastundlikult ja targalt teisele väljendada, siis ei pea sa seda tundmust endas alla suruma. Ja sa saad jääda ausaks.

Isegi tingimusteta armastus ei tähenda seda, et sa lased teistel endast ja enda südametõest täielikult üle astuda. Siis pole see enam armastus- sel hetkel ei armasta sa ennast, kuna sa käitud iseenda südamega vääritult. Ainus tingimusteta armastuse tingimus on armastus!

Suhte “kriis” tulenebki sellest, et ollakse endale hulga, juba liiga palju kordi valetanud, leppides nende asjadega, millega süda tegelikult leppida ei tahaks. Kogedes teise teatud külgedes, käitumises, olemuses, tegudes, uskumustes midagi sellist, mis tegelikult häirib, isegi ärritab. Nii võib ühel hetkel saada süda teise peale tõeliselt täis. Ning kui süda on pettumusi täis, kaob armastus.

Suhe lõpetatakse tavaliselt sellepärast, et ei jõuta enam! Aga mida ei jõuta? Ei jõuta enam endast üle astuda. Aga mis oleks, kui kogu suhe toimiks algusest peale aususe põhjal, nii et ei peagi endast üle astuma? Või kui vahel astuda, siis teadlikult, ainult sellepärast, et sa otsustad, et tahad tõeliselt areneda ning oma egost vabamaks saada. Olgu nii või naa, partneritevahelised arusaamatused tulevad lõpuks paljudel juhtudel lihtsalt sellest, et üks on naissoost ja teine meessoost.

Näiteks pole mõtet arvata, et mehelik, tugeva mees- ning seksuaalenergiaga meesterahvas olla on puhas õnnistus. Kas see, et inimene tunneb tugevat sisemist tungi paljude kaunite naiste vallutamise järele enda ümber, on talle endale rahustav või toetav? Kas tema meesaspekti tahe igale kaunimale seelikule järele joosta on tegelikult vabadus? Kas tasub arvata, et sisemiselt enda ümber oleva kauniduse järele põledes on lihtne saavutada meelerahu, või püsida iseenda keskmes? Seda teadvustades pole vaja tänaval hajusa tähelepanuvõimega mehi sügavuti hukka mõista. See ringivahtimine on muidugi ka natuke ühisteadvuslik käitumine- kui nähakse, et kõik vaatavad midagi teatud moel, siis vaadatakse ise samamoodi. Kuid lõpuks on see muster ja käitumisviis tingitud ning kujunenud mehe vajadusest rohkema, erineva naisenergia järele, et endas pulbitsevaid energiaid tasakaalustada.

Samamoodi on naiste eputamise, koketeerimise, flirtimise ja igasugused enese eksponeerimise mustrid lihtsalt juurdunud ühisteadvusesse. Naise algolemuses on need käitumismallid selleks, et endale partnerit ligi tõmmata. Aga ülepakutud püüdega paljude pilkude järgi, eriti kui tegelikult on partner juba olemas, võidakse väljastpoolt köita hoopis sellist energiat, mida tegelikult ei soovita. Ja pärast ollakse sellest vabanemisega hädas.

Kõlab võibolla kentsakalt, aga mees võiks suhtes olles teada ja tunda, vajaduseta seda endale või teistele tõestada, et ta suudab endiselt ka teisi naisi võluda. Siis saab ta tegelikult tõeliselt, kogu südame, meele ja hingega pühenduda oma praegusele partnerile. Ja muutub tegelikult selleläbi üha võluvamaks.

Keskmise mehe puhul on lihtsalt huvitav see, et kui tal on samaaegselt mitu naist, kes teda väestavad ja inspireerivad, siis tema isiklik suutlikkus ja tegutsemise energiatase suurenevad. See ei pruugi muidugi samamoodi suhte terviklikkusesse üle kanduda, vaid võib hakata usalduse ja läheduse ka, ehk armastuse energia lekkeid põhjustama. Samas siiski, kui mees on pikemat aega kinnises, argises suhtes, siis tihtipeale muutub ta laisaks ja ka tema üldine energiatase väheneb. Mida see tõdemus peaks mehe algse loomuse kohta ütlema?

Õnneks suudab täielik mees enda olemusest kõrgemale tõusta. Luua endale ka suhtesiseselt vaheldustpakkuvad elukogemused. Soovi korral on tal vägi oma partner sedavõrd avada ja sellist maagiat luua, et naises löövad kõik ta kaunimad tahud särama: nii kirglik kui rahulik, nii tuline kui voolav osa, nii ürgne kui väljapeetud, nii jumaldav kui anduv osa. Ja naises tärkab võime vahendada oma mehele erineva laenguga naisenergiat, just sellist nagu parasjagu vaja. Ning sellisel viisil õitsema puhkenud naine on üks väga õnnelik ja rahulolev naine. Ja taolise naise mees saab olla, üks õnnelik, tegus ning pühenduv mees.

Kui armastus naise südames on tõeline, siis suudab ta panna ka oma mehe ennast avama. Igas mehes on, seda võib ju püüda kõrge vaimsuse, reputatsiooni või peenete maneeridega varjata, ka ürgne aspekt olemas. See osa mehest on robustsem, lihtne, samas vahetu, energeetiliselt väga laia turjaga, jõuline, kartmatu ning teab täpselt, mida ta tahab. See pool sobib suurepäraselt naise varjatud tulise metskassi olemusega. Ning nendel aspektidel on omavahel mõnikord väga huvitav kohtuda.

Usutakse, et iga naise olemuses on peidus tormijumalanna, kellel on kalduvus vahel põhjendamatut märulit tekitada. Kui mees oma ellu draamat ei soovi, siis peaks ta jääma vähemalt energeetiliselt vabaks ja kõigutamatuks. Siis saab pöörasema draama korral stoilise rahuga draama allikast lihtsalt eemalduda ja naine saab üksi olles mõelda, et kas oli ikka vaja vinti sedavõrd üle keerata. See motiveerib naist arenema, et ta oskaks teadlikkusega ise enda loomust vajalikul hetkel kontrollida.

Samas, mees võib ennast naise ilusse kaotada juba esimestel hetkedel, kui ta temakese tähelepanu köitmiseks peab nõndaöelda nahast välja pugema. See juhtub eriti siis, kui ta liialt üritab naist kätte saada. Aga kui mees astub oma keskmest välja, kaob tema peamine jõud ja ta võib muutuda naise käes mängukanniks.

Öeldakse, et mehe kohus on naist kaitsta ja tema eest hooilitseda. Kuid kui mees on pikka aega jällegi liiga hoolitsev võib naisel hakata igav ning ta hakkab meest taaskord proovile panema. Mille eest inimene enamasti tegelikult kaitset vajab on iseenda eest. Tihtipeale oma olemuse eest. Aga kuidas saab inimene üleüldse teist inimest tema enda eest kaitsta? Siinkohal on paslik ära tähendada, et loomulikult pole harvad ka olukorrad, kui naine maandab suhtes hoopis oma meest.

Teise hoidmine ning kaitsmine on ilus ja mõnikord vajalik. Kuid aegajalt võib olla hea lasta teisel ise oma asju lahendada ja ise oma elu, hirmude, emotsioonide ja enda loodud reaalsusega kohtuda. Tõeline hingetasandi hoolimine on hoolimine sellest, et teine saaks vahetevahel ka iseseisvalt areneda ning kasvada. Ning vahel võib olla isegi niiöelda noomida saamine, eriti kui see tegelikult avab sinu jaoks asjade tõese olemuse, olla saamine.

Enda südame lahti hoidmine on paljuski igaühe enda teha. Sest niipea kui mees hakkab naise pärast liialt võimlema, ei võta naine teda enam eriti tõsiselt. Kui naine näeb, et mees hakkab tema tujude järgi jooksma, siis tekitab ta oma olemusest lähtuvalt veel olukordi ja põhjuseid, miks mees jooksma peab. Ja kui naine näeb, et mees on liiga kergesti kõigutatav, kangutatav ja oma keskmest välja astub, kaob naisel temaga suheldes ära huvi, austus ning kindlus. Siis tunneb ta, et ta peab ise elu ja olukordi juhtima hakkama. Kuid naise põhiolemus seda ei soovi. Naine soovib, et mees oleks tugev, igas mõttes.

Avatud südamega naine suudab hoida oma mehe kõik aspektid rahuldatuna. Mees ei ole kungi ainult mees. Tema sees on ka aegajalt jonniv või emalikku armastuse energiat vajav väike poiss. Sisemine laps ei kao kuhugile. Kui mehel puudub oma sisemise lapse ja tema vajadustega kontakt, siis on ta need lihtsalt välise laheduse, ülbuse, tusasuse, isekuse, karmuse, pealispinnalisuse või tõsiduse seina taha peitnud ja kõikvõimalike kõrvalelükkamismustrite alla maha matnud. Kuid kui mehe sisemine laps on naise armastuseväljas hoitud ja partneritevaheline usaldus on sügav, siis on mees kohe tõeliselt armastav ja suudab pakkuda sügavat läheduse tunnet.

Armumise seisundi võti on sisemise lapse käes. Kui sa soovid üha uuesti armuda, siis käitu oma partneriga vabalt ja vallatult, lagu laps. Vaid lapselik meel oskab näha ning kogeda imet ja maagiat kõiges.

Mees ja naine kogevad sama olukorda tihtipeale kardinaalselt erinevalt. Naine võib intuitiivselt tajuda, et energeetiliselt on eluolukordades või majapidamises asjade paigutus vale ning tasakaalustamata ja ta soovib enda tundmuse kohaselt korda ning tasakaalu looma hakata. Mees harilikult pole nii intuitiivne, ega taju silmaga nähtamatut maailma sama hästi. Tema kogeb seda hoopis sedasi, et just alles sai kõik paika pandud, ära otsustatud ja sätitud ning naine hakkab nüüd jälle otsast alates kõike pea peale pöörama ehk tormi tekitama. Aga nähtamatus maailmas muutubki energiate tasakaal väga sageli.

Pärast sõbrannadeõhtut võivad saabuda mehe koju veel lisaprobleemid. Naine arutab sõbrannaga koduste ja koduväliste teemade üle. Naastes peab mees nende teemadega rinda pistma, et: “Miks meil on see asi sedasi ja neil mitte?” Naise soovid, muutused ja parandused, mida ta koju või suhtesse looma hakkab peaksid lähtuma puhtalt tema enda südametunnetusest. Sõbrannadelt ülekandunud uskumusi pole mõtet liiga tõsiselt võtta.

Ning varem või hiljem võib ikkagi selguda, et iga mees on lõpuks “tüüpiline mees” ja naine on “tüüpiline naine”. See on lihtsalt inimeste olemus. Õppigem sellega elama. Või siis püüdkem oma olemusest vajalikel hetkedel kõrgemale tõusta.

Mis suhtes ja elus on mõlemapoolselt tähtis lisaks oskusele tundeid väljendada, luua ja anda, on oskus näha armastust, ilu ning maagiat ning julgus seda vastu võtta. Ja muidugi on oluline oskus ka lasta teisel lihtsalt olla, ning õppimine ise lihtsalt olema.

Igal tuhandel juhul pole mõtet oma olnud või olematutest endistest partneritest rääkida, kuna olnu meenutamine on energia äraandmine minevikku ja miks peaks oma praeguse suhte energiat andma kellegile kolmandale? Igal juhul pole sinu praegusel partneril teadmistega sinu endisest partnerist mitte midagi rõõmustavat peale hakata. Miks teda siis nendega koormata? Tark on õppida minevikust lahti laskma, et puhtana edasi liikuda, siis saad hetkedes vabamalt suuremat maagiat ja võlu kogeda.

Pühendumine võib lõpuks olla kõige arendavam väljakutse. Asjad peavad lihtsalt õigel moel paigas olema. Mees võiks olla kõigutamatu, siis saab kõik rahuvoos liikuda. Suhtest suhtesse hüppamine võib olla vägagi iseenda ja enda nõrkuste ja hirmude eest põgenemine.

Kuid veel, mis oleks, kui püsida lähedases suhtluses kohe algusest peale üsna kindla teadmisega, et varem või hiljem, aasta, kahe, viie või kümne pärast see teievaheline lahvatanud maagia ja sobivus lõppeb? Ja teatud mõttes nii ennast kui teist ning ka oma elusätteid selleks ette valmistades. Tõelisus on see, et miski pole igavene. Ja seda teades, ning reaalseid taganemisteid lahti hoides, võib armastus ning lähedus kesta survevabalt ja loomulikul teel hoopis kauem isegi igavesti.

See, mis inimesi ennast vabana paneb tundma võib muidugi olla üsnagi erinev: ühe jaoks on vabadus olla vaba, teise jaoks on vabadus olla seotud.

