Miks tuntakse hirmu?

Sildid

Ego, Enesearmastus, Hirmud, Seosed, Vaimne areng

Hirmutunnet kogetakse enamasti millegi eriti jubedana, sest ei tunta hirmu tagamaid. Enamasti peetakse hirmu enda vaenlaseks, nõrkuseks ja justkui karistuseks, vastandjõuks, mis ei lase soovitud moel tegutseda. Kuid mis oleks, kui hirm on hoopis inimese hea sõber, sisemine nõuandja. Ja see pärineb energeetika sügavustest ja on lihtsalt sõnum, info, mis on sinu sisemiste aspektide poolt sulle saadetud.

Hirmu kirjeldatakse armastuse vastandpoolusena, paha ja halvana, mõistmatuks ja jõuetuks tegevaks energiana, mis halvab teotahte ja tegutsemisvõime. Kuid tegelikult on hirm hoopis inimese alateadvuse kaitsemehhanism, mis on loodud inimest kaitsma ja hoidma. Hirm manitseb ettevaatlikusele. Miks hirm mõnikord lausa halvab, on sellepärast, et üks sinu sisemine hääl küsib sult veelkord üle, et mõtle ikka hästi järele, kas sul tasub seda sammu astuda. Ta tuletab sulle meelde, et nüüd, selles kohas, situatsioonis või selle inimesega seonduvalt on oht haiget saada.

Mis on hirmu taga? Hirmu taga on inimese “sisemine laps.” See on inimese minevikus haiget saanud osa, mis on kunagise traumeeriva kogemuse tõttu peitu läinud ja püüab oma kunagistest vigadest õppida, ning ka sind õpetada. Kui inimlaps siia maailma sünnib ei oska ta ju paljusid asju karta, ta ei pruugi tunda hirmu, kuigi mõnikord oleks tark seda teha. Käe tulle panemist näiteks tasub ju karta?

Kuidas hirm töötab? Hirmu kõige sügavam kolle on instinktiivne ehk alateadlik kaitsemehhanism, mis on programeeritud inimest kaitsma haiget saamise vastu, sest ürgsel tasandil tähendab haiget saamine reaalset ohtu eksistentsile. Ehk siis, oht haiget saada võib olla ka oht surma saada. Ja see mehhanism õpib isiklikest kogemustest lähtuvalt. Hirmu kaitsefunktsioon jätab meelde iga pisemagi detaili õpetlikust eluolukorrast, kus haiget saamine toimus. See salvestab kõik seosed, ka sellest, mis sellele olukorrale eelnes ja mis järgnes ja edaspidi soovitab sul tungivalt (andes sulle kogeda hirmutunnet) vältida seda olukorda, kus sa eelnevalt oma “näpud kõrvetasid.” Ja mida tundlikum on inimene, seda rohkem detaile ja seoseid ta iga asja kohta näeb.

Inimene pärineb loomast ja hirm on intelligentne süsteem ka loomade psüühikas, mis toimib juba kümneid või sadu tuhandeid aastaid. Oletame, et looma ründasid jahimehed, ta sai haavata, aga tal õnnestus siiski põgeneda. Metsloomale jääb peale seda sündmust alatiseks meelde see koht, kus juhtum aset leidis, see kummaline “kuklatunne,” mis rünnakule eelnes, aastaaeg, isegi see, mis värvi sel päeval valgus oli. Lisaks mäletab ta, mis lõhn oli õhus, millised helid kuuldusid jne. Nüüdsest väldib uluk võimalusel alati seda paika, kus see kõik juhtus ja sarnase kuklatunde, hääle või lõhna peale paneb ta edaspidi ummisjalu jooksu. Sedasi toimib hirmu eksistentsiaalne kaitsemehhanism. Inimeses on aktiivne täpselt samasugune programm, kus igaühe alateadvus on vastavalt enda elus läbitud kogemustele ja haigetsaamistele salvestanud vastavad seosed.

Ühesõnaga, kui  inimesel kaasnevad mingi elusituatsiooniga väga ägedad reaktsioonid, tuleb esile hirm, viha, tulevad koledad mõtted või mälestuspildid minevikust, siis tea, et enamasti on nende taga sinu sisemine kaitsemehhanism, kes püüab sulle lihtsalt meelde tuletada antud situatsiooniga seotud ohud, ehk võimalused haiget saada ja palub sul seda vältida. Ja see mehhanism võib mäletada ka eelmiste elude traumasid ja selliseid kaasasündinud hirme nimetatakse foobiateks. Ja vahel pärineb edastatav info ka kollektiivsest alateadvusest, ehk ürgsest pärandist.

Hirm on kartus haiget saada. Hirm on kõige sügavamal alateadlikul tasandil toimiv programm, mis ei tee vahet füüsilisel või emotsionaalsel valul, sest energeetilisest seisukohast polegi sellel niiväga vahet. (Energeetiline haav lähtub näteks sügavast solvumisest, ehmatusest, mõistmatusest, ebameeldivusest, leppimatusest, andestamatusest, põhjusest armukadedusele, turvatunde kaotamisest jne.)

Nii füüsilise keha kui energeetilise keha haavata saamine võib olla sandistav. Ehk siis noores eas kogetud ning senini lahendamata südamevalu, võib inimest jäädagi mõjutama ja energia lekib päev päevalt temast hingehaava kaudu välja. Nagu õnnetuses sandistatud jäse segab inimese tavapärast toimimist igapäevaelus, segab samamoodi seda ka emotisonaalse trauma puhul inimsese energiavälja jäänud jälg. Ja alateadvus kaitseb iseäranis kiivalt just selliste haavadega seotud valdkondi, püüdes vältida ohu kordumist.

Teiselpoolt on asjad siin ilmas seatud niimoodi, et isegi kui inimene püüab kannatusi ja hirmudest läbiminemist maailma eest peitumisega vältida, siis kohtub ta omakorda nende tagajärgedega, mis kaasnevad vajalike asjade tegematajätmistega. Hirm võib olla väga hea õpetaja. Ja hirm võib olla ka arendav, liikumapanev. Teisisõnu hirm kaitseb ka liiga pikalt staatilisusesse jäämise eest, kuna vähemalt mõõdukas liikumine on elu alus. Iga samm, mida astutakse, loob energiat. Igat kohta kehas on vaja liigutada, iga asja ruumis on tarvis aegajalt paigalt tõsta, muidu energia seiskub.

Miks on mõned inimesed tundlikumad kui teised? Erinevad inimesed võivad juba algselt olla programeeritud hirmutundega erinevalt suhestuma. Instinktiivsest vaatepunktist on “eesrindlikumad” inimesed, kes on loomult julgemad ning suurema pingetaluvusega ehk mõeldudki ohule vastu astuma. Nemad on sõdalased ehk valitud oma kogukonda kaitsma. Näib, et eriti tundlikud inimesed on seadistatud olema alahoidlikumad. Kui inimesele on antud anne tunnetada ohtu kaugemalt ja tugevamini isegi meeltevälise tajumisvõime abil, siis ehk on need indiviidid algselt juba olemuslikult valitud liiki säilitama?  Ja tundlikumad, tihti vaimsemad inimesed, ravitsejad näiteks, on programeeritud suuremat ohtu juba kaugelt ette tunnetama ning sõja korral koopasse varjule minema, et osa kogukonnast säiliks ka juhul, kui sõdalased hukkuvad.

Kõikidele on elumängus määratud oma koht, kõik inimesed on täiesti erinevad, eripäraste tugevuste ning nõrkustega. Kuidas siis saab eeldada kõikidelt, nii teistelt kui endalt sarnaselt toimimist, kui mõned indiviidid pole loodudki esirinnas võitlema ning võistlema? Hea oleks kujundada endast adekvaatne enesehinnang, et nii enda elus kui ühiskonnas edukalt toimida. Ja edu all peetakse siinkohal silmas sisemist rahulolu. Kui inimese jaoks oleks loomuomane ehk olemuslik kõige kõrgemale oksale pürgimine, siis juhtuks sinna jõudmine loomuliku elu kulgemisena varem või hiljem nagunii.

Mis on inimese olemus? Inimese olemus on see, millisena ta sünnib. Inimese olemus on kõigepealt tema iseäralikud põhivajadused. Sellisena on ta loodud. Loomulikult hakkab siis ümbritsev keskond seda mõjutama ja inimeses võivad tekkida tahtmised, mis pole talle üldse loomuomased. Tihti on laps ja tema vanemad väga erineva olemusega. Isa võib nõuda pojalt suuri tegusid, kuna tema ise on suurte tegude jaoks loodud. Kuid lapse olemus koosneb, lisaks tema hinge valikutele kahest erinevast vanemast kokkupandud materjalist või veelgi enam- kogu suguvõsa eelnevast pärandist. Igaüks sünnib siia ilma oma ülesandega. Igaühe algne ülesanne on olla see, kes ta on. Enda tingimusteta armastamine on alati vaimse arengu esimene samm, see on vundament. See tähendab, et ei taheta tingimata olla keegi teine, ehk see, kes sa veel mitte ei ole. Siis saavad pikkamööda sinu energeetilised tihtipeale vastandlikud osad omavahel pingevabamalt ühtseks tervikuks liituda.

Öeldakse, et enda sisemiste eripärade teadvustamine on lahendus. Kuid mis on teadvustamine? Teadvustamine on enda aksepteerimine sellisena, nagu sa oled nüüdseks tegelikult kujunenud. Teadvustamine on endale tunnistamine- jah, see on see, kes ma (tegelikult) olen.

Igas inimeses on sündides vaikimisi olemas kõik võimalikud aspektid, arhetüübid kõikidest elusuundadest, iseloomujoontest ning omadustest. Mõningad nendest, näiteks iseloomujooned ja anded on läbi geneetilise pagasi juba aktiivsemad kui teised. Nüüd sõltub edasisest elust ning saatusest see, kuidas ülejäänud osad välja kujunevad, kui palju iga eraldiseisev osa “toitu” saab. Ja kas see toit on positiivne või negatiivne. Negatiivse toiduga, kogemustega läheb vastav aspekt rohkem peitu, varju. Positiivse laenguga, hea tundega seotud osa tuleb rohekm esile. 

Inimese elu on olnud selline nagu see on, seda ei saa korrapealt olematuks teha. Ja selletõttu inimene on selline nagu ta on ja oma terviklikus arengus peab ta arvestama kõikide enda väljakujunenud nii nähtavate kui varju ehk alateadvusesse läinud osadega. Endast ainult üldises mõttes positiivse käsitlemine ei pruugi kaugele viia.

Vanemad kujundavad oma last oma eelduste, soovituste ning nõudmistega. Ja last õpetatakse vanemate sõna kuulama. Kuid toimides teiste, lisaks ühisteadvuse programmide õpetuse järgi võib lapse ego kujuneda tema tõelisest olemuslikust iseendast sedavõrd kaugeks, et ta ei saa oma  sisemistest asjadest ühel hetkel enam üldse aru. Ja võivad tekkida sisemised konfliktid. Juhtub see sellepärast, et püütakse olla keegi teine ja seda veel omakorda kellegi teise pärast. Ehitatakse endale lõputud maskide kihid, käitutakse coolilt, aga sisimas jääb miski seda teatrit, mida inimene enda eluetendusena iga päev mängib, kurvalt pealt vaatama.