Suheldes alati oma südametõde ja tuumolemuse tõekspidmisi väljendades, endale ja teistele valetamata, kaovad sinu elust need inimesed, kellega su maailmanägemus ei sobitu ja kellega sinu energiad ei resoneeru. Sedasi suheldes saavad omavahel kokku saada lõpuks tõeliselt sarnased inimesed, hingesugulased, kes koos suudavad üksteist tõsta ja täiendada, mille tulemusena saavad kerkida kõrged ning laskuda imelised harmooniaseisundid. Ja sedasi saab juba kõrvuti- rõõmus, vabaduses ja armastuses, edasi liikuda.

Võib loomulikult olla aegade algusest lõpuni koos, aga see toimib edasiarendavalt vaid juhul kui mõlema südamed seda jätkuvalt tõeliselt soovivad. Mitte nii, et sissekulunud elurööpad ja mustrid lihtsalt sõidutavad koosolemise harjumuse vankrit edasi.

Inimese olemus on olla liikumises, otsingus leidmaks seda või teda, mis sind indiviidina, olendina hetkest hetkesse täielikumaks teeks. Need valitud, kes selle tõeliselt leiavad, on saanud väga erilise õnne osaliseks.

Kui sul pole oma partneri valikul ja temaga olemisel vaja kellegi heakskiitu peale iseenda, oled sa vaba, ning siis oled sa vaba alustama suhet vabaduses.

Isiklik vabadus ja suhted 1

20 Laupäev dets. 2014

Posted by Taavi in Teekond sisemise rahuni

≈ 1 kommentaar

Sildid

Andestamine, Isiklik vabadus, Seosed, Suhted, Vabadus

Kujutle hetkeks, et sa oled vaba. Ja sinu vabadus ei seisne mitte niiväga sinu staatuses, vaid selles, et sul endal on kõik, mida soovid. Sinu südames on vabadus. Sinu sisemaailmas on vajalikud kvaliteedid: meelerahu, armastus, kindlustunne, lähedus, küllus, rõõm, tervis, elujõud ja terviklikkus olemas. Sa oled vaba mineviku ebakõladest, nii ei pea sa olnud asju ja sündmuseid praegusesse hetke üle tooma ning disharmooniat uuesti looma.

Kujutle, et sa õpid tundma mõnda imelist inimest, kellega kõik klapib, kes on samuti vaba. Te mõlemad olete ja püsite voolamises, kulgemises oma elu südamerajal. Te kohtute üksteisega, kuna teie rajad ühtivad mõneti ja viivad teid kokku. Teil on koos ääretult hea olla. Kuid teadlikuna, jääte te vabaks ka teineteise läheduses. Te teate, et kohene rõõmu- ja ekstaasienergias teisesse viskumine, on hüpe iseenda ja enda vabaduse kaotamisse.

Kujutle, et omavahel saab suhelda sedasi, et kumbki ei taha ega pea teist kuidagi piirama, omama või kasutama. Kujutle, et sa asud lähedasse suhtlusesse sedasi, et teisel pole sulle mingeid ootuseid ja tal pole sinult otseselt midagi vaja. Ta on sinuga lihtsalt sellepärast, et tunne, mis teid saadab on eriliselt hea ja õige.

Te näete, et koos olemine on lihtsalt üks suur rõõm ja õnnistus, mida teile kogeda on antud. Kuid teate ka, et mida rohkem kordi kohtuda, seda tõesem tervikpilt teise kohta avaneb. Ja te armastate ennast liiga palju, et end ehku peale liialt siduda. Te teate, et kindlasti vähemalt esialgu, on tark jääda eelkõige ikkagi enda ja enda asjade juurde. Tark on suhelda armastuses ja usalduses, kuid täielikus vabaduses.

Te olete mõlemad teadlikud sellest, et armumise staadiumis ja seisundis projitseeritakse teise peale kõik enda kõige igatsetumad kvaliteedid. Luuakse oma alateadvuses teisest täiuslik olend. Ja läbi alateadvuse projektsiooni nähakse teises armununa meele, isegi südamega vaadates teinekord seda, mida temas tegelikult ei eksisteerigi.

Kujutle, et püsid suhtluses teise inimesega vabalt, ilma otseste tulevikuplaanideta. Te jagate koos rõõmu, armastust ja maagiat. Suhtlete austuse printsiibil, koormamata teist liialt oma minevikust rääkimisega. Te suhtlete aususe printsiibil, räägite teisele oma eelistustest ja ütlete alati välja, kui miski mingitel suhtlustasanditel häirib. Te teate, et see hoiab ära pinnase illusioonide tekkimiseks.

Ja annate teisele aegsasti märku kui tundub, et teievaheline energiavahetus hakkab tasakaalust välja minema. Kui näib, et keegi võtab rohkem kui annab, arvestades nii nähtavat kui nähtamatut. Ja selles küsimuses peaks püüdma väljaspool ego adekvaatselt tunnetada tõelisust, et mida ja kui palju on sul teisele reaalselt anda ja mida on võimalik vastu saada.

Mis oleks, kui mees suudaks oma seksuaalenergiat sublimeerida? Kui ta suudaks oma himu ja iha transformeerida kõrgemateks energiateks: loominguks, südameenergiaks ja eneseteostuseks? Siis ei peaks ta kogema frustratsioone ja neid naise peale paiskama. Siis oleks ta selline mees, nagu kõik naised sügaval sisimas endale soovivad: tõeliselt imetlusväärne ning kõigutamatu, samas hooliv ja armastav. Läbi selle saaks naine kogeda meest tõeliselt kõrge olendina, kelle iga puudutus on jalustrabav. Ning naises lööks särama tahk, mis on igal vajalikul ja võimalikul hetkel nõus täies kohalolus armastust jagama.

Kuid, et ei tekiks illusioone, jääb kõige selle juures mehel läbi tema meesaspekti vajadus tunda ka vabadust, vahel tõelist vabadust. Ja selleks on vaja mehel võimalust oma partnerist aegajalt täielikult eemalduda, minna oma asju ajama, ideaalis ilma, et oleks vaja midagi selgitada: “Et kuhu, kellega või kui kauaks?

Mis oleks, kui naine suudaks ise oma periooditi mõistmatut segadust loovaid mõtteid, tujusid ja emotsioone teadlikkusega hallata? Mis oleks kui, naine suudaks ennast oma kohatiste mäslevate tujude ja mõtete puhkemisel nendest eraldada, nendega samastumata, ilma mehe jaoks tormi ja draamat tegemata. Ilma masendusse langemata, neid oma ellu üle kandmata? Ja mis oleks kui naine oskaks ise hoida enda südame avatuna? Armastus on naise olemuse põhivajadus ning väljendus. Ainult avatud südamega saab ta, tunda, kogeda, näha, leida, jagada ja vastu võtta armastust. Ja vaid lahtise südamega saab naine olla tõeliselt veetlev, voolav, usaldav, hoolitsev, hooliv ja armastav, tõeliselt naiselik naine. Ja sellises seisundis naise lähedal tunneb mees ennast alati hästi, ega tahagi minna hulkuma.

Kuid siiski, kui naise süda läheb mingist mõttest, tundest või sündmusest mõjutatuna kinni ja tuju läheb väga halvaks, võib ta tahta kõigest täielikult eemalduda. Üksi olla. Sellistel hetkedel võib isegi mehe hoolitsus ja püüe ta tuju parandada, naist ärritada. Ja selleks, et ise enda sisemised asjad korda ajada, on vaja naisel võimalust oma partnerist aegajalt täielikult eemalduda, minna oma asju ajama, ideaalis ilma, et oleks vaja midagi selgitada. Teineteise sõnadeta mõistmine on üks ilus asi.

Ühesõnaga, kui asjad oleksid eelkirjeldatud moel paigas, saaks kogeda seda, kui teine sinust ühel heal hetkel lihtsalt eemaldub, mitte karistuse, ehmatuse ja mõistmatusena, vaid kergendusena. Ja saad koheselt rahulikult omaenda asjadega tegelema asuda.

Huvitav, mida oleks selleks vaja, et selline suhtlemise vorm inimeste vahel reaalselt toimiv oleks? Mida selline suhtlemise viis võiks inimeste reaalsuses ja elukogemuses tegelikult muuta?

Tusasena, vägisi üksteise lähedal püsimine võib viia uute ja järjest suuremate ebakõladeni, tülideni ja sisemiste pingeteni. Mõlemal juhul nii mehe kui naise puhul saab läbi teisest eemaldumise ja enda asjadele keskendumise, saabuda taas parem kontakt iseendaga. Eemal viibides saab õppida uuesti täielikult endas olema. Oskus vaid ise hakkama saada ongi vabadus. Ainult endaga olles saab õppida vaid universumist lähtuvalt energiat ammutama, vajamata selleks teisi inimesi. Ja see ongi alus püsivaks meelerahuks. Ning kontakt endaga on sinu jaoks adekvaatse maailmapildi nägemise põhieeldus.

Loomulikult kui peres on väikesed lapsed, siis on olukord natuke teine. Siis on vanema kohustus olla esmalt oma lastega. Sel juhul saab endaga olla, näiteks siis kui lapsed magavad. Isegi järeltulijate eest harmoonilisel hoolitsemisel, võib saada mehe ja naise liigne sõltuvus teineteisest takistuseks. Siis võib juhtuda, et neil on rohkem vaja üksteiselt kui neil on anda oma lastele. Ja võib tekkida frustratsioon ja igatsus oma partneri järele kui teine on väga tihti järeltulijatega hõivatud. Kuid olles oma partnerist energeetiliselt vabam, siis on sul vägi ise enda ja oma laste jaoks armastuse energiat luua ja seda neile anda.

Kohe alguses laste saamise ja püsisuhte eesmärgiga suhtlusesse asumine kõlab nagu mingi viisaastaku plaani tegemine. Aga sellised plaanid on endale illusioonide ja ootuste ehitamine, mis võivad lõppeda pettumusega. Sest isegi kui sa endale ettepandud eesmärgid täita suudad, võid sa avastada, et see polnudki see, mida sa tegelikult tahtsid ja asjad polegi kõige selle valguses nii, nagu sa endale ette kujutasid. Sa võid avastada, et sa ei saanud ikkagi õnnelikuks.

Hea oleks õnnelikuna ja vabana teatud aja vältel suhelda ning kui tundub, et mõlema südamed seda tõeliselt tahavad, saab otsustada näiteks lapse saamise kasuks. Sedasi on kõik elusündmused loomulikus voolamises ja sa saad kogeda püsivalt õnnelikku reaalsust.

Ajad on muutunud. Kõik muutub iga päev. Kõik on uus. Ja see puudutab kõiki eluvaldkondi. Kõrgemas plaanis polegi järeltulijate saamine enam esmane. Maailmas on juba niigi liiga palju inimesi. Meie planeet ei tule selle suure hulgaga varsti enam toimegi. Praegu on võimalus valida väga erinevaid eluteid ja väljundeid eneseteostuseks. Kui laste saamine pole üks osa sinu eluülesandest, siis võid sa laste kasvatamise perioodi, kui nad on väiksed ja vajavad sinu pidevat tähelepanu, kogeda väga kurnavana. Ka kõige parema püüdmise juures võib laste kasvatamisse enda tahte täielikult kaotada.

Bioloogilisest ja instinktiivsest vajadusest järeltulijate järele on võimalik kõrgemale tõusta ja teadlikusega läbi minna. Ühiskonna ja ühisteadvuse surve laste saamise tähtsusest on võimalik endast mööda lasta. Ja see kaotab tingimatu vajaduse kindla paarilise järele. Jõudes selgusele, et vähemalt niipea, pole lapse saamine sinu jaoks vajalik, ei pea sa sinu hinge ja südame jaoks ebavajaliku eesmärgi nimel mõne tegelikult sobimatu partneriga koos kannatama ja päev päevalt endast üle astuma.

Sa ei pea tegelikult enda vanemate ootuste ja peretraditsioonide järgi elama. Ja kui sa ise tunned teisiti, ei pea sa ka oma elukaaslase mõtete, tahte ja soovide kohaselt joonduma. Sa ei pea valima mingeid piiranguid oma ellu. Kui sa juhinduksid armastusest, enesearmastusest, tahtes tõesti sisemisi ja välimisi konflikte vältida, võiksid sa alati eelkõige kuulata oma südamehäält. Kui sa oled endaga kontaktis, on sinu kese, sinu süda see, millele saad toetuda. Osade inimeste jaoks on muidugi laste saamine ja neile pühendumine sobilik, vajalik ja möödapääsmatu. Igaüks toimigu alati nii, nagu tema süda tõeliselt õigeks peab.

Lihtsalt, selline vaatepunkt asjadele teeb vabamaks. Niipea, kui sa oled vaba liigsest tahtmisest ja miski pole sulle liiga oluline, saad elu, ennast ja teisi vabalt võtta ning asjad hakkavad voolama. Sa ei pea oma energiat raiskama hetkel ebavajalikest asjadest mõtlemise peale. Lahti lastes ning usaldades, saavad sinu juurde voolata õiged asjad, inimesed, kokkusattumised, sündmused ja imed.

Küsimus: “Niisiis, kuidas reaalselt jääda lähedases suhtluses teise inimesega endaks ja vabaks?” Vastus: “Jättes kõrvale kõikide teiste: ühiskonna, vanemate, sugulaste, sõprade ja sõbrannade ning kohati ka oma partneri, uskumused, ootused ning nõuanded, ning alati kuulata vaid oma südant.” Ja pole üldse välistatud, et kui sa püsid vabaduses, voolamises, siis sinu ellu tulnud inimeste ja sinu soovid ning uskumused kattuvad. Ning selline elamise ja olemise viis saab luua püsivama harmoonia sinu ellu.

Suhteid ja kogu elu võiks võtta laiemat plaani silmas pidades ühtse ja pideva arenguna. Koos võib ju olla kuni on hea, aga tegelikult, hinge seisukohast vaadatuna, pole kuidagi vajalik millessegi või kellesegi kinni jääda. Tõeline vaimne arenemine jõuab varem või hiljem välja kiindumatuseni. See, et kinnisesse suhtesse minnes on võimalik kuidagi lihtsasti oma õnn, tulevik ja armastus kinnistada, on illusioon. Kõik siin ilmas on alati muutumises ja mitte midagi kindlat pole olemas. Ainus kindel asi saab olla kontakt iseendaga.

Praeguseks hetkeks on maailma olemust, suundi ja energiaid silmas pidades kõige suuremaks defitsiidiks ja tugevamaks valuutaks muutunud inimese meelerahu. Ja isiklikust seisukohast lähtuvalt ei saagi mitte miski olulisem olla.

Kas prestiiž võib anda inimesele meelerahu? Kas kõrge staatus kõrges seltskonnas võib anda pikaajalist südamerõõmu ja püsivat rahulolu? Rahuliku meelega inimese vibratsioon on alati kõrgem kui puhtalt edule orienteerunul. Ja lihtsuses küllust kogeva inimese elukogemus on kordades nauditavam kui ennast ühe suuremale edule piitsutajal. Ja mida vaimsel maailmal, kogu planeedil enim vaja, on järk järgult läbi järjest valdavama meelerahu tõsta ühisteadvuse vibratsiooni, kuni tõelised vabanemise imed saavad võimalikuks.

Samas pole teise olemuse, välimuse, saavutuste või oskuste üle uhke, rõõmus või tänulik olemine sugugi halb. Partner, keda saab tõeliselt südamest imetleda, mõjub väestavalt ja ärgitab arenema. Hea oleks leida selline inimene kellega koos saad sa olla selline, nagu sa tõeliselt soovid olla. Parim, keda sa leida saad on keegi, kes isegi sinu neid omadusi, mida sa ise pead nõrkuseks, peab suurepärasteks omadusteks.

Enda partneri valimine võiks toimuda südamepõhiselt. Sinu süda teab, mis on sulle hea. Valinuna läbi ego sellise partneri, kellel on sulle olulises eluvaldkonnas kõrge staatus, võid avastada, et omavahelises suhtluses ei mängi see mingit rolli. Valides enda partneriks inimese, kellega saad teiste ees ennast uhkena tunda, valid sa suhte, mis on suunatud väljapoole. Kogu suhe võib sellisel juhul olla teiste inimeste, sõbrannade, sõprade, sugulaste ja kogukonna ees näitamiseks. Taoline, suhe ei pruugi aga olla sügavusse, südamesse ja harmooniasse liikuv. Staatusele keskendumine ei tarvitse kaugeltki olla tee sisemise õnnetundeni.

Muidugi kui sul avaneb võimalus suhelda kellegi imelisega, kellelt sul on haruldaselt palju saada ja õppida, kelle kõrval sul on võimalus kiiresti kasvada, siis võiks vaadata oma tahtmised, vajadused ja nõudmised üle. Võid vaadata, kas mõned asjad, mida sa pole osanud ja tahtnud varem teisele pakkuda, tulenevad hoopis sinu ego piirangutest ja tegelikult nendest läbi minemine, enda muutmine oleks sulle hoopis kõige kõrgemaks hüvanguks.

Kui sul pole pikka aega kedagi olnud ja lõpuks kohtad kedagi, siis temaga koheselt niinimetatud suhtesse minna pole mõistlik. Puuduseteadvuses võib toimuda niiöelda uppuja haaramine õlekõrrest, kuid sellises seisundis tehtud krabamised ja otsused pole ju adekvaatsed. Ja loomulikult kui eelmine suhe värskelt lõppeb, oleks õigem tükk aega teadlikult üksi olla ja ennast kokku koguda.

Jah, hea on leida endaga võimalikult sarnane ja meeldiv inimene igal tasandil, aga seda illusiooni, et kohtad kedagi, kelles sind algusest lõpuni miski ei häiri pole mõtet luua. Seda pole mõtet loota, et teil on koheselt kõiges elu, olude ja vajaduste koha pealt üks ja sama arusaam. Enamasti tulevad sellised erinevad vajadused ja tahtmised juba naise ja mehe olemuse erinevustest. Kes väidab, et tal on oma partneriga kõikidel tasanditel kõikidest asjadest sarnane arusaam võib siiski pisut oma partnerile ja endale valetada. Ja endale valetamine võib tulla blokeeringute arvelt, mis sind kurnavad.

Samas võib tõesti ju suhelda nii, et lausa taotluslikult samastud täielikult oma partneriga. Sedasi, et toimub täielik energeetiline läbipõimumine. Kuid sellisel juhul tasub meeles pidada, et kui teine oma südame sulgeb ja lahkub, võid sa jääda pikaks ajaks poolikuks ning katkiseks. Sest te kumbki kannate selleks hetkeks endas midagi teisest ja neid sinu osi, mida teine kaasa võtab, hakkad sa väga taga igatsema. Kaotatud osad toob tagasi aeg ja vahel on vaja selleks, et taas täielikuks saada, teha ka teatud vaimseid praktikaid.

Midagi kindlat ei ole võimalik saavutada, miski ei pruugi igaveseks püsima jääda. See, et teine muutub, muudab oma väärtushinnanguid, tahtmisi ja lahkub, võib juhtuda iga järgmine päev. Ükskõik, mida sa teed, lubad või endast annad, ei pruugi seda muuta. Lisaks tasub teada, et teine ei lahku kunagi sinu pärast, vaid kui ta lahkub, lahkub ta ainult enda pärast. Tark on sellest kõigest lihtsalt teadlik olla. Hea on alati loota ja uskuda parimat, aga samas on õige olla valmis halvimaks.

Mis praegusel ajal lähisuhtlusesse asudes tihti juhtub, on see, et minevikust tõuseb üles palju eelnevate suhetega seotud asju ja energiaid. Inimene, kes kohe alguses hakkab põhjalikult oma endistest partneritest rääkima, toob ilmselgelt minevikust kaasa palju lahendamata asju. Sellest pole ka  kindlat pääsu, sest sa võid püüda teha enda sees vastavaid muudatusi ja asju ära lahendada, aga enne kui sa pole reaalselt suhelnud ja varem probleeme tekitanud olukordadega kohtunud, ei saa sa olla kindel, et muutused on tõesti toimunud.

Vahel pääseb takerdunud ja lahendamist vajavale minevikumustrile ligi alles, siis kui tõeline eluolukord on taas reaktsiooni tekitanud. Ja sellist asja teineteise lähedal, tihedalt suheldes ja koos olles, on väga keeruline lahendada. Ebakõlalised energiad saavad mõnikord ära liikuda alles siis, kui saad teisest, ehk niiöelda reaktsiooni põhjustajast, täielikult eemalduda. Vaba ajavoog aitab tihtipeale ebakõlad osaliselt ära uhtuda ja tasandada.

Partnerit valitakse hetkel püsivate samastumiste alusel. Kuid ei tasu kinni jääda ja kiinduda sellesse, kes teine on ja kellena sa teda hetk tagasi kogesid. Järgmisel tunnil, päeval või nädalal võib kõik olla uus. Keegi ei oska ette näha kui kiiresti teine mingis suunas areneb ja kuhupoole on valmis liikuma. Igal juhul võib olla, et mõne aja pärast on teievaheline ühisosa jäänud väikesemaks. See võib avalduda eriti kontrastselt, kui algul on püütud olla keegi teine. Võimalikult kiirelt võiks selguda tõelisus ja tõde. Siis ei saa soovimatud ebakõlad nii naljalt tekkida ja juurduda.

Olles võimalikult aus, leiad sa lõpuks inimese, kes sinuga hetkel resoneerub ja kelle ootused ja eesmärgid võivad paljuski sinu omadega tõeliselt kattuda . Saad näha, kes oskab vähemalt alguses täielikus vabaduses suhelda, kes mitte. Ja vabaduses on mõistlik suhelda päris pika perioodi vältel. Kõik inimesed kannavad vähesel või rohkemal määral, teadlikult või eneseteadmata maske, mis võivad langeda alles mõne aja pärast. Ja igaühel on teatud ajaperiood, pärast mida ta ei viitsi enam teeselda. Alles siis saab näha teisest terviklikumat pilti ja tõesemat kuvandit.

Kui sinu eesmärk on alguses suheldes olla vabam ja kohtad kedagi, kes sisimas tahab tegelikult kinnisemasse suhtlusesse minna, võid sa hakata tema tahtmisi enda omadeks pidama. Kui sa oled tundlik ja püsid teisega ühenduses, suhtlemises, võid sa hakata teise mõtteid ja tundeid üle võtma. Sellisel juhul on eriti arukas teisest teadlikult aegajalt eemalduda, endaga parem kontakt luua, et enda tegelikes tahtmistes kindel olla.

Mõnel inimesel on raske leida endale partnerit. See, et sa endale partnerit ei leia, kuigi tahaksid, on seotud sinu sisemiste blokeeringute ja lahendamata- muutmata mustritega. Sa lihtsalt ei lase endale kedagi ligidale, sa pole vastuvõtmises, sa pole avatud. Lastes ennast voolama, hakates rõõmsamalt ja vabamalt suhtlema, püsides usaldamises, saab sinu ellu tulla inimene, kes võib väga õigeks osutuda, isegi kui sa seda alguses näha ei oska. Tasub õppida võtma vabalt, unustada ja lahti lasta kõik eesmärgid, unistused ja ootused. Ja siis polegi enam võimatu, et need ühel heal päeval tõesti täituvad.

Kui inimene otsib partnerit ja siiralt tunneb, et keegi pole talle piisavalt hea, siis võib tegelikult temas endas olla nii palju põhikvaliteete puudu, et teine peab tõesti hakkama tema olemist ulatuslikult kompenseerima. Ning nii võimekat inimest, kes kõik teise vajakajäämised enda energiaga täita suudaks, ongi raske leida.

Pikemat aega suhtluses olles ei aita sellest, kui ühe poole panus on vaid see, et ta on väga ilus. Ilu võib iseenesest tõesti natuke energiat luua ja partnerit kohati väestada, kuid tegelikult tasakaalustatud energiavahetuseks ei pruugi sellest piisata. Väekat ja väärilist partnerit, kellelt oleks näiteks ka hinge ning südametasandil tõeliselt saada, ainult iluga ei püüa. Kui sügavamal on igatsus kõrgemate väärtuste järele, oleks mõistlik püüda need kvaliteedid esmalt enda seest üles leida. Siis saab igatsetud tasemega partner sinu juurde tulla.

Tark ei ole eeldada, et teine teeb sind alati õnnelikuks, ajab naerma ja paneb armastama. Hea oleks mõista, et kõik tungivad ootused teisele võivad olla endale pettumusteks aine loomine. Lootes, et ainult läbi teise inimese saabub õnn, küllus, armastus, meelerahu ja püsiv täiuse tunne, loodab inimene ehk liiga paljut? Ilmselt ootab ta sel juhul ka, et teine lahendab ära tema minevikus loodud probleemid ja pealekauba toob tema ellu enneolematu harmoonia. Selline asi saab juhtuda ainult muinasjutus. Üks inimene ei saa teise sisemisi asju täielikult ära lahendada. Eelkõige juba sellepärast, et liiga suures ulatuses teiste koormate enda pele võtmine pole hea ega õige.

Püsiv meelerahu saab saabuda siis, kui sinu enda sees on rahu ja saad sellesse taanduda, ükskõik mida teised sinu ümber teevad. Kui sisemise rahu kogemiseks on tarvis teistest eemalduda, siis on mõistlik luua endale reaalsus, kus eraldiolemine on vajadusel võimalik.

 

Sisemine karma.