Hirm tekitab viha. Viha on samuti kaitsemehhanism, aga selle algpõhjus on tihti mõistmatus. Viha tekib kui on kohtutud ükskõik, kas sisemise või välise konfliktiga. Viha aluseks on pinge, mis tekib sisemaailmas olevate vastandaspektide vahel või üldiselt sise- ja välismaailma vahel. Liigne pinge on see, mis tekitab nii suure laengulise hõõrdumise, et emotsiooni energia keeb üle.

Võib ajada ikka vihaseks küll kui teised kõik sinu ümber saavad ja sina ei saa. Aga mõni inimene pole määratudki mõnda asja saama. Kui miski pole sulle määratud, siis ta ka ei tule, või kestab, õitseb väga lühikest aega. Mõne asja jaoks on õige aeg hoopis hiljem, äkki alles viie või kümne aasta pärast. Kui miski on määratud tulema, siis ta tuleb, selles ei tohiks samuti kahtlust olla. Sa võid jäädagi alati proovima, püüdlema, kuid tasub jälgida mitte niivõrd saavutuse staatust, kui seda, mida sa selle poole pürgides tunned. Manifesteeritud soovide täitumise alus pole mitte soovi energeetiline ülesurvestamine vaid täielik lahti laskmine. Kui sa jäädki teatud toimingute puhul hirmu või ebamugavust tundma ja pärast sündmust koged ennast tühjana, siis pole ehk sinu aeg selle jaoks veel tulnud.

Vahel proovitakse hirmu alistada tahtejõuga ja seda nimetatakse eneseületuseks. Kuid tark on pidada silmas, et sellest ei saaks hoopis endast üleastumine, ehk siis, et protsessi käigus ei peaks üks sinu oluline, hirmu tundev sisemaailma osa sinust lihtsalt lahkuma, jättes sind ilma terviklikkusest. Kõige laiemas mõttes pole miski olulisem kui terviklikkus. Inimese olemus on kirjas ka tema alateadvuses, ehk varjus. Kuid vari on osa inimesest ja üle oma varju hüpata pole teadupärast võimalik. Varjuga on võimalik vaid koos edasi minna ja valgustades seda õige nurga alt, on võimalik oma varju väiksemaks muuta.

Paljud inimese iidolid, kelle sarnased olla soovitaks on siia maailma juba loodud. Nad on ennast juba teostanud, jõudes kaugele olles nemad ise. Nad on maailmas neile määratud koha täitnud. Kõik tuntud maailmarändurid, staarid, mungad, valgustunud õpetajad ja surmapõlgurid on käimas oma rada. Nemad teevad oma tööd ning täidavad selles maailmas enda eesmärki. Kuid nende koht on juba täidetud. Niisiis, milline võiks olla sinu enda ainuomane tee?

Vajadus endalt kellegi teise moodi olemist, temaga samale oksale jõudmist nõuda, võib inimese viia iseendast väga kaugele. Iga inimene sünnib enda olemusega. Iga inimene sureb enda olemusega. Vahepealne teater, kus püütakse olla keegi teine, on tegelikult tarbetu. Mis oleks, kui püüaks leida hoopis enda autentse koha siin ilmas, leides ennast ja tehes asju sulle omasel viisil, kõrgusel, suurusel ja kombel. Igaühe jaoks on määratud eripärane olemiseviis, mis teeb püsivalt õnnelikuks. See on julgus olla sina ise. Kui inimesel on juba välja arenenud esilepürgiv ego, siis on vaja suurt julgust, et tunnistada oma süvaolemuslikku tagasihoidlikkust. Õnnetuks teeb tihti see, kui püütakse olla keegi teine, mitte ise. Samamoodi võib õnnetuks teha see, kui püütakse sügavuti samastuda enda egoga.

Selleks, et teada saada, kes sina tegelikult oled ning mida tegelikult tahad, tasub arutluse alla võtta ka info, mis pärineb sinu hirmudelt. Hea on küsida, mida sinu hirmud sulle öelda tahavad. Kui sa õpid läbi mõistmise armastama oma hirme, juhindud sa oma elus edaspidi läbi armastava teadlikkuse ja pole enam pimesi varjatud hirmude juhtida. Saa sõbraks oma hirmudega ja sa saad sõbraks iseendaga.

-Rahuleidja-

 

Kuidas leida rahu?

Sildid

Hirmud, Meelerahu, Rahu, Sisemine vaikus, Vabadus

Mis oleks kui sa teaksid päris kindlasti, et peale seda elu, praegust kehastust lähed sa palju paremasse paika? Kas siis võiksid sa kõike vabamalt ja rahulikumalt võtta? Mis oleks kui kõiki ühel hetkel ees ootav surm, lahkumine oma praegusest füüsilisest kehast oleks tegelikult hoopis vabanemine- kui seda vaid suudetaks võtta loomuliku sündmusena?

Elu eesmärk on välja jõuda püsivasse seisundisse, milles võiksid surra rõõmus- kahetsemata, kartmata, vihkamata ning igatsemata. Elu mõte on elada nii, et kõik vajalik saab tehtud. Hea on välja jõuda sisemisse ning välisesse külluseseisundisse, milles sul on kõik, vajamata mitte midagi ülearust.

Kui surra kahetsedes, siis tuleb muidugi tagasi tulla, uuesti sündida. Kui surra endast maha jäänud asjadesse kinni jäädes, suutmata nendest lahti lasta, siis tuleb tagasi tulla, oma asjadele järele. Ja kui surra paljude endast maha jäänud inimeste pärast kartes või neid igatsedes, siis annab Universum sulle samamoodi uuestisünni näol võimaluse tagasi tulla, oma kalleid taasleidma. 

Mõnel inimesel ongi tõelise rahu leidmiseks vaja teenida ning omada palju asju ning raha. Teisel inimesel on vaja rahu leidmiseks omada palju rahulikult olemise aega. Kõik, mis kellegi jaoks tõesti toimib, sobib. Kas oled kunagi mõelnud, et võibolla on hoopis sinu tasases, tavalises olemises just see kõige õigem olemise viis peidus? Õnnelik on alati see, kes on ka sisimas rahul sellega, mis tal on nüüd ja praegu.

Mõned inimesed suudavad rahuhetki leida vaid oma võimete piire kombates, ennast ületades, ennast lõpuni läbi kurnates end lausa ohtu pannes. Siis, näiteks suure melu keskel saabub nende jaoks täielik kohaloluseisund, läbi mille saavad nad sügavaid rahumomente kogeda. Rahukogemusi, rahuhetki otsitakse läbi erinevate tegevuste kasvõi maa või vee alt ning kõrgelt õhust, lausa kosmosest, kuid lõplik rahu on tasakaal. See on kõikide oma sisemiste aspektide vahel rahu sobitamine, kesktee leidmine ning kompromissi saavutamine. Kui see sisemine harmooniaseisund kandub üle ka välisesse, sind ümbritsevasse keskkonda, siis on sellel elumuutvad tagajärjed.

Õhtul, pärast päev otsa ringi tormamist on hea lõpuks voodisse heita. See hetk, mis enne uinumist kogetav on, on tõeline rahuhetk. Samamoodi on seda näiteks peale päev otsa looduses matkamist või peale õues jahedas toimetamist lõpuks sooja vanni või saunalavale jõudmine. Kontrast nende õrnalt vibreerivate rahuhetkede kohaloluenergia ning argipäevase virrvarri vahel on hiiglaslik. Kuid mis oleks, kui selline rahumoment oleks püsiv, saadaks sind põhimõtteliselt alati, enamustes toimingutes, mida sa teed? Sellised rahuhetked on tunnetatavad tänu kõrgemale teadvuse seisundile. Mis oleks kui hetkelistest seisunditest saaks püsiv tasand? See on ühendväljaga üksolemise tunne. See on hetk, kui Universumi armastus voolab tõeliselt läbi sinu. 

Miks inimene ei saa niisama rahus olla, miks ta peab kogu aeg kuhugile minema, kellegiga ühendust võtma, võib olla selle pärast, et ta lihtsalt põgeneb enda eest. Või otsib ta tõesti igalt poolt välisest vastuseid, et kuidas leida rahu? Ummisjalu enda eest põgenemisega õnnestub inimesel igal juhul luua sisemist ning välist karmat ehk rahutust juurde. Kui istuda maha ja lihtsalt olla, hakkavad su millalgi kaotadud osad ajapikku iseenesest tagasi tulema. Need enda puudulikku enesearmastusse ning enda eest piisavalt mitte hoolitsemisse kaotatud osad on vajalikud ja kannavad endas tegelikke vastuseid, mida inimene laiast maailmast ning ka teistest inimestest otsib.

Kui inimene otsustaks ja tal on selleks tegelikult ka võimalus, et nüüd on mul kuu aega puhkus ja ma ei tee mitte midagi, siis võib vabalt teisel, kolmandal või kümnendal hommikul ärgates juhtuda, et ta hakkab ilma üldsegi liigselt mõtlemata, pingutamata või plaanimata tegema seda, mida ta tegelikult peaks esmajärjekorras tegema. Lülitudes rahuvoogu, vaigistades oma meele, leides tasakaalu, laskmata oma uitmõtetel enam ennast ning oma elu juhtida, hakkab inimene toimima läbi Kõrgema juhatuse. Siis hakkavad justkui iseenesest inimesega juhtuma õiged asjad. Sa hakkad ise oma reaalsust looma selliseks, nagu on tegelikult sinu jaoks õige ja just selliseks, nagu sinu hing on siia kehastudes parimaks ning õigemaks pidanud. Ning su Kõrgem mina tuleb sulle appi, et otsustavalt, kindlalt kuid kiirustamata hakata sulle looma sellist elu, milles sa leiad oma rahu.

Kõrgema juhatuse järgi tegutsemine on kogetav järgmiselt: Sa istud rahu ja sisemise vaikuse seisundis ja ühel hetkel tõused ning lähed lihtsalt teed mõne ammu edasilükatud asja ära või avad uue taipamise näol justkui imeväel mõne uue ukse. Olgu selleks siis edasilükatud telefonikõne, koristamine või isegi täiesti uue tegevuskava koostamine. Ainus erinevus selles mentaalse loogika järgi toimimisele on see, et sa lähed tegudele samal ajal kui sisemine vaikus säilib. Sind ei pane liikuma mitte mõte, vaid sa läksid ja tegid selle vajaliku teo ära ning sa ei teinud ise isegi otsust, et nii, nüüd ma võtan kätte ja teen selle viimaks ometi ära. Kogu terviklik lahendus kestnud probleemile saabub rahus ja vaikuses, viibides madala sagedusega ajulainete võngetes. Millal selline ümberlülitumine kõrgema juhatuse kuulmisse juhtub, sõltub sellest kui kaua läheb kehal aega enda tervendamiseks, meele rahustamiseks, väljapuhkamiseks ning tasakaalustamiseks.