11 Teisipäev nov. 2014

Posted by Taavi in Teekond sisemise rahuni

≈ 1 kommentaar

Sildid

Armastuse kiirgamine, Emotsioonide vabastamine, Isiklik vabadus, Minevikumõjud, Seosed, sisehääl

Uute ja kõrgemate energiate lõimumise ajastul toimuvad maailmas iga päev ulatuslikud muutused. Iga päev tekib uusi, kõrgemaid tasakaalupunkte, mistõttu mõned vanad õpetused ja tarkused ei pea enam olnud ulatuses paika. Osad asjad pole enam vanaviisi. Kõrgematel jõududel pole enam enam vaja, et inimkond kogeks oma õppetükkideks ja arenguks vajalikke kogemusi kannatustena.

Enese teistesse inimestesse kaotamist pole enam tarvis. Neid õppetükke on planeedi ajastute lõikes nüüdseks piisavalt. Kui enese kaotamine sinuga ikkagi taaskord valuliselt juhtub, siis ilmselt selleks, et sa mõistaksid, et teised inimesed ei saa sind kestvalt täielikus või õnnelikuks teha. Sinu kese peitub siiski ainult sinus endas. Nüüdseks oleks hea kõigil ennast leida, et läbi avaldunud isikliku väe saaks igaüks aidata planeedil tõusta kõrgemasse vibratsiooni.

2012 aastal 21. detsembril leidis aset suur muutus: toimus dimensioonide nihe ja inimese arengu ja olemise seisukohast muutus oluliselt olulisemaks tema sisemaailm. Sellega sai loodud sisemine karma. See on karma, mis tekib ning rakendub inimese suhtest tema endaga.

On olemas kaks suurt maailma, inimese sisemaailm ja väline maailm. Mõlemas eksisteerib karma. Sisemaailma karma on sulle lähemal. Ja selletõttu sinu jaoks olulisem. Sisemaailma karma tuleneb sinu läbisaamisest iseendaga. Suhe endaga on kõige tähtsam suhe sinu elus. Tihtipeale kardetakse teistele näiteks neist eemaldumisega või suhtlemise lõpetamisega haiget teha, hoolimata, et teiste säästmiseks tuleb endast oma südamehäält eirates vägivaldselt üle astuda. Ja püsitakse soovimatus ning sobimatus elukoosluses või keskkonnas üha edasi. Sellistel hetkedel luuaksegi enesesisest karmat. Ja karma kogunebki praegu rohkem sisekosmosesse: energeetilisse- ja füüsilisesse kehasse.

Väline karma manifesteerub nüüdseks koheselt. See, mida sa teisele välises maailmas teed, tuleb sulle kohe tagasi. Hingedevahelisi karmalisi pusasid, mis jooksevad läbi mitmete elude pole enam. Kõik, mis on veel jäänud, saab selle või järgmise kehastusega lahendatud.

Välise karma tekitamise hirmus on suur osa inimeste väest ja energiast maha surutud. Paljud, ei julge karma kartuses teha seda, mida nende süda soovib. Kardetakse enda sisehäält, sisemist juhatust kuulata, sest see paistab mõnikord kõnelevat sellest, mida teised inimesed sinu ümber kuidagi kuulda ei taha. Kuid oma sisehääle järgimine on muutunud oluliselt olulisemaks kui varasemalt. Ja olulisemaks kui teiste inimeste isiklikud tahtmised ning ootused sulle.

Oma südamehääle pidev eiramine võib su lõpuks viia sisemisse konflikti. Ja sinu jaoks ei saa mitte miski olla hullem kui sügav konflikt iseendaga! See võib viia päris tõsiste, isegi kõige tõsisemate vaimsete ning füüsiliste hädade ja haigusteni. Sisemise karma aktiveerumise tõttu on inimesele tema sisehääl üha valjemini kuulda. Vaja oleks ennast aksepteerida sellisena, nagu sa oled loodud. Sinu sisemine juhatus, sinu südamehääl räägib sulle seda, mida sa oled tulnud tegelikult siia maailma tegema ja kogema.

Mõnikord kirjeldatakse mõnda inimest, et ta elab ja käitub, nagu “Jumal juhatab.” Kas see võibki olla inimene, kes tõesti järgib oma südame häält ja kutset? Olgugi, et see võib olla esmapilgul veidi veider ja arusaamatu? Ometi on see millegipärast vajalik. Oma südamehääle kuulama hakkamine on tegelikult lihtsalt ego kontrollist vabanemine ja leppimine, sest Looja kõnelebki sinuga läbi sinu südame.

Väline karma on hingetasandil kokkuleppeline. Enamasti ei saa üks inimene teisele midagi teha kui teine seda ise ei lase ja seda endale ligi ei tõmba. Ja lisaks, on väline karma suhteline, hinge valikutest tulenev. Sest sellest kogemusest, mida üks inimene võtab tõelise kannatusena, läheb teine täieliku kergusega läbi. Ja lõpuks on väline karma lihtsalt hingedevaheline mäng, milles hinged õpetavad üksteisele kordamööda maiseid õppetükke.

Nüüdseks on piisavalt maadeldud ka duaalse maailmaga, milles inimene otsib läbi vastandlike kogemuste ennast. Kui ta otsib ennast läbi teiste, läbi välise, siis saavutab ta täieliku täielikkusetunde vaid koos kellegiga. Uuel ajastul on esmasem isikliku potentsiaali kasvatamine, kuni endas täielikkuse leidmiseni. Ja jõudes endani, püsides endas, oled maise kassi-hiire mängu sisuliselt seljatanud.

Mida osad hinged on tulnud siia seekord kogema, milleni välja jõudma, on isiklik vabadus. Sellist asja ei saa taevas tundma õppida, sest seal on üksolekutunne pidev. Ja selle tõttu, on võimalikult väheste seostega üksiolekutunne oma vastandlikkuses, oma pärisolemuse lõpuni mõistmiseks vajalik. Kuid jõudes iseolemise tundes kontaktini allikaga, on läbi selle võimalik saavutada sisemine kõrgem teadvus, rõõm, vabadus, kaastunne ja armastus, mis on kõige välise vastu pidev ja püsiv.

Enda südame soovidele järele andmine on viis, kuidas õppida enda tingimusteta aksepteerimist. Endaga leppimine, täielikult sellisena nagu sa oled, on esmane samm, et tegelikud muutused saaksid aset leida. Peale seda hakkab taotletav enesemuutmine vilja kandma. Enda armastama hakkamine sellisena nagu sa oled, on tee vabadusse.

Enesesisese karma lahendamine võib olla üsna keeruline, sest mõnikord on teiste vastu lihtsam hea olla kui enda vastu. See võib olla sellepärast, et väline maailm ja teiste nõudmised ning nõuanded võivad tunduda reaalsemad ja nende järgimine on harjumuspärasem.

Selleks, et saaks enda vastu tingimusteta hea olla, oleks vaja osaliselt enda sisse kogutud karma, allasurutud emotsioonid endast välja lasta. Üheks sügavale peidetud tundeks võib olla näiteks sisemine kahetsus senini südame soovil elamata jäänud elu pärast. See on takerdunud tunne, mis võib takistada lahkumast energiatel, mis on seotud keerukamate eluperioodidega ja suuremate isiklike nõrkustega. Ja selleks, et kahetsustunne saaks vabaneda, on vaja kogeda nende kogemuste rõõmupoolt, mille puudumine selle kahetsuse kunagi tekitas.

Püüdmine välist maailma ilusaks ja paljutähenduslikuks sundida ei pruugi olla lahendus. Hambad ristis naeratamine ei loo alati muutuseid. Kui soovid oma ellu harmooniat, siis pilgu enda sisse pööramisest ei pääse. See, kuidas sa ennast seesmiselt tunned loeb kordades rohkem kui see, kuidas sa välja paistad. Sisu on tähtsam kui vorm. Enda sees peituva pimedusega kohtumata ei pruugi suurde valgusesse, püsiva rõõmuni jõuda. Ja inimese sees peitub pimedus seal, kus asuvad minevikust pärinevad läbitöötamata madalasageduslikud energiad. Ja see ongi sisemine karma.

Välise maailma muutmine käib läbi sisemaailma. Muuda ennast ja maailm su ümber muutub. Kui sa lõpetad püüde kõigile meeldida, kõiges tubli, kohusetundlik ja ülikorralik olla ning pöörad pilgu enda sisse, võivad leida aset tõelised muutused. Õpi endale meeletult meeldima, saa enda südame jaoks tähtsates asjades tubliks ja sa hakkad kõigile meeldima ja sind saadab edu.

Esmane on ennast hästi tunda. Eelkõige võiks õppida enda eest hoolitsema, jättes teised ja nende aitamise mõneks ajaks teisejärguliseks. Inimeste aitamisele võib jälle mõelda kui endas on teatav tasakaaluseisund kinnistunud. Sest teistele liigses andmises on mõningad teadvustamise kohad. Püüe enda armastust alati väljapoole kiirata, ei pruugi töötada. Koos arvatava armastuse jagamisega võid sa ära anda ka oma elujõu, oma eeterenergia.

Elujõudu saad sa ainult ise hoida ja koguda, keegi ei tee seda sinu eest. Andes ära oma elujõu, tunned sa ennast viimaks tühjana, kuni sa ei jaksa armastust enam isegi tunda. Igaks tundeks on vaja teatavat algenergiat. Ja isikliku armastuse kiirgamisest võivad tekkida soovimatud energeetilised seosed, läbi mille sinu energiaväli võib jäädagi lekkima. Armastust tasub kiirata vaid teadlikult, vahendades universaalset armastust.

Kõik, mis on sinu sisemaailmas peegeldub sulle läbi välise nagunii tagasi. Kõik, mis on sinu sees kiirgub ka välja. Mida rohkem on sinus armastust, seda ulatuslikumalt seda sinust levib. Kõige parem asi, mida sa endale, oma lähedastele ja kogu maailmale teha saad, on saata enda südamele armastust. Muidu võib juhtuda, et sa püüad eneseteadmata armastada teisi osalt sellepärast, et ka nemad sind armastaksid. Ja see on armastus, milles on selle juurde tegelikult mitte kuuluvad tingimused.

Sisemise karma loomine tuleneb enamasti endale valetamisest. Millist eluvaldkonda või sisemist tungi see enim puudutab, see sõltub inimese isiklikust eripärast, tema olemusest. Vabastamata ebakõlalised minevikuenergiad, mis tulenevad näiteks õnnetust saatusest, võivad mõjutada seda, kes inimene on ja kellena ta ennast kogeb. Isiklik minevik tervikuna loob inimese olemuse.

Kuid kõigil on võimalus läbi vaimsuse oma olemusest ja sellega seotud piirangutest kõrgemale tõusta. Soovimatutest minevikumõjudest on võimalik vabaneda. Inimene, saades oma tervikliku väega üheks, on nii võimas, et kui ta täielikult usub, usaldab, taotleb, otsustab ja valib, siis ei mõjuta teda enam isegi planeedid, vaid tema mõjutab soovi korral planeete.

Sellist inimest ei mõjuta, madalrõhkkonnad, päikesetormid, maavärinad ega tähtede seisud. Inimene suudab oma täielikus väes astroloogiast, tähtkujust, sünniajast, hirmudest, saatusest ja kõigist teistest mõjuritest kõrgemale tõusta. Inimese vabadus võib olla piiritu. Ja mida suurem on isiklik vabadus, seda väiksem on oht luua uut sisemist karmat.

Sinu süda räägib sinuga. Vahel on see sulle selgesti kuulda. Teinekord on südamel vaja sind su elu kitsaskohtadest informeerida läbi kehaliste või energeetiliste ebakõlade. Olgu probleemi põhjus missugune tahes, lahendus võib olla lahti laskmises ja keskonna vahetuses. Vahel on vaja mõneks ajaks kõigest eemalduda, et energiad saaksid ära liikuda, stabiliseeruda. Ja teinekord on õppetüki äraõppimiseks vaja samasse kohta tagasi pöörduda. Mida täpselt vaja on teha, et sisemised ja välimised ebakõlad ära lahendada, seda teab sinu süda.

Kõiki enda jaoks õigele rajale pöördumisega seotud raskeid tundeid aitab leevendada leppimine ja kaastunne. Kaastunne enda ja teiste vastu ning mõistmine, et mõnikord oma südame kutse vastu lihtsalt ei saa. Selle vastu pole tegelikult vaja võideldagi. On vaja lihtsalt julgust rõõmuga vastu võtta ja ära kogeda need kogemused, mis on sulle määratud ning saad liikuda püsivasse harmooniasse ja tasakaalu.

 

Vabadus ja tasakaal.