Samamoodi nagu enda sisemaailma eest, pole ka füüsilise keha ning välise maailma materiaalsete vajaduste eest maises kehastuses pääsemist. Kuid toimides läbi juhatuse, läbi südamehääle hakkavad kõik edasilükatud toimetused justkui imeväel tehtud saama. Kõik, mille sa oled endale läbi ego tahte loonud, saab hakata vaikselt kaduma ja jääb vaid see, mis teenib sinu rahu. Kõik mis sa oled endale eesmärgiks teinud läbi ihalemise või teiste tahte järgi toimimise saab hajuda ja sulle jääb palju vabadust. Mida rohkem on sul vabadust ning aega teha seda, mida tõeliselt pead, seda rohkem on sul rahu. Mis sellel ümberlülitumisel praegu kohe sündida ei lase, on hirm. Kuid iga hirm on ületatav ja selle sügavam algpõhjus leitav. Iga probleemi algpõhjus on sügaval pesitsev varjatud miinuspoole traumeeriv energia, mis inimese sisemist last mõjutab.

See, mis kellegi rahulikuks teeb võib samas igaühe jaoks erinev olla, samamoodi see, mis rahulolu annab. Selge peaks olema, et jutt käib siinkohal lihtsalt tervislikult, puhtalt “veebaasil” elamisest, tõelise sisemise rahu leidmisest. Igasugused abistavad ained ning stimulandid võivad pikemas perspektiivis alati olla tee endast eemale.

Kui sulle annab rahu teiste ennastohverdav abistamine ja tingimusteta teenimine, siis palun, see on väga üllas tee. Kuid inimene võib olla pealtnäha vaimselt väga arenenud- ta suudab olla alati lahke, naeratav, hooliv ning alati valmis teisi aitama, kuid see ei tähenda, et ta on seesmiselt, õnnelik, terve, armastav või rahulolev. Kui inimese rahulolu tuleb enamalt jaolt sellest, et teised on temaga rahul, siis võib olla vaja rahu leidmiseks väga palju ringi sebida.

Vahel on vaja inimesel arenemiseks pikalt olla upakil ja kui keegi talle agressiivselt, ilma palumata appi tuleb ning hakkab tema asju “paremaks” muutma, kaotab “abivajaja” selleläbi endale vajaliku õppetüki õppimise võimaluse. Või võimaluse leida ise hakkama saamise tee. Sest mõnel juhul läheb oma tee ning võimaluste leidmiseks lihtsalt aega, kuid viimaks saabub siiski päästev lahendus. Inimesele tuleb anda valik näiteks lõpuks ise abi otsida ja siis otsib ta seda enamasti enda jaoks õigest kohast.

Inimesel on vahel vaja viibida päris pikalt armetus seisus, et ta saaks aru, mida see olukord, millesse ta on sattunud tegelikult talle öelda tahab. Ja sel ajal pole tegelikult ilus sekkuda enda arusaamadega õigest või valest. Sest lõpuks ei tea vägisi aitaja ka seda, mida teine tegelikult on teinud, et täbarasse seisu jõuda. Tingimusteta armastus kaasab endas kaastunnet ja kui sa ligimest armastad, annad sa talle võimaluse- võimaluse areneda. Ja ühel hetkel, kui see on tema jaoks õige, saab ta ise jalad alla.

Rahuni minemise perioodil tasub hoiduda igasugustest hektilistest siia-sinna liikumistest ja esimese kihu ajel lendu minemisest. Hea on ennast maa külge ankurdada ja lihtsalt oodata… oma aega. Vahel on selleks, et enda sees rahu leida vaja toetajaid välises ilmas, kuniks sisemine rahuseisund kinnistub. 

Rahu leidmiseks on tarvis leida oma koht. Rahu leidmiseks on vaja leida oma aeg. Rahu leidmiseks on vaja leida oma tee, mida mööda käia. Rahu leidmiseks on vaja leida tegevus, mis rahu annab. Rahu leidmiseks on vaja korraldada enda elu, mitte teiste oma. Rahu leidmiseks on vaja ennast armastada ja enda eest hoolitseda. Ning vahel on rahu leidmiseks vaja maailm üle kavaldada ja luua endale ajutiselt sobiv uus reaalsus, milles saad sügavuti terveneda. Ja rahu leidmiseks on vaja eelkõige leida ennast. Seejärel võib lisada enda ellu uue endaga tõeliselt sobiva inimese. Kui sul seda kõike leitud pole, kuid sa soovid siiski hakata tõelise rahu poole liikuma, siis alusta praegu sind mitteteeniva lahti laskmistest.

Tegelikult ei ole teel rahu poole see, et sa teatud perioodi jooksul ei taha mitte midagi, üldsegi paha. Mitte midagi tegemist toetab mitte midagi tahtmine väga mõnusalt. Tahtes teatud aja rahulikult mitte midagi tahta, leiad sa ühel hetkel selle, mida sa tõeliselt tahad. Hea pole tihtipeale tahta ka seda, mida keegi teine tahab. Hea on kui saad oma tahtmistega oodata. Esimene, teine või isegi kolmas asi, mis tundub õige ja hea tahmisena, võib seda mitte olla.

Selle tee äratundmine ja sellel otsustavalt käima hakkamine, mis on sulle määratud, annab sulle üsna koheselt hingerahu, sest hing näeb, et sa oled viimaks ometi otsustanud õigele teele asuda. Esimese sammuna on vaja loomulikult vabaneda segavatest ja ebakõlalistest, enda sisse kogutud energiatest. See vabanemiste periood võib olla üsna turbulentne, kuid tunnetades sügavuti eesootava püsiva tõelise rahu lähenemist võid leida endas jõu kõigega kohtuda.

Mis on kellegi tee? Võibolla meeldib sulle näiteks matkata, kuid sedagi lihtsalt, tasaselt, käies lihtsaid radu. Vastus peitub alati tegelikult siinsamas lähedal. Õnnelik on see, kes leiab oma rahu ja õnne siitsamast, kas või oma maja tagusest metsatukast koeraga jalutades. Õnnis on see, kes ei pea rahu leidmiseks tingimata kusagile kaugele, seitsme maa ja mere taha sõitma.

Kas on asju, mis käivad sinu käes kergesti? Kas sa suudad näiteks ilusasti sokke kududa, pilte joonistada, tunned taimi, ravimtaimi, oskad mingeid masinaid parandada, oskad küpsetada midagi imemaitsvat, tublisti köögis toimetada, oskad ilusaid fotosid klõpsata või isegi tuba ning autot koristada, nii et kõik on pärast tõesti ilusti korras. Igaljuhul tea, et need kõik on väga erilised anded ja seda ei tasu võtta üldsegi iseenesestmõistetavana. Mõni niiöelda lihtne asi: hoidise valmistamine, tapeedi panemine, puude lõhkumine, osav näputöö ja nii edasi, kõik see, mida sina suudad kergusega, ei pruugi olla mõne teise jaoks kaugeltki niisama lihtne. Räägitakse lihtsuse võlujõust ja need väikesed saladused, tarkused, mida iga inimene on enda toimetusi tehes omandanud ja ilma milleta ei saaks tema toimimine olla sedavõrd ladus, on elamise maagia. Väga palju sinus, mida sa oma igapäevatoimetustes iseenesest mõistetavaks pead, on tegelikult anne, suur kunst, imeline oskus.

Püüa leida oma ime lihtsalt olemises sina ise. Sa oled oma ande kunagi omandanud läbi kogemuste ja see on olnud väga oluline tee, mis on sind milleski, ükskõik siis milles, meisterlikuks teinud. Õpi hindama seda, mis tuleb sul hästi välja. Hea on õppida neid väikeseid enda imetegusid märkama. Selline eriline oskus millegagi ülihästi toime tulla on igaühel. Olgu see nii lihtne kui tahes. Ja see võibki olla see ankur ja vundament, millele hakata oma rahu ja rahulolu ehitama.

Mõnel juhul vajab leitud sügav rahuseisund harjumist, aga kui inimene on tõelist rahu kogeda saanud, siis pole ühel hetkel muud enam nagu vajagi. Juba tänasest võib kõik olla hea ja uus, hakates ehk vaid lihtsamini olema ja leides oma võlumise jõu kõige lihtsamatest tegemistest.

 

Universumi kingisadu. 6.12- 13.12.2015

Sildid

Armastus, Hirmud, Kristus, Vabadus

Kuna Veevalaja ajastu on paljuski aususe ning läbipaistvuse ajajärk, siis hakkavad ka mitmed Universumi saladused nähtavamaks saama. Sellel perioodil: 6.12- 13.12.2015, ehk teisest kuni kolmanda advendini, laskub kõikide inimeste peale uue jõu ning energiaga laetud valguskanal, läbi mille saab igaühele isikliku arengu tarvis valgusekeelne abipakett saabuda.

Positiivse karma salastatud kamber.

Iga hing on läbi Kõrgema mina juhatuse kõikide kehastuste jooksul läbi enda tehtud heade tegude kogunud Positiivse karma kambrisse, seni saladuses peetud karmapanka, plusspoole karmat. Hoolimata sellest, kuidas asjad võivad läbi hetkeolukorra vaadatuna näida, on neid tegusid kogunenud kõikidel palju! Ja sellele kambrile on asjade praeguses seisus loodud ajutine ligipääs. See kamber on pikemas perspektiivis loodud niinimetatud pensionisambana- igas kehastuses on “inim ise” teadmata kogutud sellesse peenstrukturaalsesse suletud ruumi positiivset karmat. See on mõeldud tulevikus toimuva Ülestõusmise toetamiseks, ehk sellest sillutatakse igaühe jaoks tulevikus trepp taevasse. Kuid nüüd on võimalus osa kogutust välja võtta, et saada toetust enda hekel käsiloleva raskesti mõistetava õppetüki õppimisele. Maailmal on Sinu toetust, läbi Sinu enda arengu ning teadvuse tasandi tõusu väga vaja!  

Praeguseks on globaalses mastaabis tunda, et täielik Veevalaja ajastule üleminek ja AjastuMeistrite vastutuse üleandmine, ehk ajastule vastava ühise teadvustasandi saavutamine saab toimuma alles selle aastavahetuse paiku. Igaüks võib seda ümberpööratud nullpunkti loomulikult kogeda erinevalt. Ettenägematult paljude tõstmata teadvusetasandiga inimeste niiöelda jonnakus, täielik keeldumine uue ajastu energiate, suhtumise ja tundetasandi vastuvõtmisest, on üleminekuprotsessi aeglustanud. Kuid kuna tahe teadvustasandi tõusuks on iga inimest ning hinge eraldi käsitledes alati vaba, pole ka tegelikult kedagi süüdistada.