17 Reede okt. 2014

Posted by Taavi in Teekond sisemise rahuni

≈ 3 kommentaari

Sildid

Isiklik vabadus, Mediteerimine, tasakaal, Vabadus, Vaimne areng

Jõudes oma südamele lähemale hakkab su elu toimima. Paljud su ümber näevad ja tunnetavad, et sul on hea ja püüavad eneseteadmata või teadlikult sind, sinu maneere, olemust jäljendama hakata. Olles iseendaga kontaktis, võid märgata, kuidas kogu ülejäänud maailm, inimesed kellega sa suhtled ja kõik sündmused hakkavad sinu südame soovide kohaselt joonduma.

Ometi oled sa mõnes mõttes nagu nähtamatu. Sind teeb vabaks ehk nähtamatuks see, et teiste arvamused, teod ja hinnangud mõjutavad sind vähe. Niipea, kui sul pole vaja, et kõik sind tunnustavad, kiidavad ja armastavad, saad sa vabaks. Sellest hetkest saad hakata tõeliselt elama oma unistuste elu. Su vabadus tuleneb osaliselt sellest, et sa tead tõde. Sa tead, et tegelikult pole välises maailmas midagi, mida sa ise ei saaks endale anda või luua.

Luues soovitud kvaliteedid näiteks armastuse, läheduse ning külluse enda sisse ja õppides ennast tõeliselt väärtustama, manifesteeruvad need hüved peagi ka välises maailmas. Eeldus ja vundament tõeliste imede sündimisele ja unistuste täitumisele on see, et sa usuksid ning tunneksid täielikult, et sa oled neid asju väärt. Et see ongi juhtunud. Eeldus on, et sa ei karda, et su soovid tõesti täituvadki. Imede loomiseks pole lõpuks vaja muud, kui tingimusteta enesearmastust.

Osates hoida kontakti oma südamega, hoides oma südame iseenda jaoks lahti, hakkab läbi sinu voolama suurem hulk armastust. Su energiaväli laieneb, pakkudes sulle teiste hinnangute raskuse eest kaitset, sind ei saa  enam nii naljalt kõigutada. Kõik inimesed üritavad teadlikult või teadmata liikuda neist endast lähtuva suurema energiavälja poole, sest suurem väli ja täitumine armastusest on suurem isiklik vabadus.

Tihti püütakse jäljendada neid, kes võivad ja julgevad kõneleda südamest, kes ei karda avaldada oma tõde. Imetletakse neid, kes on vabad, kes julgevad olla targad, vaimukad, samas kartmata ennast lolliks teha. Järgitakse neid, kes saavad elu, ennast ja teisi võtta vabalt. Inimesed imetlevad neid, kes ei karda “ennast” ja oma sisemist last näidata.

Kui sa elad südamega, ei pea sa tahtmatult teistele enda energiat ära andma. Sa vähendad järk järgult oma enesetähtsust. Mida vähem kaitset vajab su ego, mida väiksemaks see muutub, seda rohkem on sul vaba energiat. Vabanenud väega saad iseendale veelgi lähemale liikuda. Ja see, mis ees ootab, on midagi suurt: südames kohtud sa oma hingega.

Iseendaga kontaktis olles õpid sa eristama teiste mõtteid enda omadest. Sa hakkad tunnetama, millised on sinu vajadused ja kustmaalt võib teiste koormat aidata kanda. Samas on tark omandada võime hoida piire ja tasakaalu, sest selle suurenenud jõuga tuleb õppida toime tulema. Suure väega kaasneb suur vastutus. Sinu tegudel, mõtetel ning sõnadel on kaugeleulatuvad tagajärjed, niisiis tuleb õppida hoiduma oma väe ületarvitamisest.

Võimsa ja vabana suudad sa oma reaalsust ise luua. Sa saad enda ellu kutsuda enneolematult maagilisi ja ekstaatilisi eluolukordi. Sa saad kogeda seda, mida sa oled alati hingepõhjast soovinud. Nii saadki hakata rahuldustpakkuvat ja täielikku elu elama. Meelikõditavaid kogemusi on mõnikord vaja kogeda lausa piire kombates, sest see ongi tõeline elamine täies eluväes, janus ja rõõmus. Südamega elamine paneb inimese särama ja tõeliselt kaugelekiirguvat hingesära, tõeliselt õnnelikke inimesi on maailmale väga vaja.

Kuid oma rõõmuallikaid tuleb osata tasakaalukalt, mõõdukalt kasutada. Sest välistest teguritest tähenduslikkuse, rõõmu, naudingute ja ekstaasi ammutamine võib tekitada sõltuvust. Igasugune sõltuvus röövib vabaduse. Selleks, et samast asjast saada taas igatsetud rahuldustpakkuv meeleseisund, selleks, et oma välisest rõõmuallikast harjumuspärane rahuldus ja ekstaasikogemus kätte saada, tuleb järjest rohkem doseerida.

See, millele on oht ennast kaotada, see, millest võib sõltuvusse jääda, võib olla midagi tõeliselt head, lausa imelist, kuid selle välise suure maagiaga lõputult kaasa minnes pole sa enam enda ja oma õnne peremees, vaid võid jääda pendeldama oma ihade ja kirgede meelevalda. Oht on kaotada elu rõõmupoolel kontakt endaga, jättes ekstaasiseisunditesse maha osad iseendast. Lõpuks juhtub, et vaagid küsimuse üle, miks pealtnäha rõõmuna särav reaalsuspeegeldus mind enam õnnelikuks ei tee?

Sama asja kordamine võib muutuda pikapeale igavaks ja tühjaks. Võimaluste ulatust võib kombata, kuid häda on selles, et tavareaalsuses, materiaalses maailmas pole võimalik piire lõputult nihutada. Ühel hetkel tuleb vastu punkt, millest alates keha ja meel ei ole võimelised enam rohkem vastu võtma, taluma, kogema. Peale kohtumist rõõmukosmose piiridega, võid kaotada tasakaalu ja langeda sügavale tühjusesse. See paratamatus kehtib seksi, ostlemise, kihutamise, rikastumise, ekstaatilise tantsimise, ka lihtsalt ülevoolava rõõmu ning tänulikkuse kogemise ja kõige muu sellise kohta.

Iga kogemust võiks minna vastu võtma ilma ootusteta, elu usaldamises ja rahulikus voolamises, puhtalt lehelt. Soovimata korduseid, mõistes, et iga hetk on kõik uus. Tark on püüda vaadata kõike iga kord uute silmadega, keskenduda asjade olemuse sellele aspektile, mida sa varem pole eriti tähele pannud. Ja sarnast hetke, täpseid korduseid, mis tekitavad samu tundeid, ongi põhimõtteliselt võimatu saavutada. Uuel hetkel on kõik tegurid ja energiad, inimesed ning nende soovid, asjalood, seisundid ja meeleolu alati natuke või ulatuslikult muutunud.

Sellepärast on kasulik peale iga erksamat, eufoorilisemat või elusamat kogemust ja perioodi laskuda tagasi rahu, tasakaalu ja harmooniateljele. Aegajalt on tark minna tagasi lihtsusesse. Vaja on taastada kontakt iseendaga. Muidu kaotad oma vabaduse sõltuvusse üha suurematest imedest, mida endale luua püüad. Endiselt on hea kui oskad näha lihtsuse võlujõudu, siis võid kogeda iga asja siin ilmas saladusliku imena.

Rahuseisundisse laskumine on vajalik sellepärast, et aju vajab aega ja puhkust, et olnud sündmused kinnistada. Keha vajab hetke, et asjad, kogemused talletada ja rahuseisundis lõdvestuda. Meelele on vaja rahu ja vaikust, et asjad läbi jahvatada, peetud vestlused üle meenutada. Energiakeha vajab aega, et enda peenstrukturaalsed osad ekstaasihetkedest kokku koguda, täielikult kehasse tagasi tõmmata. Puhkamine on vajalik kui tahad elu alati ja taas täielikuna kogeda. Seda teadis juba vanarahvaski ja seda nimetati hinge tõmbamiseks.

Väga oluline osa inimese elus on lühiajalistel mitte midagi tegemistel. Lihtsalt viibimisel rahus ja vaikuses. Kui seda kunsti harjutada saad ka tehes mitte midagi kogeda kõike. Tegelikult ei pea oma ressursse põhjani tühjendama, et saada täielikku elamisekogemust. Ja “mitte midagi tegemises” on peidus ajahetk, kui tõelised positiivsed muutused saavad kinnistuda ja aset leida.

Osa sinust võib tahta pärast ekstaatiliste seisundite saavutamist, niiöelda millegi enda jaoks suure ära tegemist mugavustsooni, vanale rajale tagasi pöörduda, jääda loorberitele puhkama. Kuid staatilisusesse tõmbumine on seisak.

Pikalt ühe koha peal, ühes asendis passimine muudab keha ja vaimu kangeks. Väga ruttu tekib vajadus liigutamise, sirutamise järele. Inimene, tema sise- ja välismaailm, vaim ja keha on ehitatud vajadusele kasvada. Ennast, enda elu ja energiaid on vaja hoida liikumises. Keegi ei liiguta neid sinu eest. Kui universum näeb, et sa tahad ühe koha peal istuda, siis ei hakata sind liigse energia ja elujõuga ka segama, koormama, ärritama.

Kuid, kuidas saab veel paremaks minna? Alati saab, aga kindel hea ja parema vastuvõtmise punkt on tasakaalutelje lähedal. Tasakaal on võti harmoonia ja püsiva õnneseisundi juurde. Tasakaal ja jätkusuutlikus. Tasakaaluseisundisse laskudes saab taastuda isiklik vägi ja vabadus.

Elus on tasakaalu üsnagi keeruline hoida. See püüe sarnaneb väga köie peal kõndimisele. Seda on võimalik teha kui harjutada ja olla teatud määral distsiplineeritud. Peenikese köie peal püsimine on koha peal seistes üsna raske. Liiga suure hooga edasi tormates võid sa lihtsalt mööda astuda. Väikeses, parajas liikumises, kulgemises on kõige lihtsam tasakaalu hoida. Ja aegajalt on vajalikud põgusad peatumised, hetked kui saad sügavalt sisse ja välja hingata, ennast koguda, et kindlalt astuda järgmine samm.

Isiklik vabadus ja perekond.

24 Kolmapäev sept. 2014

Posted by Taavi in Teekond sisemise rahuni

≈ 2 kommentaari

Sildid

Armastus, Ego, energeetiline sõltuvus, Enesearmastus, Hirmud, Isiklik vabadus, Sõltumatus, Seosed, Teadlikkus, Vabadus

Kõikide jaoks ei kehti elus üks ja sama retsept, mis teeb õnnelikuks. Päris tihti on näha, kuidas inimesed saavutavad eesmärgid, mille nad on endale seadnud, aga seesmiselt tunnevad ennast tühjemana kui kunagi varem.

Inimesel võib olemas olla kõik, mida peetakse saavutusliku õnne võtmeteks: töö, karjäär, lapsed, abikaasa, maja, auto, suvila ja majanduslik kindlustatus, et reisida või tegeleda hobidega. Kuid inimese sees võivad ikkagi olla pinged, ta enesetunne pole kaugeltki hea ning südamest puudub õnnetunne. Selle kõige põhjus on, et mitmed eesmärgid, mille ta on endale varasemas elus seadnud, pole tulenenud tema enda soovist, tema südame kutsest.

Paljud püüavad toimetada nii, nagu kõik tema ümber eeldavad, nõuavad ja tahavad. Püütakse kõikidele meeldida. Teiste asjad võetakse enda omaks, nii on mõnes mõttes ka mugav, ei pea eriti ise midagi otsustama ja fantaseerima. Hakatakse täitma teiste unistusi, elama teiste elu. Kuid see on enda eest põgenemine ja see ei toimi enam. Teiste elude kopeerimise aeg on möödas, mõistlik oleks püüda teada saada, mida sa ise tahad.

Inimesed on nii erinevad, nende teed, nende olemus ja tugevused on nii erinevad, et see soovitus või valik, mis ühe võib terveks ja täielikuks teha, võib teise hoopis haigeks ja katki teha.

Paljud ekslikud viidad õnneni materiaalses maailmas on inimesesse sisendatud tema vanemate poolt, läbi nende uskumuste seoses elamisega. Kogu oma eluenergia matmine välises maailmas saavutamisse võib jätta su lõpuks tühja ning õnnetuna istuma ja nuputama, et mis on valesti läinud. Sul on pealtnäha kõik, aga hinges võib olla ikkagi tühi või poolik tunne…

(Järgnev jutt selles postituses võib tunduda mõne koha pealt asjatu tänitamisena, aga on väga vajalik teadvustamine, et mitte hävitada oma lapse olemust, elujõudu, eripära, andeid, suutlikust, energeetikat ja hinge. Postituse teises pooles tuleb juttu ise lapseks olemisest, meie sisemisest lapsest ning see puudutab kõiki.)

…Samamoodi on lugu lastega ja vanemate soovitustega neile. Paljuski ollakse väga sarnased, aga mõne sisemise aspekti mõõtmes võib erinevus olla kardinaalne. Selletõttu ei pruugi sa teada, mis su lastele tegelikult hea on. Tihti ei tea inimene isegi seda, mis talle endale hea on. Seda enam pole tal õigust teadmatuses teise elu ette ära korraldada.

Lapsed pole antud meile selleks, et me läbi nende annete, tubliduse, eripära või tarkuse saaks ennast teostada, tähtsustada või upitada. Tuleb mõista, et lapsesaamise ime on meie elus selleks, et saaksime vaadata kõrvalt peegeldusena uuesti paljuski meie eluga sarnastel aspektidel põhinevat aja kulgu. Meile on antud unikaalne võimalus ise selleläbi kasvada. Kuid tasub teadvustada, et lapse elu kuulub talle endale, tema on siiski selle peremees.

Lapsed ei ole aksessuaar, millega oma staatust määrata või millega teiste ees eputada. Järglased pole inimesele antud võimalus läbi nende enda südame soovitud moel elamata jäänud elu elada. Laps on antud vanemale selleks, et lähedalt tunnistada ja tunnetada sünni, arengu ja elu imet. Järeltulijad on inimesele antud võimalus ennast paremaks muuta, areneda.

Lapse elu pole meile antud, et läbi tema enda unistusi teostada. Alati on võimalus ise enda unistuste poole liikuma hakata, kasvõi nüüd ja praegu. Sina ei ole sinu laps. Ja sinu laps ei ole sina. Te olete kaks täiesti erinevat indiviidi, kaks erinevat hinge. Teatud vanusest alates täiesti eraldiseisvad. Teid seovad tugevad seosed, mis teid elu lõpuni võivad mõjutada, kuid see ei anna õigust teise inimese elu üle liigselt otsustada.

Laps võiks suuta oma vanemaid austada, kuid ei pea nende ego upitama.  Laps võiks olla oma vanematele elu, toetuse ja kasvatuse eest tänulik, kuid samas on toetus, armastus, kaitse ja abi iga lapse, ehk igaühe sünniõigus! Ja need õigused annavad lapsele ka vabaduse, valikuvabaduse. Sundimine last pimesi kuuletuma ja järglase pidev survestamine hävitab ta hinge.

Lapse hing on ise valinud endale oma õppetunnid. Vanematel pole teatud tasanditel õigust neile ettekirjutusi teha, isegi jõuliselt nõu andmine pole vajalik. Pealegi on ju teada, et teisi inimesi ei saa muuta. Nii on enamasti ka lastega. Sellepärast võib vahel tunduda, et lapsed on kasvatamatud. Vahepeal kasvatamine nagu õnnestuks, kuid siis on jälle kõik endine.

Kuni vanem ei suhtle lapsega võrdsuse printsiibil, kuni ta pole ise piisavalt suur, et suuta selgitada lapsele, miks mõni käitumismuster ta järglasele tõesti halb on, peab inimene ise edasi kasvama. Kuni laps saab läbi eeskuju ja läbi vanema arengu vanema sisemist progressi talle tagasi peegeldada.

Mida väikelaps sult enim soovib, on see, et sa oleksid täielikult kohal kui sa temaga räägid või mängid. Et saaks toimuda armastusenergia vahetus. Väike laps soovib, et ta isa ja ema oleks õnnelikud, rõõmsad. Hingetasandil on väikelapse jaoks kõige tähtsam, et saaks oma isa või emaga koos südamest naerda, täielikus usalduses, kohalolus. Lapse süda soovib, et jagatud rõõmu tunne oleks nii sügav, vaba ning vahetu, et näeksite kordki läbi teineteise silmasära sügavuse üksteise hinge.

Laps soovib, et ta ema ja isa oleks vabad. Et nende süda oleks vaba, et nad tunneksid elust rõõmu, et nad ei muretseks liialt. Ja lastel on õigus. Muretsemine pole vajalik!

Mõni vanem piirab oma lapsi ainult omaenda hirmude tõttu. Läbi hirmude võib tekkida kohatine põhjendamatu muretsemine oma järglase käekäigu pärast. Tegelikult ei tohiks võtta teiselt inimeselt, praegusel juhul, oma lapselt ära võimalust elu kogeda ja elada ainult selletõttu, et sinus endas on piirangud ja hirmud. Halb on see, et projitseerides oma hirmud lapse peale ja teda oma hirmudest teavitades, annad sa lapsele oma hirmud üle. Ja laps ei julge tulevikus selle tõttu samuti elada. Ta peab hakkama sinu ületamata jäänud piiranguid, sinu karmat lahendama, enne kui ta enda eluteele saab asuda.

Ja tasub alati meeles pidada, et muretsedes oma lapse tuleviku pärast suudetakse halvimal juhul läbi seoste luuagi oma lapsele ebahelge tulevik. Muretsedes, et lapsega juhtub midagi halba, suudetaksegi luua eeldused olukorrale, kus see saab teoks. Tõsine muretsemine kellegi pärast on mõnikord energeetiliselt sama võimas nagu needmine. Seda sa ju oma lapsele ei soovi?

Täiskasvanud inimene on võimas olend, samamoodi on ka laps oma isiklikus väes. Kui vaid lõpetada ta pärast muretsemine, tema survestamine ja püüda teda usaldada, pääseb lapses energia voolama. Ta saab enda suunas kasvama hakata. Ja peagi saab ta oma potentsiaali rakendada oma elutöö tarvis. See ongi see, mida vaja, see on see, mis loeb. See on see, mis ta õnnelikuks teeb.

Muretsemisega on veel see asi, et laps teab ja tajub alati sinu muretsemist. Lapsed on väga tundlikud ja võivad sinu muret tema pärast enda omaks pidada. Kuid selline pealesurutud alatine, mõistetamatult taasloodav mureenergia tekitab masendust ja lootusetust, mis pole eluenergiale kindlasti hea. Ja muserdatud eluenergiaga ei suudagi inimene endale ilusat elu luua.

Ajad ja energiad on nüüdseks ulatuslikult muutunud, iga inimese iga mõte ja sõna on saanud võimsaks loitsuks, mis loob reaalsust. Tungivalt vajalik on oma mõtete, tunnete ja sõnade üle kontroll saada. See on sinu enda, sinu lähedaste ja kogu inimkonna huvides. Kui kogu aeg näiteks mõelda, rääkida ja hirmsasti karta, et äkki varsti tuleb suur sõda või õnnetus, siis ega see tulemata ei jää. Sa saad selle, millele keskendud ja oma energiat annad. Parem õpi keskenduma heale. Murra mustreid ja harjumusi. Lõpeta negatiivsete uudiste vaatamine ning lugemine ja su mõtetes on soovimatule juba vähem kandepinda.

Niipea kui tabad ennast muremõtetelt enda või oma lähedaste pärast, õpi alati enda ette või sisse täie kindlusega lausuma: “Me oleme täielikult kaitstud!” Püüa seda südames ka tõeliselt tunda ja uskuda. Seda tehes lood sa endale, oma lähedastele ja enda kodule väga võimsa kaitse!

Väike laps usaldab oma vanemaid tingimusteta, täielikult. Lapse süda ja saatus on suures ulatuses antud sinu kättesse, sinu voolida, kujundada. Alati tasub meeles pidada, et järglased peegeldavad sulle sind ennast või teisi lähisugulasi, kes ka sind mõjutavad. Kui tundub, et lapsega on mingi tõsine probleem, siis kõigepealt peaksid püüdma vaadata enda sisse, et näha, mis seal muutmist või lahendamist vajaks. Sinu sisemised lahendamata pusad on su järglasele väga suur koorem. See väike organism ja energiasüsteem võib jääda sinu koorma kandmisest kurnatuks ja haigeks.

Eriti mõtlematu on lapsele suruda peale neid uskumusi, mis pole sind ennast seesmiselt õnnelikuks ja täielikuks teinud. Mis siis, et sinu vanemad need uskumused, seosed sulle sisse juurutasid. Sa ei taha ju oma järglasele sarnaseid ebakõlasid luua, mis sinu lapsepõlves ja elus sind negatiivselt mõjutasid ? Oma lapsi tuleb toetada nende tegemistes, mitte oma asju, seoseid ja uskumusi neile peale suruda. Toetus ning usaldus nendepoolsetes eestvedamistes loob lastele tulevikuks sirge raja ja õnnneliku saatuse. Lapse valikuid halvustades, halvustad sa tegelikult ainult iseennast ja samas lammutad lapse enesekindlust, isegi elutahet.

Vanemal pole õigust laste vaba tahet, nende olemust, nende eripära, nende hinge oma ego ja enesetähtsuse kapriisidega lõhkuda. Vahel nõuavad inimesed oma järglastelt asju, taipamata kuiväga nendepoolne surve võib väikses inimeses sisemisi konflikte põhjustada. Liigse oma tahte pealesurumisega, üliemotsionaalse ärritumisega sõnakuulmatuse vastu, võidakse lammutada lapse energiastruktuur. Mille tulemusena see osa lapse hingest, mis keeldub leppimast talle vastuvõetamatuga, on sunnitud lahkuma. Ja läbi järgneva elu on lapsel poolik tunne, alati oleks nagu midagi puudu. Sellist saatust sa ju oma lapsele ei soovi?

Tasub teada, et selleks, et laps saaks niiöelda käsku täita, on vaja endapoolne surve maha võtta, teemast lahti lasta. Surve all ei saa energiad liikuda, voolata. Näiteks, kui ema ja isa korraga lapsega emotsioonidest juhituna pahandavad, nõudes talt millegi ärategemist, samaaegselt hoides oma energiat ja tähelepanu lapse mõjutamisel, võib energeetiline surve olla nii tugev, et laps ei saa ennast isegi liigutada. Isegi kui ta tegelikult tahaks ja võiks. Ja kõige halvemal juhul tõlgendavad vanemad seda seisakut jonnakusena. Mille eest on vaja veel omakorda karistada.

Lapsed teevad pahandusi ebapiisava armastusenergia pärast. Nad tahavad tähelepanu, läbi mille nad alateadlikult loodavad saada armastust. Lapsed vajavad sinu armastust! Armastust ei ole mitte kunagi liiga palju.

Teine vaatepunkt sellele on, et laps teeb pahandusi, sest laps tahab elada, tahab elamusi. Vaid sina koged ja tõlgendad neid asju pahandustena. Kui laps ei jõua näiteks määratud ajaks koju, jõuab hiljem, hingeldavana ja äratehtud meeleolus, on mõnel juhul tahtmine teda lubaduse murdmise eest karistada. Kuid karistamine võib toimuda sel juhul selle eest, et laps tundis elujanu ja kaotas ajataju. Elujanu ja tõelise elamise tunde soovimise eest karistamine, näiteks koduaresti panek, on viis piirata ja hävitada lapse elujõudu ja elutahet. Nende puudumine võib elu hiljem varjutama hakata.

Kui inimesel oleks oma lapsega usalduslik suhe ja ta suudaks olla temaga suheldes tõeliselt kohal ja saaks temaga kõigest rääkida, ei tekiks vajadust jõuolukordade järele. Siis ei peaks karistama ja arestima. Lapselt võiks alati küsida, et miks näiteks õhtul kaua pimedas õues olemine või kasvõi arvutiga mängimine talle tähtis on? Lapse vastusest on näha, et kui oluline see talle on? Ja läbi selle teadmise saab teha lisakokkuleppeid.

Kui lapselt küsida: “Miks see sulle tähtis on, mida see sulle annab?” ja ta seletab põlevate silmadega, mida kõike ta saab seal kogeda, siis on sul võimalus teda mõista ja teha järeleandmisi. Selle kõige aluseks on muidugi usaldus. Küsimus on sellisel hetkel ka sinu enda usalduses elu ja elamise ees.

Lapsed on energeetiliselt väga tundlikud. Kui sina ise pole enesega rahul, ennast ei armasta, on see lapsele teada. Ta tunnetab sinu sisemisi pusasid, konflikte, rahulolematust ning ta võib arvata, et tema on sinust kiirgava rahulolematuse põhjus. Niisiis inimesel on ka oma lapse ees kohustus õppida ennast armastama!

Lapsele tuleb jätta isiklik vabadus otsustada oma elulisi asju, siis tekib temas usaldus enda vastu ja arusaamine eluloomise printsiibist. See teeb ta tulevikus tugevamaks ja teadlikumaks. Lapses on hea tekitada usaldus ja teadmine, et ta saab oma elu ise luua.