Vaimsuse teel olevad inimesed on selle taha siiski mõneti toppama jäänud. Kui enamik planeedi elanikkonnast eitab Vaimse kasvu vajalikkust, jättes selle näiteks tehnoloogia arengut kummardades tahaplaanile, siis pidurdab see läbi ühisteadvuse ka neid, kes püüavad kõrgemate teadvustasandite poole liikuda. Kuni ühisteadvuses pesitseb hirm ühiskonna edumudelite silmis kaotajaks jääda, pole ime, et vaimsetel inimestel on üsna keeruline ennast sellest tegelikult lahti haakida ja hirmusid alistada.

Teine suur ja inimlik hirm, mis paljusid kummitab, isegi takistab, kuid millel ei saa kõrgemast plaanist vaadatuna tegelikult kunagi alust olla, on läbi kukkuda Vaimses arengus, suutmata olla ühisteadvuse või Vaimse ühisteadvuse mõistes piisavalt “vaimne,” puhas, või arenemisvõimeline. Kui selle koha peal tekib kahtlus, siis tea, et vaimsel teel käija võiks olla pigem eelkõige aus, mitte sunduslikult alati naeratav ja hea.

Valguse jõud on asunud nüüd taas uue otsustavusega tööle, saates maa asukatele “arenguabi pakette,” et aidata inimkonnal vajalikku teadvuse tasandit saavutada, et uude ajastusse üleminek saaks täielikult lõpetatusesse viidud.

Sind toetama saadetud energiakogum pärineb sinu enda loodust ning kannab vajalikku jõudu, algenergiat ja otsustavust. See sisaldab endas ka probleemi olemuse vastulaengut ehk lahendusega laetud energiat. See on niinimetatud ajutine “päästepakett”, mida kindla meelega Valguse suunas liikujad saavad arengus enda edasi aitamiseks kasutada. Toetus on loodud, et nüüd suudetaks vaadata endas neid kohti, mis on muidu liiga valusad, tumedad või varjatud. See õppetükk, mida siin kellegi puhul silmas peetakse, ilmutab ennast peagi. See “päästekapsel” laskub kõigile, kes soovivad teadvuse tasandi nihet ehk hüpet sooritada, see annab neile, kes on sellet võimalusest haaramiseks valmis justku abikäe Inglite maailmast- Sind võetakse käekõrvale ja aidatakse teha sammuke edasi, hoidvas toetuses.

Need kogumikud sisaldavad ka julguse seemneid, justkui julguserohtu, mis kannavad endas igaühe jaoks spetsiaalset võnget, et ületada veel aasta lõpu eel vajalikke arengulisi tühimikke, et hiljemalt kohe uue aasta alguses tõsta kindlalt ühisteadvuse teadvusetasandit. Teadvuse tasandite tõus, millest siin juttu on, saab tulevikus viia igaühe Kristuse- meeleni, ehk tingimusteta armastuse ja kõikehõlmava kaastudeni.

Palju saab uueks saada.

Kui “abipaketiga” kaasnevatest vabanemisvõimalusest viimast võtta, on kasulik olla ettevaatlik ja kindel, et su kehadel oleks suutlikkus ning vägi vabanemisega seotud nii meele-, keha- ja tundemürgid läbi töötada. Neid mürke võib nimetada ka negatiivseks (sisemiseks) karmaks. See kätkeb endas kõike miinuspooles, hirmude maailmas esinevat. Pole vaja püüda enda loodust, sellest kõigest, mida oled kehastuste vältel välja andnud, korraga vabaneda, sest see on võimatu. Ja see on lihtsalt omaenda keha karistamine.

Vabanemistes tasub olla mõõdukas, et su süda ei saaks kõike seda paljut korraga täis, et valgus su südames mõneks ajaks tuhmub. See on väljaspool seda, mida soovitakse saavutada. Südametuli ehk armastusevool saab jääda kestvalt särama ka suuremate lahtilaskmiste ajal. Kõik, mis on üle selle, on tegelikult liigne tormakus. Arengu ja teadvuse jätkuva tõusu vundament on tasane, kuid ühtlane liikumisevool. Samas, Valgus näeb alati ette ka mõnede inimlaste ülimat ambitsioonikust teel enda poole. Ülearusest innukusest lähtuva teistpidise karmavoo tekitamine on siiski andestatav ja sellest vabanemine toetatud.

Selle “abipaketi” aktiveerudes võid sa teatud perioodil käituda, olla ning tunda end nii nagu sa soovid või oled alati unistanud. Selle teadvuse tasandi tõusuga seotud teadvuse seisundi muutus võib olla äkiline, tugev ja vabastav, nii et vajalik on hoida teadlikult tasakaalu, ehk ennast pisut ohjata. Teadvuse ja taju arenguhüpe võiks alati silmas pidada, et ka füüsiline keha ning ego oleks selleks teatud määral valmis. Ja arengu all on siinkohal eelkõige silmas peetud suurema ja püsivama meelerahu ning rahulolu kogemise võimet.

“Paketi” laskumist ning ilmnemist on mõnel juhul vaja oodata näiteks terve öö, et olla valmis seda avama ja vastu võtma, kui taotlus on selleks eelnevalt tehtud, siis avaneb see ise. Kui jääd magama, siis jälgi sel ööl oma unesid, katsu sealt kõik vajaminev leida.

See “pakett” annab suure toetuse, etteprogrammeeritud väe, et teha muutuseid siseilmas. Enda sees muutuste tegemine, tumeduse muutmine neutraalseks heleduseks, ei muuda koheselt välist maailma ja selles kogetavat. Alguses võib tunduda, et ei juhtunud midagi. Selleks et näha, kas välist maailma õnnestub tegelikult peale sisemisi vabanemisi samuti uutmoodi kogeda, tuleb ise! oma hirmule või piirangule samm, kaks või koguni kolm vastu astuda! “Paketi” mõjuajal võib proovida ennast läbi teadliku valiku panna senini kogetud hirmu või ebameeldivuse koldesse.

Miks Looja on andnud inimestele jalad? Ainult selleks, et me õpiksime ise oma jalgadel käima. Nii et viimane, tegelikke muutuseid loov samm tuleb alati endal teha! Inglid saavad sind aidata ukseni, selle sulle isegi avada, aga nagu ilmselt ennegi kuulda on olnud, sisse tuleb sellest uksest tõesti vaid endal astuda.

Taotlus “paketi” vastuvõtmiseks on lihtne, aga hea on lausuda seda südamega:

“Ma olen valmis!”

(Kõikidel on nüüd ka võimalus jõuda enda isikliku Kosmilise Teadmiste allikani, see eeldab lihtsalt teatud teadvuse- ning puhtusetasandini jõudmist. See on sinu isiklik Positiivse karma ja Taevaste teadmiste kamber, sinna oled sa läbi kõikide oma kehastuste ja kehastumata jätmiste kogunud enda kogemusest lähtuva, kuid kogu maailmale vajaliku info.)

Allikas: -Taevaste Salateadmiste Kamber-

Edu ja Imelist teist adventi!

-Rahuleidja-

 

Isiklik vabadus ja perekond.

Sildid

Armastus, Ego, energeetiline sõltuvus, Enesearmastus, Hirmud, Isiklik vabadus, Sõltumatus, Seosed, Teadlikkus, Vabadus

Kõikide jaoks ei kehti elus üks ja sama retsept, mis teeb õnnelikuks. Päris tihti on näha, kuidas inimesed saavutavad eesmärgid, mille nad on endale seadnud, aga seesmiselt tunnevad ennast tühjemana kui kunagi varem.

Inimesel võib olemas olla kõik, mida peetakse saavutusliku õnne võtmeteks: töö, karjäär, lapsed, abikaasa, maja, auto, suvila ja majanduslik kindlustatus, et reisida või tegeleda hobidega. Kuid inimese sees võivad ikkagi olla pinged, ta enesetunne pole kaugeltki hea ning südamest puudub õnnetunne. Selle kõige põhjus on, et mitmed eesmärgid, mille ta on endale varasemas elus seadnud, pole tulenenud tema enda soovist, tema südame kutsest.

Paljud püüavad toimetada nii, nagu kõik tema ümber eeldavad, nõuavad ja tahavad. Püütakse kõikidele meeldida. Teiste asjad võetakse enda omaks, nii on mõnes mõttes ka mugav, ei pea eriti ise midagi otsustama ja fantaseerima. Hakatakse täitma teiste unistusi, elama teiste elu. Kuid see on enda eest põgenemine ja see ei toimi enam. Teiste elude kopeerimise aeg on möödas, mõistlik oleks püüda teada saada, mida sa ise tahad.

Inimesed on nii erinevad, nende teed, nende olemus ja tugevused on nii erinevad, et see soovitus või valik, mis ühe võib terveks ja täielikuks teha, võib teise hoopis haigeks ja katki teha.

Paljud ekslikud viidad õnneni materiaalses maailmas on inimesesse sisendatud tema vanemate poolt, läbi nende uskumuste seoses elamisega. Kogu oma eluenergia matmine välises maailmas saavutamisse võib jätta su lõpuks tühja ning õnnetuna istuma ja nuputama, et mis on valesti läinud. Sul on pealtnäha kõik, aga hinges võib olla ikkagi tühi või poolik tunne…

(Järgnev jutt selles postituses võib tunduda mõne koha pealt asjatu tänitamisena, aga on väga vajalik teadvustamine, et mitte hävitada oma lapse olemust, elujõudu, eripära, andeid, suutlikust, energeetikat ja hinge. Postituse teises pooles tuleb juttu ise lapseks olemisest, meie sisemisest lapsest ning see puudutab kõiki.)

…Samamoodi on lugu lastega ja vanemate soovitustega neile. Paljuski ollakse väga sarnased, aga mõne sisemise aspekti mõõtmes võib erinevus olla kardinaalne. Selletõttu ei pruugi sa teada, mis su lastele tegelikult hea on. Tihti ei tea inimene isegi seda, mis talle endale hea on. Seda enam pole tal õigust teadmatuses teise elu ette ära korraldada.

Lapsed pole antud meile selleks, et me läbi nende annete, tubliduse, eripära või tarkuse saaks ennast teostada, tähtsustada või upitada. Tuleb mõista, et lapsesaamise ime on meie elus selleks, et saaksime vaadata kõrvalt peegeldusena uuesti paljuski meie eluga sarnastel aspektidel põhinevat aja kulgu. Meile on antud unikaalne võimalus ise selleläbi kasvada. Kuid tasub teadvustada, et lapse elu kuulub talle endale, tema on siiski selle peremees.

Lapsed ei ole aksessuaar, millega oma staatust määrata või millega teiste ees eputada. Järglased pole inimesele antud võimalus läbi nende enda südame soovitud moel elamata jäänud elu elada. Laps on antud vanemale selleks, et lähedalt tunnistada ja tunnetada sünni, arengu ja elu imet. Järeltulijad on inimesele antud võimalus ennast paremaks muuta, areneda.