Olles energeetiliselt teineteisest vabam, tuleb ette vähem solvumisi lähisuhetes, kuna see, et sulle piisavalt tihti ei helistata ning sind iga hetk meeles ei peeta, ei mõjuta sind. Sa ei sõltu enam teiste energiast nii palju. Ego võib sellest küll endiselt haavuda, kuid see toimub teistel tasanditel. Sa ei anna enam valukehale väikeste nõrkushetkede tõttu nii palju toitu ja ei lasku enesehaletsusse. Sa oled sellest vaba.

Lapsevanemaks olemine ei tee inimest vabaks kohustustest iseenda ees. Enda südame ees, edasi kasvamise ees. Ka lapsevanemana on võimalus käia oma rada ja teatud hetkest, näiteks lapse täisealiseks saamisel või varemgi saab jõuda isiklikku energeetilisse vabadusse.

Tõde on, et lapsest, teatud vanuses osaliselt lahti laskmine ja vajadusel või südame kutsel mõneks ajaks eemale liikumine, ei tee sind kuidagi halvaks inimeseks. Müüt sellest on ühisteadvuse illusioon. Tegelikult on halb hoopis liigne energeetiline sõltuvus, see ei lase kummalgi, ei sinu ega lapsel soovitud moel elada, liikuda ja areneda. Hingetasandil on armastus sinu ja sinu lapse vahel muutumatu, hoolimata vahemaast või sellest kui tihti te suhtlete. Pilgu rohkem endasse, enda unistustesse pööramisega, lõpetad sa kõigest energeetilise klammerdumise oma latesse, mis pole üheski inimestevahelises suhtes hea.

Teadvusta endale, et sa oled vabadust ja enda unistusi väärt!

Nüüd natuke lapseks olemisest… (Isiklik vabadus ja perekond 2)

Kas sa tunned, et sinu vanemad armastavad sind? Või armastasid? Selles mõttes, et nad tõesti jagavad ning kiirgavad sulle armastust ja toetavad sind sinu oma raja käimisel? Kas see on tegelikult see, mida sul neilt tõeliselt vaja oleks ja mida sa neilt oled alati igatsenud? Kas võib olla ka nii, et oma vanemate heakskiitu ära teenida, niiöelda sõna kuulata, liigud sa vahel oma olemuse vastaselt, mingis ettenäidatud, pähepandud suunas?

Paljud inimesed tajuvad oma vanemate rahulolematust. See võib suhtluses ja elukogemuses päris keerulisi momente põhjustada. Vanemate rahulolematus sinuga on nende enesesisene projektsioon maailmale. Kui tajud, et nad ei ole rahul sinuga, siis ei ole nad tegelikult sisimas rahul iseendaga. Nad ei ole rahul oma sisemise olukorraga, sellega, kuidas nad ennast enda elu elades tunnevad. Ja võivad oma vajakajäämisi välise peale välja elada. Näiteks oma laste peal.

Eelmiste põlvkondade vanemad, meie isad-emad kasvatati nii, et tundeid polnud eriti kombekas välja näidata. Mõelda, mida peab kogema inimene, tema hing kui ta peab armastuse tunde alla suruma? Keegi ei rääkinud tol ajal armastuse ja armastuse jagamise tähtsusest. Armastus on hingetasandil see, mida pereliikmed üksteiselt vajavad. Ja tänase päevani käib osades peredes armastuse energiakuvandi jagamine tulemustejärgse heakskiidu preemiatena. Väga paljud inimesed ja pered vaevlevad peresiseselt armastuse puuduses. Aga see ei pea nii olema.

Armastust on võimalik siia maailma ise luua. Saates endale pidevalt armastust, muudad sa ennast armastuse kehastuseks. Ja sinu armastusega täidetud sisekosmos kiirgab seda iseenesest pidevalt kõigile ja kõikjale. Sa hakkad seda läbi armastusküllase sisemaailma ka kõige välise vastu tundma. Ja peagi hakkavad tundma armastust ka kõik teised sinu ümber.

Õed ja vennad on meile antud kogemaks eriti lähedasi ja täpseid peegeldusi meist endast, meie sisemaailmast. Vennad ja õed võivad läbi tugevate seoste meid eriliselt mõjutada juhtides meie erinevatele külgedele, kihtidele, aspektidele ja puudujääkidele väga valusalt tähelepanu. Samas on vennad ja õed kõrgema armastuse väljendus, antud meile, et kogeda ning õppida tingimusteta armastuse ja aktsepteerimise põhiprintsiipe. Olles näiteks sündinud mehena, on sinu õde antud sulle nägemaks kõrgeimat armastust. Suhtlemine õega on võimalus naise olemuse tundmaõppimiseks, ilma seksuaalsuse madalamate instinktideta. Läbi selle saad adekvaatselt näha enda suhteid ja tegelikkust seoses naistega.

Inimesed võivad isegi täiskasvanuna karta oma südame järgi toimetamist ja elamist oma vanemate tõttu. Kartes nende hinnanguid. Kuna meil on oma vanematega tugevad energeetilised seosed, siis nende raske hinnangu kandmine ongi üsna suur katsumus. Mõnel juhul võivad sinu pere, sinu suguvõsa eeldamised ja ettekirjutused võtta sult kogu su vaba tahte. Põhimõtteliselt pole ju kaugel aeg kui inimesele määrati vanemate poolt isegi elukaaslane.

Vajadus oma esivanemate tõekspidamiste järgi käia, toimetada nii, nagu ema- isa eeldavad, kuulub sinu sisemisele lapsele. Laps sinus on saanud selgeks, et kui ta on hea ja tubli, siis on vanemad temaga rahul ja ta saab kiita. Siis ta tunneb, et ta on armastatud. Kiita saamine ongi justkui armastuse saamine. Ja seda vajavad kõik lapsed kõigest enam. Kuid tuleb teadvustada, et sa pole enam laps.

Sul on ees oma elu, mis vajab elamist. Elama hakkamine tähendab suuremat isiklikku vabadust. Sa ei ole siin ilmas selleks, et teiste soovituste järgi joondudes oma aeg kuidagi ära olla.

Miks vanemad annavad vahel raha ka oma täiskasvanud lastele? Või toetavad kuidagi muudmoodi? Sest nad lihtsalt annavad. Vanemad tahavad teha head, hoolitseda oma järeltulijate eest. Nad tahavad, et lastel oleks kõik hästi. Nad tahavad anda armastust. Aga vahel ei oska. Siis annavad nad raha. Niisiis vanemad toetavad oma lapsi mõnes mõttes enda pärast.

Inimene võib muretseda, et kas ta järglane saab ilma tema abita hakkama? Aga laps ise ei pea selle murega kaasa minema! Iga vähegi terve inimene saab kõigega ise hakkama kui ta vaid tahab ja kui talle antakse võimalus proovida. Pealegi, alati on lihtne toime tulla kui oskad näha, et küllus, vabadus ja elurõõm peituvad lihtsuses.

Vahel nõuavad vanemad lapselt toetuse eest tulemusi, tänulikkust ja kuuletumist. Jah, materiaalne sõltuvus on energeetiliselt väga siduv. Läbi materiaalsete seoste saab inimene oma järglast üsna kergesti murda ja kangutada. Aga ennast oma vanemate ees piiritu võlglasena tundmine on üsna ebaterve tundemall. Südametasandil sellist tundmust olla ei saa. Südames saab olla vaid tänutunne elu ja armastuse eest. Pealegi, see, et sinu eest hoolitsetakse, on sinu sünniõigus.

Vanemate egopõhiste nõudmiste eiramine võib mõnikord olla raske ja hirmus, kuna kardetakse näiteks pärandusest ilmajätmist vms. Kuid tasub teadvustada, et isegi päranduse saamine ei loo tingimata püsivat heaolutunnet sinu sees. Päritavad asjad ei tee vabaks. Oma elu- ja mõttemustreid muutmata, ei pruugi sa saada õnnelikuks ka materiaalses õitsengus.

Iseendaga kontakti loonuna saad sa aru, et kõik, mida teised sult hingetasandil ootavad, on austus, armastus ja hoolivus. Kuid vanemate nõudmised on enamasti egopõhised. Isa- ema nõuanded tulenevad nende hinge personaalsete valikute tulemuse põhjal kokkukuhjunud uskumuste, raamide, õppetükkide ja piirangute kogumikust lähtuvalt ning mõjutatuna. Sinu enda jaoks pole midagi irratsionaalsemat kui kellegi teise isiklike veidruste ning eelistuste järgi antud nõuannete järgi talitamine. Sedasi on raske jõuda täiuse ja õnnetundeni.

Õnnelikuks saadakse nüüd ja praegu. Pimesi oma vanemate kuulamine ja nende ego kapriisidele allumine ei ole austuse, tänulikkuse või armastuse näitamine. Tõeline tänulikkus ja alandlikkus on egotasandist väljaspool seisvad tunded. Mõnikord, öeldes inimesele millegi eest aitäh, turgutame me vaid tema ego.

Tõeline tänuenergia saadetakse teisele pigem läbi südame ja hingetasandi. See on midagi palju suuremat. Oma vanemaid saab armastada ja austada ka oma südant järgides. Õiget rada käies, muutub sinupoolne armastus veel suuremaks. Ja vanemad armastavad lõppude lõpuks oma last alati tingimusteta.

 

Isiklik vabadus ja sõpruskond.

02 Teisipäev sept. 2014

Posted by Taavi in Teekond sisemise rahuni

≈ 6 kommentaari

Sildid

Õnn, Ego, Harjumused, Isiklik vabadus, Oma "Ise", Sõbrad, Sõltumatus, Seosed, Vabadus, Vaimne areng

Teel endani, teel õnneni on väga oluline kogu aeg jälgida oma sisemist juhatust. Teiste inimestega liigselt seotud olles, pidevalt teistega koos viibides ei saa tihtipeale enda sisehäält kuulata ja järgida. Pidevalt suheldes võib olla raske leida iseendaga kontakti. Teiste uskumused ning tunnetused hakkavad sinu tahet, sinu arusaamu segama ja moonutama. Teiste inimeste nõrkused, klammerdumised, hirmud ja vajadused võivad hakata sinu vabadust ning potentsiaali alla tõmbama. Loomulikult võib ka olla, et teiste julgus ja energia viivad sind edasi, kuid tegelikult suudad sa seda kõike ka ise.

Mida rohkem sul on sõpru, kellega sa tihedalt suhtled, seda väiksem on su isiklik vabadus. Seda rohkem pead sa ennast laiali jagama- tahaks ju ikka kõikidega läbi saada? See eeldab, et sa pead aegajalt kõikidega kohtuma, suhtlema ja nendega energiat vahetama.

Mida rohkem sa oma sõprade kutsetele, eestvedamisele vastad, asjadega kaasa lähed, seda vähem sa tead seda, mida sa ise tahad. Mida rohkem sa lased ennast kuhugi vedada, seda väiksemaks võib muutuda su kontakt iseendaga, seda vähem sa tead, kes Sina tegelikult oled.

Sama asi võib kehtida ka teistpidiselt. Kui sina oled see, kes teisi enamasti välja veab, siis võid sa endalt küsida, et miks sa vajad kampa, nii mitmeid sõpru enda ümber? Miks sa ei võiks midagi üksi ette võtta, ainult iseendaga väljas käia? Saaksid iseenda tugevustest ja nõrkustest teadlikumaks. Murraksid korrapealt mitmeid mustreid, laseksid egol puhata.

Võiks korraks mõelda kui palju võtab energiat mingil üritusel, festivalil, reisil suure kamba, sõpruskonna kooshoidmine. Kogu aeg on sinu vabadus, liikumine takerdunud teiste hädade, vajaduste, isude, janudega. Järgmisel hetkel takistad sina oma vajadustega teisi.

Jah, vahel on hea vooluga kaasa minna ja lihtsalt massis kulgeda, sinna kuhu viiakse. Kuid kui sinu süda ihkab liikuda ja kuhugi välja jõuda, ei saa igavesti teiste taga oodata. Selge, et koos võib olla lõbusam, seltsis segasem, mitmekesi tekib mõnus kambavaim ja teatav ühisenergia. Kuid kui sinu süda ihaldab midagi enamat, tõelist vabadust, siis kambas liikudes muutuvad teiste piirid ka sinu piirideks.

Teekonnal iseendani, teel energeetilisse vabadusse on lubatud päris palju. Enda energiat on lubatud kaitsata põhimõtteliselt ükskõik, mis vahenditega. Kui keegi lendab sulle põhjuseta peale, sõidab sulle sisse või tunned, et keegi tuleb ja hakkab sinu energiat mõnuga vilinal imema, siis pole enam kohustuslik olla armastav või viisakas. Ja kõige parem lahendus, sellisele situatsioonile on eemaldumine allikast.

Vahel võib juhtuda, et kellegi pika pealekäimise peale tahaks lihtsalt öelda jah, kuigi su sisehääl ütleb ei. Enda sisetunnet tuleks siiski usaldada ja sellele kindlaks jääda. Öeldes jah plaanile, mis hõlmab sind pikemaajaliselt ja viib sind paika ning seltskonda, kus sa tegelikult ei taha olla, võid sa suure hulga oma energiat kaotada.

Igale poole ei pea kaasa minema kuhu kutsutakse. Viisakuse ja harjumuse pärast jah ütelmine tuleks lõpetada, mustrid tuleks murda. Oma energiat tuleks õppida väärtustama. Jutt käib siinkohal teatud ajaperioodist, kus sa õpid kasutama oma energiat laitmatult. Loomulikult, kui oled oma väe juba suurendanud, iseendaga kontakti saavutanud, võid ennast jälle lõdvemaks ja voolavamaks lasta.

Jama on siis kui märkad, et käid teistega kaasas sellepärast, et teised tahavad, et sa käiksid. Inimene peaks oma aega ja energiat kulutama asjade ja kohtade peale, kus ta ise tahab käia. Kui sa eriti kusagil käia ei tahagi, siis on see selge märk sellest, et su süda soovib, et sa oleksid kodus ja tegeleksid oma sisemaailmaga. Et sa vaataksid enda sisse ja prooviksid mediteerimist. Siis on õige võtta selleks aega ja jätta kõik muu tahaplaanile.

Kas sa tead, mida sulle meeldib üle kõige teha? Aga kui ei oleks üldse piiranguid ja sa julgeksid valida oma ellu ükskõik mida?

Teel isikliku vabaduseni tuleks õppida vajalikus kohas resoluutselt “ei” ütlema. “Ei” ütlemine õigel hetkel teistele on võti, mis avab ukse, mis viib endani. Selge, et “ei” võib tekitada solvumisi ja teine võib oma viha paisata sinu peale, kuid seda ei tasu isiklikult võtta. Teise suur vihastumine näitab osaliselt seda, et ta ei saanud sult seda toetavat energiat oma soovide poole liikumiseks, mida tahtis ja millega oli arvestanud. Teise solvumise ulatus näitab seda, kui suur hulk jäi sul energiat üle, mida enda jaoks kasutada. Ja pealegi, kuidas saab sinu mitte nõustumine millegiga, mis pole sulle hea, teisi solvata?

Loomulikult tasub kõiges püüda jääda viisakaks ja armastavaks. Isegi “ei” saab öelda armastavalt, seda tasub harjutada. Tasakaal, terve mõistus ja intuitsioon aitab sul võtta vastu otsused armastusest lähtuvalt. Vahel on vaja teisi aidata, mõnikord on hea teistele vastu tulla. Mõnikord vajavad teised tõesti toetust, vahel on sul toetust endal vaja. Energiavahetusele tasub vadata läbi tasakaalu ja tõetunnetuse. Kuid kui hakkad tundma, et sinu toetus muutub iseenesest mõistetavaks ja teine enam ilma ei saa ja ei taha, siis on vaja midagi muuta.

Lihtsalt üks näide, kuidas koos sõpradega olemine võib takistada südame poolt soovitud asjadel juhtumast: Oletame, et oled sõbra või sõbrannaga väljas, peol. Sõbranna/sõber käib korra ära ja sina jääd teda ootama. Lähedusse satub väga meeldiv inimene, kes kutsub sind näiteks tantsima. Ta tõesti meeldib sulle, igatepidi, kuid pead ütlema: “Kahjuks ma ei saa tantsima tulla, ma ootan kedagi.” Ja see meeldiv inimene liigub edasi, kuna sa oled hõivatud, sa pole vaba. Väga väikesest ebakõlast võib piisata, et kohtumine, mida sa nii kaua oled oodanud jääb ära.

Olles koos sõbra/sõbrannaga tuleb keegi, sulle tõeliselt meeldiv inimene sind kõnetama, aga võib juhtuda, et su sõber annab lähenejale negatiivse hinnangu ja sinu võimalused on taaskord rikutud. Kuidas sa saad kellegiga liini ajada, kui ta su sõbrannale/sõbrale üldse ei meeldi? Piinlik kuidagi… Ja pealegi, mida sõbranna/sõber siis niikaua peab tegema kui sina teistega suhtled? Ühesõnaga, mitmekesi koos liikudes, on su isiklik vabadus teatud määral piiratud.

Kui sinu senised elamise-, käitumise- ja mõttemustrid pole sind õnnelikuks ja väekaks teinud, siis ehk on aeg neid teadlikult ja jõuliselt murda? Iga otsus, läbi mille sa pühendad tulevikus palju enda aega, energiat ja armastust, tuleks võtta teist korda kaalumisele. Endalt võib enne suuremate otsuse langetamist küsida: “Kas see on mulle positiivseks panuseks, kui ma sinna läheksin? Milline oli esimene tunne, mis selle kutse, ettepaneku või mõttega seostus? Millist energiat ma tunnetasin? Mida ma sellest võiksin järeldada?”

Isiklik potentsiaal, vabadus ja kindlus suureneb kui sa õpid selgeks universaalse tõetunnetuse. Edaspidi oskad sa alati tunnetada, et kas jutt mida sa räägid või mida sa kuulad on tõene või mitte. Ja saad selleläbi otsustada, mida enda ellu valida.

Osadele inimestele võib tunduda täiesti mõistmatu, uskumatu, et keegi võiks tahta käia mõnel festivalil, üritusel või reisil üksinda ja saada sellest täieliku elamuse, naudingu, tundmata, et midagi on puudu. See naljakas inimene eelistab üksi liikumist sellepärast, et nii on tema elukogemus kõige vahetum. Iseenda seltskonnas on võimalik tunnetada täielikkust ja täiust igas hetkes.

Sellist inimest, kes on üksi, võidakse vaadata mõistmatuse ja kaastundega, et vaesekesel pole sõpru, kaaslast, armastust. Harva vaadatakse sellist inimest imetlusega.

Põhjus, miks üksi väga hea saab olla on see, et inimene on iseendaga sügavas kontaktis, piisavalt suures energeetilises täitumises, et tal polegi otseselt kedagi vaja. Vaba inimese elu toimub hetkes ja ta suudab ka üksinda olla õnnelik. See teebki ta tõeliselt vabaks. Loomulikult suhtleb ta teistega ja ta võib olla vägagi meeldiv, hooliv ja armastav inimene.

Vaba inimene teab, et teiste mõtted, tunded ja tahe võivad teda iseendast,  tema õnneseisundist eemale viia, sestap suhtleb ta teistega kiindumatult. Räägib ilusatest asjadest, annab teistele valgust, rõõmu ja liigub jälle edasi, jätmata endast midagi maha ja tekitamata liigseid seoseid. Jäädes vabaks. Selline inimene võib üksinda viibides tunda lihtsalt elus olemisest ja energia voolamisest nii suurt rõõmu ja naudingut, et ühiskond võib ta lausa hulluks või narkomaaniks tembeldada. Kuid ometi on ta pea klaarim kui enamikel inimesel.

Miks inimesed otsivad kohati eneseteadmata vabadust, sõltumatust? Sest vabaduses on kõige rohkem ruumi armastusele ja rõõmule.

Miks isiklik vabadus ja isikliku potentsiaali suurendamine on vajalik? Miks on hea üksi liikumist ja olemist harjutada? Sest oma südamesse jõudmine toimub üksi, mitte koos kellegi teisega. Oma südame kutse järgimine saab toimuda üksi, mitte kambakesi. Sinu isiklik areng saab toimuda üksi, mitte mitmekesi. Sisemine otsus ka väljastpoolt abi otsida ja midagi enda muutumiseks ette võtta, saab tulla ainult sügavalt sinu seest. Sina ise pead võtma vastutuse enda minevikus loodu eest. Sina oled see, kes peab enda piiridest, kammistatest ja hirmudest läbi minema. Sina oled see, kes peab andestama ja lahti laskma.

Teiste pärast ei sa jätta enda elu elamata. Sina ise oledki see, millest sa oled unistanud. Kohtumine sinu endaga on see, mida oled alati oodanud.

Oma sõpru saab armastada ja neist hoolida vahelduseks ka eemalt. Energiavahetus toimub nagunii kvanttasandil. See osa teises inimeses, kes vajab iga hetk enda kuulamist ja patsutamist on tema enesetähtsus, tema ego.

Elu on liiga lühike, et teiste taga oodata. Sinu energia on liiga väärtuslik, et seda mõtlematult ja tarbetult laiali loopida. Sinu aeg on liiga väärtuslik, et kellegi teise taga oodata. Samamoodi iga hetk, mille sa kulutad, et kedagi kusagile kaasa meelitada, annad sa oma vabadust ja energiat ära. Kuidas sa saad hakata käima OMA südamerajal kui sa vajad, et keegi kaasa tuleks? See keegi teine ei saa ju oma rada sel juhul käia? Oma unistuste poole tuleb liikuda enamasti üksi, siis need täituvad.

Niipea kui sa lõpetad enda võrdlemise teistega ja lõpetad teiste elu pideva meenutamise, saavad hakata sinu enda sees olevad unikaalsed omadused ja tugevused ilmnema. Pole mingit vajadust enda sära kõikide teiste inimeste eludega, kogu maailma ajalooga varjutada. Astu välja teiste varjust, unusta mõneks ajaks teised ja sa hakkad enda suunas kasvama.

Isiklik vabadus on see, mis toob endaga kaasa igatsetud püsivad kvaliteedid nagu meelerahu, rõõmu ja armastuse. Psüühilise potentsiaali kasvades, on võimalik kogeda täielikku, tõelist vabadust, ka teiste inimestega seotud olles. Suutmine tunda ennast täiesti vabana, hoolimata teatavatest kohustustest teiste ees, on saavutus. Ja kui sa tunned ennast päris vabana, teades tõeliselt, mida see tähendab, siis sa oledki vaba.

Isiklikku vabaduse tunnetamist on hea alustada järk järgult. Piisab kui minna üksi välja kasvõi mõneks tunniks jalutama, sinna kuhu süda viib, radu pidi, mida sa pole varem valinud. Liikudes püüa tunnetada ennast, rõõmu elus olemisest ja otsi sügavat kontakti endaga, enda südamega. Naudi, et sa oled sellel hetkel üksi, et sa saad olla sina “Ise.” Ja saad täielikult, ilma vestluse ja liigsete sõnadeta hetke kogeda. Ning tunnetada tõelist vabadust.

7Z0pRq1404205647 Tervitused, hea lehekülastaja! Olen aastaid otsinud elulistele küsimustele lahendusi läbi vaimsuse. Siin jagan ma enda teadmisi ja äratundmisi tarkuste kohta, millest olen tõesti abi saanud. Loodan, et sinagi leiad siit midagi, mis aitab edasi minna ning elu kergemaks, rõõmsamaks ja rahulikumaks teeb.

Sildid

"See on möödas." Alateadvus Andestamatus Andestamine Armastus Armastuse kiirgamine Armukadedus Automatism Ego Eluenergia elumuutused Elus elu Emotsioonid Emotsioonide vabastamine energeetiline sõltuvus energiaväli Enesearmastus Enesetervendamine Harjumused Hinnangud Hirmud Häirivad emotsioonid Häirivad mõtted Igavik Iseolemine Isiklik vabadus Kaastunne Kompleksid Kristus Lahendus Laulumeditatsioon Loovus Mediteerimine Meelerahu Minevik Minevikumõjud Mõtted Mõttemuster Olemine Olevik Oma "Ise" positiivne mõtlemine Probleemi taasloomine Rahu Seosed sisehääl Sisemine vaikus Suhted Sõbrad Sõltumatus Südame avamine Südametsakra muusika Südamevalu Taipamine tasakaal Teadlikkus Teraapiline muusika Tingimusteta armastus tolerants Tulevik Tunnete tasakaalustamine Tänulikkus Usaldamine Usaldus Uskumused Vabadus Vabanemine Vabastamine Vaimne areng Vaimsed seadused Vaimsus Valgustumine Valukeha Õnn Õppetükk

Kalender

veebruar 2023
E T K N R L P
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728  
« dets.    

Viimased postitused

  • 40 mõtluspäeva (2.osa)
  • 40 mõtluspäeva
  • Terviklikkuse vägi
  • Hinge pime öö
  • Kuidas leida tingimusteta armastust?

Kontakt

Tartumaa, Kambja vald, Riiviku küla, Sarapiku talu

Create a free website or blog at WordPress.com.

Privacy & Cookies: This site uses cookies. By continuing to use this website, you agree to their use.
To find out more, including how to control cookies, see here: Cookie Policy
  • Jälgi Following
    • Rahuleidja
    • Liitu 90 teise tellijaga
    • Already have a WordPress.com account? Log in now.
    • Rahuleidja
    • Kohanda
    • Jälgi Following
    • Liitu
    • Logi sisse
    • Report this content
    • View site in Reader
    • Manage subscriptions
    • Collapse this bar