Lapse elu pole meile antud, et läbi tema enda unistusi teostada. Alati on võimalus ise enda unistuste poole liikuma hakata, kasvõi nüüd ja praegu. Sina ei ole sinu laps. Ja sinu laps ei ole sina. Te olete kaks täiesti erinevat indiviidi, kaks erinevat hinge. Teatud vanusest alates täiesti eraldiseisvad. Teid seovad tugevad seosed, mis teid elu lõpuni võivad mõjutada, kuid see ei anna õigust teise inimese elu üle liigselt otsustada.

Laps võiks suuta oma vanemaid austada, kuid ei pea nende ego upitama.  Laps võiks olla oma vanematele elu, toetuse ja kasvatuse eest tänulik, kuid samas on toetus, armastus, kaitse ja abi iga lapse, ehk igaühe sünniõigus! Ja need õigused annavad lapsele ka vabaduse, valikuvabaduse. Sundimine last pimesi kuuletuma ja järglase pidev survestamine hävitab ta hinge.

Lapse hing on ise valinud endale oma õppetunnid. Vanematel pole teatud tasanditel õigust neile ettekirjutusi teha, isegi jõuliselt nõu andmine pole vajalik. Pealegi on ju teada, et teisi inimesi ei saa muuta. Nii on enamasti ka lastega. Sellepärast võib vahel tunduda, et lapsed on kasvatamatud. Vahepeal kasvatamine nagu õnnestuks, kuid siis on jälle kõik endine.

Kuni vanem ei suhtle lapsega võrdsuse printsiibil, kuni ta pole ise piisavalt suur, et suuta selgitada lapsele, miks mõni käitumismuster ta järglasele tõesti halb on, peab inimene ise edasi kasvama. Kuni laps saab läbi eeskuju ja läbi vanema arengu vanema sisemist progressi talle tagasi peegeldada.

Mida väikelaps sult enim soovib, on see, et sa oleksid täielikult kohal kui sa temaga räägid või mängid. Et saaks toimuda armastusenergia vahetus. Väike laps soovib, et ta isa ja ema oleks õnnelikud, rõõmsad. Hingetasandil on väikelapse jaoks kõige tähtsam, et saaks oma isa või emaga koos südamest naerda, täielikus usalduses, kohalolus. Lapse süda soovib, et jagatud rõõmu tunne oleks nii sügav, vaba ning vahetu, et näeksite kordki läbi teineteise silmasära sügavuse üksteise hinge.

Laps soovib, et ta ema ja isa oleks vabad. Et nende süda oleks vaba, et nad tunneksid elust rõõmu, et nad ei muretseks liialt. Ja lastel on õigus. Muretsemine pole vajalik!

Mõni vanem piirab oma lapsi ainult omaenda hirmude tõttu. Läbi hirmude võib tekkida kohatine põhjendamatu muretsemine oma järglase käekäigu pärast. Tegelikult ei tohiks võtta teiselt inimeselt, praegusel juhul, oma lapselt ära võimalust elu kogeda ja elada ainult selletõttu, et sinus endas on piirangud ja hirmud. Halb on see, et projitseerides oma hirmud lapse peale ja teda oma hirmudest teavitades, annad sa lapsele oma hirmud üle. Ja laps ei julge tulevikus selle tõttu samuti elada. Ta peab hakkama sinu ületamata jäänud piiranguid, sinu karmat lahendama, enne kui ta enda eluteele saab asuda.

Ja tasub alati meeles pidada, et muretsedes oma lapse tuleviku pärast suudetakse halvimal juhul läbi seoste luuagi oma lapsele ebahelge tulevik. Muretsedes, et lapsega juhtub midagi halba, suudetaksegi luua eeldused olukorrale, kus see saab teoks. Tõsine muretsemine kellegi pärast on mõnikord energeetiliselt sama võimas nagu needmine. Seda sa ju oma lapsele ei soovi?

Täiskasvanud inimene on võimas olend, samamoodi on ka laps oma isiklikus väes. Kui vaid lõpetada ta pärast muretsemine, tema survestamine ja püüda teda usaldada, pääseb lapses energia voolama. Ta saab enda suunas kasvama hakata. Ja peagi saab ta oma potentsiaali rakendada oma elutöö tarvis. See ongi see, mida vaja, see on see, mis loeb. See on see, mis ta õnnelikuks teeb.

Muretsemisega on veel see asi, et laps teab ja tajub alati sinu muretsemist. Lapsed on väga tundlikud ja võivad sinu muret tema pärast enda omaks pidada. Kuid selline pealesurutud alatine, mõistetamatult taasloodav mureenergia tekitab masendust ja lootusetust, mis pole eluenergiale kindlasti hea. Ja muserdatud eluenergiaga ei suudagi inimene endale ilusat elu luua.

Ajad ja energiad on nüüdseks ulatuslikult muutunud, iga inimese iga mõte ja sõna on saanud võimsaks loitsuks, mis loob reaalsust. Tungivalt vajalik on oma mõtete, tunnete ja sõnade üle kontroll saada. See on sinu enda, sinu lähedaste ja kogu inimkonna huvides. Kui kogu aeg näiteks mõelda, rääkida ja hirmsasti karta, et äkki varsti tuleb suur sõda või õnnetus, siis ega see tulemata ei jää. Sa saad selle, millele keskendud ja oma energiat annad. Parem õpi keskenduma heale. Murra mustreid ja harjumusi. Lõpeta negatiivsete uudiste vaatamine ning lugemine ja su mõtetes on soovimatule juba vähem kandepinda.

Niipea kui tabad ennast muremõtetelt enda või oma lähedaste pärast, õpi alati enda ette või sisse täie kindlusega lausuma: “Me oleme täielikult kaitstud!” Püüa seda südames ka tõeliselt tunda ja uskuda. Seda tehes lood sa endale, oma lähedastele ja enda kodule väga võimsa kaitse!

Väike laps usaldab oma vanemaid tingimusteta, täielikult. Lapse süda ja saatus on suures ulatuses antud sinu kättesse, sinu voolida, kujundada. Alati tasub meeles pidada, et järglased peegeldavad sulle sind ennast või teisi lähisugulasi, kes ka sind mõjutavad. Kui tundub, et lapsega on mingi tõsine probleem, siis kõigepealt peaksid püüdma vaadata enda sisse, et näha, mis seal muutmist või lahendamist vajaks. Sinu sisemised lahendamata pusad on su järglasele väga suur koorem. See väike organism ja energiasüsteem võib jääda sinu koorma kandmisest kurnatuks ja haigeks.

Eriti mõtlematu on lapsele suruda peale neid uskumusi, mis pole sind ennast seesmiselt õnnelikuks ja täielikuks teinud. Mis siis, et sinu vanemad need uskumused, seosed sulle sisse juurutasid. Sa ei taha ju oma järglasele sarnaseid ebakõlasid luua, mis sinu lapsepõlves ja elus sind negatiivselt mõjutasid ? Oma lapsi tuleb toetada nende tegemistes, mitte oma asju, seoseid ja uskumusi neile peale suruda. Toetus ning usaldus nendepoolsetes eestvedamistes loob lastele tulevikuks sirge raja ja õnnneliku saatuse. Lapse valikuid halvustades, halvustad sa tegelikult ainult iseennast ja samas lammutad lapse enesekindlust, isegi elutahet.

Vanemal pole õigust laste vaba tahet, nende olemust, nende eripära, nende hinge oma ego ja enesetähtsuse kapriisidega lõhkuda. Vahel nõuavad inimesed oma järglastelt asju, taipamata kuiväga nendepoolne surve võib väikses inimeses sisemisi konflikte põhjustada. Liigse oma tahte pealesurumisega, üliemotsionaalse ärritumisega sõnakuulmatuse vastu, võidakse lammutada lapse energiastruktuur. Mille tulemusena see osa lapse hingest, mis keeldub leppimast talle vastuvõetamatuga, on sunnitud lahkuma. Ja läbi järgneva elu on lapsel poolik tunne, alati oleks nagu midagi puudu. Sellist saatust sa ju oma lapsele ei soovi?

Tasub teada, et selleks, et laps saaks niiöelda käsku täita, on vaja endapoolne surve maha võtta, teemast lahti lasta. Surve all ei saa energiad liikuda, voolata. Näiteks, kui ema ja isa korraga lapsega emotsioonidest juhituna pahandavad, nõudes talt millegi ärategemist, samaaegselt hoides oma energiat ja tähelepanu lapse mõjutamisel, võib energeetiline surve olla nii tugev, et laps ei saa ennast isegi liigutada. Isegi kui ta tegelikult tahaks ja võiks. Ja kõige halvemal juhul tõlgendavad vanemad seda seisakut jonnakusena. Mille eest on vaja veel omakorda karistada.

Lapsed teevad pahandusi ebapiisava armastusenergia pärast. Nad tahavad tähelepanu, läbi mille nad alateadlikult loodavad saada armastust. Lapsed vajavad sinu armastust! Armastust ei ole mitte kunagi liiga palju.

Teine vaatepunkt sellele on, et laps teeb pahandusi, sest laps tahab elada, tahab elamusi. Vaid sina koged ja tõlgendad neid asju pahandustena. Kui laps ei jõua näiteks määratud ajaks koju, jõuab hiljem, hingeldavana ja äratehtud meeleolus, on mõnel juhul tahtmine teda lubaduse murdmise eest karistada. Kuid karistamine võib toimuda sel juhul selle eest, et laps tundis elujanu ja kaotas ajataju. Elujanu ja tõelise elamise tunde soovimise eest karistamine, näiteks koduaresti panek, on viis piirata ja hävitada lapse elujõudu ja elutahet. Nende puudumine võib elu hiljem varjutama hakata.

Kui inimesel oleks oma lapsega usalduslik suhe ja ta suudaks olla temaga suheldes tõeliselt kohal ja saaks temaga kõigest rääkida, ei tekiks vajadust jõuolukordade järele. Siis ei peaks karistama ja arestima. Lapselt võiks alati küsida, et miks näiteks õhtul kaua pimedas õues olemine või kasvõi arvutiga mängimine talle tähtis on? Lapse vastusest on näha, et kui oluline see talle on? Ja läbi selle teadmise saab teha lisakokkuleppeid.

Kui lapselt küsida: “Miks see sulle tähtis on, mida see sulle annab?” ja ta seletab põlevate silmadega, mida kõike ta saab seal kogeda, siis on sul võimalus teda mõista ja teha järeleandmisi. Selle kõige aluseks on muidugi usaldus. Küsimus on sellisel hetkel ka sinu enda usalduses elu ja elamise ees.

Lapsed on energeetiliselt väga tundlikud. Kui sina ise pole enesega rahul, ennast ei armasta, on see lapsele teada. Ta tunnetab sinu sisemisi pusasid, konflikte, rahulolematust ning ta võib arvata, et tema on sinust kiirgava rahulolematuse põhjus. Niisiis inimesel on ka oma lapse ees kohustus õppida ennast armastama!

Lapsele tuleb jätta isiklik vabadus otsustada oma elulisi asju, siis tekib temas usaldus enda vastu ja arusaamine eluloomise printsiibist. See teeb ta tulevikus tugevamaks ja teadlikumaks. Lapses on hea tekitada usaldus ja teadmine, et ta saab oma elu ise luua.

Olles energeetiliselt teineteisest vabam, tuleb ette vähem solvumisi lähisuhetes, kuna see, et sulle piisavalt tihti ei helistata ning sind iga hetk meeles ei peeta, ei mõjuta sind. Sa ei sõltu enam teiste energiast nii palju. Ego võib sellest küll endiselt haavuda, kuid see toimub teistel tasanditel. Sa ei anna enam valukehale väikeste nõrkushetkede tõttu nii palju toitu ja ei lasku enesehaletsusse. Sa oled sellest vaba.

Lapsevanemaks olemine ei tee inimest vabaks kohustustest iseenda ees. Enda südame ees, edasi kasvamise ees. Ka lapsevanemana on võimalus käia oma rada ja teatud hetkest, näiteks lapse täisealiseks saamisel või varemgi saab jõuda isiklikku energeetilisse vabadusse.

Tõde on, et lapsest, teatud vanuses osaliselt lahti laskmine ja vajadusel või südame kutsel mõneks ajaks eemale liikumine, ei tee sind kuidagi halvaks inimeseks. Müüt sellest on ühisteadvuse illusioon. Tegelikult on halb hoopis liigne energeetiline sõltuvus, see ei lase kummalgi, ei sinu ega lapsel soovitud moel elada, liikuda ja areneda. Hingetasandil on armastus sinu ja sinu lapse vahel muutumatu, hoolimata vahemaast või sellest kui tihti te suhtlete. Pilgu rohkem endasse, enda unistustesse pööramisega, lõpetad sa kõigest energeetilise klammerdumise oma latesse, mis pole üheski inimestevahelises suhtes hea.

Teadvusta endale, et sa oled vabadust ja enda unistusi väärt!

Nüüd natuke lapseks olemisest… (Isiklik vabadus ja perekond 2)

Kas sa tunned, et sinu vanemad armastavad sind? Või armastasid? Selles mõttes, et nad tõesti jagavad ning kiirgavad sulle armastust ja toetavad sind sinu oma raja käimisel? Kas see on tegelikult see, mida sul neilt tõeliselt vaja oleks ja mida sa neilt oled alati igatsenud? Kas võib olla ka nii, et oma vanemate heakskiitu ära teenida, niiöelda sõna kuulata, liigud sa vahel oma olemuse vastaselt, mingis ettenäidatud, pähepandud suunas?

Paljud inimesed tajuvad oma vanemate rahulolematust. See võib suhtluses ja elukogemuses päris keerulisi momente põhjustada. Vanemate rahulolematus sinuga on nende enesesisene projektsioon maailmale. Kui tajud, et nad ei ole rahul sinuga, siis ei ole nad tegelikult sisimas rahul iseendaga. Nad ei ole rahul oma sisemise olukorraga, sellega, kuidas nad ennast enda elu elades tunnevad. Ja võivad oma vajakajäämisi välise peale välja elada. Näiteks oma laste peal.

Eelmiste põlvkondade vanemad, meie isad-emad kasvatati nii, et tundeid polnud eriti kombekas välja näidata. Mõelda, mida peab kogema inimene, tema hing kui ta peab armastuse tunde alla suruma? Keegi ei rääkinud tol ajal armastuse ja armastuse jagamise tähtsusest. Armastus on hingetasandil see, mida pereliikmed üksteiselt vajavad. Ja tänase päevani käib osades peredes armastuse energiakuvandi jagamine tulemustejärgse heakskiidu preemiatena. Väga paljud inimesed ja pered vaevlevad peresiseselt armastuse puuduses. Aga see ei pea nii olema.

Armastust on võimalik siia maailma ise luua. Saates endale pidevalt armastust, muudad sa ennast armastuse kehastuseks. Ja sinu armastusega täidetud sisekosmos kiirgab seda iseenesest pidevalt kõigile ja kõikjale. Sa hakkad seda läbi armastusküllase sisemaailma ka kõige välise vastu tundma. Ja peagi hakkavad tundma armastust ka kõik teised sinu ümber.

Õed ja vennad on meile antud kogemaks eriti lähedasi ja täpseid peegeldusi meist endast, meie sisemaailmast. Vennad ja õed võivad läbi tugevate seoste meid eriliselt mõjutada juhtides meie erinevatele külgedele, kihtidele, aspektidele ja puudujääkidele väga valusalt tähelepanu. Samas on vennad ja õed kõrgema armastuse väljendus, antud meile, et kogeda ning õppida tingimusteta armastuse ja aktsepteerimise põhiprintsiipe. Olles näiteks sündinud mehena, on sinu õde antud sulle nägemaks kõrgeimat armastust. Suhtlemine õega on võimalus naise olemuse tundmaõppimiseks, ilma seksuaalsuse madalamate instinktideta. Läbi selle saad adekvaatselt näha enda suhteid ja tegelikkust seoses naistega.

Inimesed võivad isegi täiskasvanuna karta oma südame järgi toimetamist ja elamist oma vanemate tõttu. Kartes nende hinnanguid. Kuna meil on oma vanematega tugevad energeetilised seosed, siis nende raske hinnangu kandmine ongi üsna suur katsumus. Mõnel juhul võivad sinu pere, sinu suguvõsa eeldamised ja ettekirjutused võtta sult kogu su vaba tahte. Põhimõtteliselt pole ju kaugel aeg kui inimesele määrati vanemate poolt isegi elukaaslane.

Vajadus oma esivanemate tõekspidamiste järgi käia, toimetada nii, nagu ema- isa eeldavad, kuulub sinu sisemisele lapsele. Laps sinus on saanud selgeks, et kui ta on hea ja tubli, siis on vanemad temaga rahul ja ta saab kiita. Siis ta tunneb, et ta on armastatud. Kiita saamine ongi justkui armastuse saamine. Ja seda vajavad kõik lapsed kõigest enam. Kuid tuleb teadvustada, et sa pole enam laps.

Sul on ees oma elu, mis vajab elamist. Elama hakkamine tähendab suuremat isiklikku vabadust. Sa ei ole siin ilmas selleks, et teiste soovituste järgi joondudes oma aeg kuidagi ära olla.

Miks vanemad annavad vahel raha ka oma täiskasvanud lastele? Või toetavad kuidagi muudmoodi? Sest nad lihtsalt annavad. Vanemad tahavad teha head, hoolitseda oma järeltulijate eest. Nad tahavad, et lastel oleks kõik hästi. Nad tahavad anda armastust. Aga vahel ei oska. Siis annavad nad raha. Niisiis vanemad toetavad oma lapsi mõnes mõttes enda pärast.

Inimene võib muretseda, et kas ta järglane saab ilma tema abita hakkama? Aga laps ise ei pea selle murega kaasa minema! Iga vähegi terve inimene saab kõigega ise hakkama kui ta vaid tahab ja kui talle antakse võimalus proovida. Pealegi, alati on lihtne toime tulla kui oskad näha, et küllus, vabadus ja elurõõm peituvad lihtsuses.

Vahel nõuavad vanemad lapselt toetuse eest tulemusi, tänulikkust ja kuuletumist. Jah, materiaalne sõltuvus on energeetiliselt väga siduv. Läbi materiaalsete seoste saab inimene oma järglast üsna kergesti murda ja kangutada. Aga ennast oma vanemate ees piiritu võlglasena tundmine on üsna ebaterve tundemall. Südametasandil sellist tundmust olla ei saa. Südames saab olla vaid tänutunne elu ja armastuse eest. Pealegi, see, et sinu eest hoolitsetakse, on sinu sünniõigus.

Vanemate egopõhiste nõudmiste eiramine võib mõnikord olla raske ja hirmus, kuna kardetakse näiteks pärandusest ilmajätmist vms. Kuid tasub teadvustada, et isegi päranduse saamine ei loo tingimata püsivat heaolutunnet sinu sees. Päritavad asjad ei tee vabaks. Oma elu- ja mõttemustreid muutmata, ei pruugi sa saada õnnelikuks ka materiaalses õitsengus.

Iseendaga kontakti loonuna saad sa aru, et kõik, mida teised sult hingetasandil ootavad, on austus, armastus ja hoolivus. Kuid vanemate nõudmised on enamasti egopõhised. Isa- ema nõuanded tulenevad nende hinge personaalsete valikute tulemuse põhjal kokkukuhjunud uskumuste, raamide, õppetükkide ja piirangute kogumikust lähtuvalt ning mõjutatuna. Sinu enda jaoks pole midagi irratsionaalsemat kui kellegi teise isiklike veidruste ning eelistuste järgi antud nõuannete järgi talitamine. Sedasi on raske jõuda täiuse ja õnnetundeni.

Õnnelikuks saadakse nüüd ja praegu. Pimesi oma vanemate kuulamine ja nende ego kapriisidele allumine ei ole austuse, tänulikkuse või armastuse näitamine. Tõeline tänulikkus ja alandlikkus on egotasandist väljaspool seisvad tunded. Mõnikord, öeldes inimesele millegi eest aitäh, turgutame me vaid tema ego.

Tõeline tänuenergia saadetakse teisele pigem läbi südame ja hingetasandi. See on midagi palju suuremat. Oma vanemaid saab armastada ja austada ka oma südant järgides. Õiget rada käies, muutub sinupoolne armastus veel suuremaks. Ja vanemad armastavad lõppude lõpuks oma last alati tingimusteta.

 

Mis minust arvatakse kui ma….?

Sildid

Armastus, Ego, elumuutused, Emotsioonide vabastamine, Enesearmastus, Enesetervendamine, Hinnangud, Hirmud, Oma "Ise", Sõltumatus, Südame avamine, Seosed, Vabadus, Vabanemine

Mis minust arvatakse kui ma…? See on vist kõige võimsam küsimus üldse, millega inimesed oma isikliku potentsiaali, vabadust ning eripära hävitavad ja piiravad? Kas võib olla, et kui sa ennast ise piisavalt armastaks, siis ei peaks eriti muretsema, mis teised arvavad? Kes on sulle kõige lähedalseisvam isik? Kas mitte sina ise? Aga mida sina ise endast arvad kui sa jätad elamata? Kas ei või olla, et kõigil teistel oleks hea ja sa saaksid kõikide eest vääriliselt hoolitseda, peaks sinul endal ennekõike hea olema? Muidu on ju halb? Nii sinul kui ka teistel?

Mida sa ise endast arvad, kui sa ei kuula enda sisehäält ja endale valetad? Kuidas sa ennast tunned, kui sa ennast kogu aeg piirad? Laskmata endal rõõmu tunda? Kes vastutab sinu eest, et sul oleks hea, et sa oleksid terve ja õnnelik? Kelle jaoks see on kõige tähtsam? Kelle jaoks on see tähtis, et sa ennast armastaksid?

Kui sa ise sisimas ei karda ja ei kahtle, et sinu valitud tee, sinu teguviis on õige, siis sinust ei arvatagi midagi. Kui sa teed asju, mida tehes tunned sa ennast halvasti, siis on teine jutt. Kui sa püsiksid piisavalt suures kindluses ja tegutsemisvoos, siis sind lihtsalt aksepteeritakse, sellisena nagu sa oled. Kui sa ei kiirga välja kahtlust ja tegutsed terviklikuna, siis sinus ei kahelda.

Kas sinu sees on tegelane, keda võiks nimetada Sisemiseks Kontrollijaks!? Kas sa tunnetad, kus ta umbes asub? Mis oleks kui saadaks selle tüübi puhkusele? Saadetud?

Kas oled mõnikord vaadanud kontserdil, festivalil või muul üritusel mõnda inimest, kes tantsib ekstaatiliselt, täiest üksi, isegi kui teised ei tantsi? Teda vaadates võiks uskuda, et tal on tõesti hea olla? Samas osa sinust võib tahta anda talle hinnangut: “See tüüp on natuke hulluke, sassi kamminud…” Kuid mis oleks, kui sa ise oleksid see hulluke? Mis on kõige hirmsam asi, mis juhtuda saab, kui keegi annaks sinu kohta samasuguse hinnangu? Hinnang ise ongi kõige hirmsam?

Miks enese- ja elumuutmist alateadlikult kardetakse on see, et läbi enda suhtumise ja suhtlusviiside muutuse kardetakse kaotada teiste armastus. Kardetakse kaotada sõbrad. Kardetakse kaotada oma armastatu. Kardetakse vanemate, sugulaste ja kaaskonna mõistmatust. See on universaalne, kõiki kimbutav hirm. Hirm armastuse kaotamise ees ongi üks kõige suuremaid hirme. Armastuse kaotamise tunne võib olla kõige halvavam tunne. Kuid kumbki, ei tunne ega hirm, ei ole sina! Sa oled midagi sootuks suuremat…

Lisaks suurendavad seda hirmu ka energeetilised seosed. Läbi tugevate seoste enda lähedastega, võid sa tunda nende tundeid, nende hirme. Võid võimsalt tunda teiste hirmu sinu muutumise ja otsuste ees ning võtta seda enda omana.

Hirm teiste inimeste hukkamõistva hinnanagu ees, ei lase mõnikord elada. Ei lase nautida, vabaks lasta, liikuda, huilata, kallistada. Kas pole olnud, et sa tahad midagi öelda, aga ei saa, tahaksid kedagi kõnetada, aga ei saa? Tahaksid minna tantsima, aga ei saa? Tahaksid laulda, aga ei saa? Tahaksid rõõmustada, aga ei saa? Teised kuulavad… vaatavad…

Kas see olukord pole sarnane vangis olemisele? Ja kas ei või olla, et vangis ei hoiagi sind teised inimesed, vaid sina ise, sinu enesetähtsus? Kuidas saab olla, et teise inimese hinnang, mille ta võib olla annab ja võib olla ei anna, takistab sind elamast, nii nagu sa sooviks? Äkki on teised inimesed oluliselt tolerantsemad kui sa oled arvanud? Äkki on neil oma asjadega, enda enesetähtsusega nii palju tegemist, et neil on sinust põhimõtteliselt täiesti ükskõik? Äkki nad aksepteerivad sind ka siis, kui sa muutud vabamaks?

Mis oleks kui sa elaksid, käituksid ning tantsiksid nagu hulluke, kellel on tõeliselt hea olla ja ei kardaks seda välja näidata? Asi polekski enam välja näitamises, vaid sa elaksid ja naudiksid enda pärast, sest sul on tõesti hea. Tunneksid elujanu ja elurõõmu. Andes oma hingele õhku ja valgust. Lastes endal tõeliselt rõõmustada. Tantsiksid, elaksid enda sisemusest, laskmata segada ennast teistest ja nende hinnangutest. Tantsiksid, elaksid justkui nähtamatuna, nägemata teisi ja tundmata, et teised sind näevad. Mida selline tunne võiks sinu elukogemuses muuta?

On üks huvitav uskumus, seos, mis kindlasti paljusid piirab ja see tuleneb enamasti kasvatusest. Korralik inimene nii ei tee! Korralik inimene istub ilusti paigal. Kannatab vapralt oma hädasid. Korralik inimene surub alla oma soovid, tunded, sõnad? On distsiplineeritud, talub raskuseid, välja näitamata, et tal on halb? Korralik inimene on piiritletud ja kammitsetud? Kellele see uskumus kuulub? Kellele pärast tahetakse olla nii ülikorralik, enda või teiste? Mida liigne korralikkus sulle endale annab? Ilmselt mitte vabadust?

Ära peitu oma suutmatuses, kartuses ja piiratuses selliste sõnade taha: “Nii pole viisakas, nii ei tehta.” Kas sinu arvates on sinu enda suhtes viiakas keelata endale rõõmu, vabadust ja oma tõeliste südamesoovide ning unistuste täitumist?

Enesetähtsus on tõke, mis ei lase sul vabaks sada. Vabaks kartusest teiste inimeste hinnangute ees. Mis oleks kui sa laseksid ennast vabaks? Kas võib olla, et kui sa liiguksid, nii nagu keha tahaks- (see võib olla tõeliselt veider) ja häälitseksid selle juures veelgi veidramalt ning teeksid seda piisavalt pikka aega, mitmeid kordi, saaksid sa terveks ja vabaks? Saaksid vabaks minevikutaagast ja enesetähtsusest?

Kui sa ei suuda näiteks enda välimust armastada, siis unusta see, las see olla nagu on. Ära pööra sellele mõnda aega tähelepanu. Sama kehtib kehakaalu kohta. Lase kõik seosed sellega lahti. Loomulikult jätka enda eest hoolitsemist, aga mõõdukalt, mõistlikult. Kui sa ennast armastad, siis sa ju hoolitsed enda eest? Samal ajal pööra pilk enda sisse, otsi oma sisemist ilu- see tähendab leia enda süda ja püsi seal.

Kui sa enam ei karda, et väline maailm sind sinu välimuse tõttu ei armasta ja sa sellele ei keskendu, siis ei kiirga sa kahtlust välja. Ja sind hakatakse armastama. Kui sa kiirgad armastust, hakkad sa armastust varem või hiljem väljastpoolt vastu saama. Piisab kui sa ise ennast piisavalt armastad. Kas inimene armastab ennast või mitte, seda oskab igaüks näha.

Ja taaskord, enesearmastuses pole mingit kohta teistest üleolekul, ülbusel või egol. Sinu enesearmastus, sinu enda südame armastamine on sinu hobi ja eripära. Väga isiklik asi. Kõige isiklikum asi üldse. Kui sa hakkad ennast armastama, muutud sa päev päevalt ilusamaks, rõõmsamaks ja lõdvestunumaks. Läbi kasvava enesearmastuse kohtled sa kõiki enda ümber järjest armastavamalt.

Siin ilmas pole miski kindel. Mitte kuidagi ei saa kindel olla, et sinu elukaaslane, sinu lapsed või vanemad sind alati piisavalt armastavad. Kunagi ei või kindel olla, et  armastus püsima jääb. Kuid enda sisse saab siiski ehitada enesearmastuse kindluse. Seda iga päev toites, seda parandades ja suurendades. Andestades ja hoolides. Töö armastusega enda vastu loob sulle vähemalt ühe kindla paiga siin ilmas. Sinu sees on pulbitsev armastuse läte, sinu süda. Seal saad alati puhata.

Kui on soov kohtuda iseendaga…

Sildid

Andestamine, Armastus, Eluenergia, energeetiline sõltuvus, Enesearmastus, Enesetervendamine, Harjumused, Hirmud, Lahendus, Mediteerimine, Oma "Ise", Sõltumatus, Sisemine vaikus, tasakaal, Tunnete tasakaalustamine, Vabadus

Kui sul on olnud õnnelik saatus ja sa tõesti ei soovi oma elus midagi muuta, siis oled sa õnnistatud. Kui tunned, et elad täiesti täisväärtuslikku ja elusat elu, väes ja rõõmus tasub õppida seda kinnistama südamepõhjast tuleva tänulikkusega. Aga kui on agasid, siis miks mitte püüda muuta oma muremõtteid ja häirivaid tundeid?

Miks inimesed teevad üha uuesti ja uuesti valikuid, mis ei tee neid tegelikult õnnelikuks? Sest ei julgeta teha lõpuni südamepõhiseid otsuseid, mis tegelikult endani viiks. Proovitakse hoopis ikka teha nii nagu enamik teeb, käituda, nagu enamik käitub. Kuid see ei pruugi sügavuti rahulolu pakkuda. Vastupidi, sellest võib lõpuks lausa haigeks jääda. See on sellepärast, et tehes alati nii, nagu peetakse “õigeks” võib iseenda olemuse ja südamega suurde vastuollu minna, kuna sinu tõeline elurada võib tahta käänduda hoopis uute nurkade taha, et näha asjade senitundmatuid tahke. Ja füüsilises kehas avaldub selline pikemat aega kestnud ebakõla- konflikt sisehääle ja ühisteadvuse “tõdede” vahel valu, pinge või lausa haiguse näol.

“Kuulmatusest” lähtuv haigus, näiteks südamevalu, on keha meeldetuletus sulle: “Sa elad teisiti kui sa tegelikult peaks ja tahaks. Sinu elus on valdkondi, kus sinu tegelik tee on teistsugune kui sa praegu oled valinud.”

Näiteks üsna tavapärane muster on puhkuse ajal kuhugi kaugele reisida. Reisil on soov nautida kauneid paiku ja kogeda uusi kogemusi. Enamasti otsitakse sealt kaugelt tegelikult midagi veel. Midagi, mida tihtipeale endale ei teadvustatagi. Otsitakse rahu, kohalolu, rõõmu, harmooniat, vabadust, isegi armastust. Aga nagu mõnel juhul juhtub, ei leita seda siiski ka sealt.

Reisimiseks suudetakse koguda raha ja organiseerida kasvõi pikem puhkus. Kui tahta, on see kõik ju võimalik? Kui tahetakse mõneks ajaks kõigest eemale on võimalik ka pikemaks perioodiks lapsehoid organiseerida. Kui väga vaja, siis saab selleks kõigeks leida kasvõi kuu aega, või enamgi. Reisil olles suudavadki osad inimesed, läbi erinevate vahendite, kogeda kohalolu, rahu ja rõõmu. Mõned miskipärast ei suuda olla hetkes ka kõigest kaugel eemal viibides.

Siis võib olla aeg endalt küsida: “Miks ma ei suuda isegi puhkuse ajal, reisil olles hetke nautida? Miks pean kogu aeg järgmist sammu planeerima, mõtlema õhtusöögist, sellest mida homme teha või kuhu täna veel minna? Miks ma ei võiks lihtsalt hetke ilust ja kohalolust täielikku naudingut saada ning rahulolu tunda?”

Kokkuvõtvalt, kui ei suudeta näiteks pool aastat etteplaanitud reisil kohal ja rahul olla, siis on see selge märk sellest, et inimesel puudub piisav kontakt iseendaga. Et sellest pääseda, on hea kui keegi annab näiteks sellist nõu: “Kui inimene tunneb ennast alati, ükskõik kus ta ka ei viibiks, kuidagi laiali, siis peaks ta valima teistsuguse puhkuse. Sest kui inimene suudaks luua kontakti iseendaga kaob temast vajadus alati kuhugi kiirustada ja sedasi on võimalik seljatada stress ja närvilisus. Paljud asjad, mida sa arvad, et sa pead, pole tegelikult ilmtingimata vajalikud.”

Mõelda, kui kogu selle ressursi, aja, raha ja logistika, mis läheb ühe kallima reisi planeerimisse ja selle väljaostmisse, panustaksid hoopis endasse? Enda isiklikku arengusse, et leida suurem sisemine rahu? Mis oleks kui panustaksid oma puhkuseraha ja aja endaga kontakti loomisse? Eespool nimetatud teisi tundeid: rõõm, rahulolu, harmoonia, kohalolu ja armastus ei pea samuti otsima kusagilt kaugelt. Need kõik on siinsamas, sinu enda sees, sinu südames olemas ja täiesti piiramatus koguses, kui sa vaid valid ja nendega kohtuda soovid ning tahad.

Selle asemel, et paisata ennast näiteks reisil eesootavatesse võõrastesse ja segastesse energiatesse, mille tulemusel sinu sisemine tasakaal ja kohaloluvõime võivad veelgi enam ähmastuda, võta parem puhkus, kus sa puhkad välja. Kus sa ei pea midagi tegema ja kuhugi minema. Loo endale südamelähedane keskkond, paik, kus valitseb piisav küllus. Lihtne kohake, kuhu sul on varutud kõik, mida sul on vaja, et pikemat aega lihtsalt olla ning puhata.

Mine näiteks üksi maale. Mõnda kõrvalisse kohta. Kui sul omal maakohta pole, siis võib- olla on võimalik mõneks ajaks mõne tuttava maamajja või suvilasse minna. Ehk on võimalik selline koht üürida? Seal on loodus sulle lähedal ja see toetab sind. Ja esialgu lihtsalt ole. Sa ei pea või õigemini pead 🙂 tegema mitte midagi. Õpi ja praktiseeri seda kunsti. Mida rohkem sa suudad vaikuses paigal olla, seda parem. Loomulikult võib alati mediteerida, nii palju ja niimoodi, nagu oskad.

Loo endale paik, kus sa saad rahus kohtuda iseendaga ja puhata kõigest ja kõigist. Seda teinuna oledki sa juba enda reaalsuse looja. Soovitav on puhata telekast, arvutist ja teistest inimestest. Telefon tasub helistamiseks sisse lülitada vaid siis, kui sul tõesti on kellegagi midagi jagada või vajad tuge. Võid ka valida endale niiöelda tugiisiku, kes sind vahepeal vajadusel ära kuulab ja nõu annab. Kuid iga liiga pikale veniv telefonivestlus võib sind taas endast eemale kiskuda. Õpi püsima enda südames. Saada endale pidevalt armastust. Mõne aja pärast võid sa seda sealt hakata rohkesti leidma. Ja peagi võid sealt leida ka tõelise enda.

Seltsiks tasub kaasa varuda ilusat muusikat, mida kuulates sa ei tunne ennast kunagi üksi. Võib kuulata ka mantraid ja meditatiivset muusikat. Kui vaja, las muusika mängib ööpäevaringselt, see loob sulle toetava taustaenergia ja võib aidata hetke tabada. Enda kohene vaikusesse surumine võib tekitada lisapingeid ja hirme. Liigne enesepiitsutamine, enda liiga järsult kohtlemine on teguviis, millega kaotab enesearmastus. Ennast on hea kohelda õrnalt, hoolitsevalt ja tingimusteta heakskiiduga. Tee endale aegajalt pai oma tubliduse eest ja hoia käsi oma südamele lähedal. Vaikusesse võib siseneda siis, kui oled valmis ja tahad seda.

Kui sul puudub elumustrite murdmiseks, endaga kohtumiseks julgus, algenergia, otsustavus, kindlus ja teadmised, aga tahtmine seda teha nagu oleks, siis püüa leida see tugi või sütik, mis või kes sind aitaks. Võid Universumil paluda sind õige ukse või teeotsani juhatada, ise iga päev oma soovi korrates.

Enne kõne all olevat puhkust maakohas või muus vaikses paigas, on hea käia näiteks mõnel kursusel, kus õpetatakse aeglustamist ja minevikus allasurutud emotsioonide vabastamist. Selliseid tehnikaid rakendades, on võimalik endaga kontakti loomist kiirendada. Võid vajadusel lubada endale ka oma südame äratundmise põhjal valitud teraapiaid, välist abi, mis aitavad sul saada tagasi oma jõu ja tahtevabaduse.

Igal järgmisel hetkel võib teha uusi valikuid, mis saavad hakata sulle rahulikumat ja rõõmuküllast reaalsust looma. Kui sul on kontakt oma südame ja iseendaga, siis oledki saavutanud kõik, mida tegelikult vaja. Siis polegi enam äkitselt vaja kusagilt midagi tingimata otsida.

Endas püsides võib üllatavalt ruttu juhtuda, et taipad, et vajadus kõige välise järele ja välise vajadus sinu järele polegi nii suur kui sa arvasid. Inimesel võib olla palju käitumisharjumusi. Üksi, lihtsalt “Olles” õpid sa leidma sooja ja pehme tunde enda südamest ning tundma end kodus ja õnnelikuna igal pool. Sa saad vabaks. Ning sinu elust saab igavikuline kulgemine sinu südamerajal- rõõmus, rahus ja armastuses.

Julgedes julgeda

Sildid

Armastus, Eluenergia, Hirmud, Lahendus, Minevikumõjud, Sõltumatus, Seosed, Vabadus, Vabanemine

Enamus inimesi tahaksid tihtipeale olla julgemad. Igaüks tahab aegajalt midagi uut teha, mõne vana asja ära lahendada, midagi suuremat saavutada, piirangutest läbi minna, kuid juhtub, et takerdutakse hirmudesse. Pärast enda silmis niiöelda läbikukkumist: “Näh, ma ikkagi ei julgenud,” võib saabuda kahetsus ja enesesüüdistamine. Selline muster on eluenergiale kahjulik. Ennast peaks armastama tingimusteta. Ennast võiks juba ainuüksi mõtte eest proovida midagi uut ainult kiita. Hirmud, häbi ja piinlikusetunne teiste arvamuse ja hinnangute ees piirab eluenergia avardumist ja kasvamist.

Üks võimalus hirmude ja piirangutega toime tulemiseks, on õppida neid armastama, neid tänama, nendest järk järgult läbi minnes. Teine võimalus õppida julgema on kasvatada julgust! Hirmudega tegelemisel ja nende kõnetamisel on ikkagi võimalus, et nendele keskendumine annab neile toitu ning vabanemine ei toimu soovitud ulatuses. Kuid kui keskenduda julgusele, siis hakkab see kasvama ja sinu olemuses jääb hirmudele järjest vähem ruumi ning nad on sunnitud taanduma!

Hiljuti, pikemat aega põhjarannikul mere ääres viibides, jõudis minuni tänupalve julgusele. Täna sai see päris valmis ja jagan seda rõõmuga ka teiega. Alljärgnevat palvet võiks lugeda iga päev, mitu korda pikema perioodi vältel. (Näiteks 11, 22, 33, 44, 55 päeva) Loe seda aeglustatult, tänusõnade väge endast läbi lastes. Püüa südames tunnetada julguse, elujanu ja tegutsemistahte kasvu, mis selleläbi avaldub. See mantra aitab lahti päästa kõige erinevamad piirangud ja seosed, ning mis kõige tähtsam, vabastab hirmudest.

Vabadusemantra ehk tänusõnad julgusele:

“Aitäh, et ma julgen elada,

 aitäh, et ma julgen surra.

 Aitäh, et ma julgen võita,

 aitäh, et ma julgen kaotada,

 Aitäh, et ma julgen proovida,

 aitäh, et ma julgen  kukkuda.

 Aitäh, et ma julgen tunda häbi,

 aitäh, et ma julgen minna kõigest läbi.

 Aitäh, et ma julgen soovida,

 aitäh, et ma julgen loobuda.

 Aitäh, et ma julgen tunda tänulikkust,

 aitäh, et ma julgen vastu võtta kõik hea.

 

 Aitäh, et ma julgen tunda alandlikkust,

 aitäh, et ma julgen kõik ära anda. 

 Aitäh, et ma julgen peatuda,

 aitäh, et ma julgen minna edasi.

 Aitäh, et ma julgen astuda valguse kätte,

 aitäh, et ma julgen kohtuda pimedusega.

 Aitäh, et ma julgen endale andestada,

 aitäh, et ma julgen ennast armastada.

 Aitäh, et ma julgen omada kõike mida ma vajan,

 aitäh, et ma julgen vajada mitte midagi.

 Aitäh, et ma julgen kõike mida tahan,

 aitäh, et ma julgen tahta mitte midagi.

 Aitäh, et ma julgen muutuda nähtavaks,

 aitäh, et ma julgen olla märkamatu.

 Aitäh, et ma julgen olla seotud,

 aitäh, et ma julgen olla vaba.

 Aitäh, et ma julgen tunda hirmu,

 aitäh, et ma julgen julgeda.

 Aitäh, et ma julgen ise hakkama saada,

 aitäh, et ma julgen otsida abi.

 Aitäh, et ma julgen rääkida, 

 aitäh, et ma julgen vaikida.

 Aitäh, et ma julgen liikuda,

 aitäh, et ma julgen olla paigal.

 Aitäh, et ma julgen riskida, 

 aitäh, et ma julgen olla kaitstud.

 Aitäh, et ma julgen uskuda imedesse,

 aitäh, et ma julgen lihtsust imetleda.

 Aitäh, et ma julgen õnnestuda,

 aitäh, et ma julgen läbi kukkuda.

 Aitäh, et ma julgen meeldida,

 aitäh, et ma julgen käia oma rada.

 Aitäh, et ma julgen kuulutada tõde,

 aitäh, et ma julgen eksida.

 

 Aitäh, et ma julgen olla kuuldav,

 aitäh, et ma julgen istuda vaikuses.

 Aitäh, et ma julgen laulda,

 aitäh, et ma julgen tantsida.

 Aitäh, et ma julgen nautida,

 aitäh, et ma julgen karastuda.

  

 Aitäh, et ma julgen ennast leida,

 aitäh, et ma julgen ennast kaotada.

 Aitäh, et ma julgen käia oma südame järgi,

 aitäh, et ma julgen armastada.

 Aitäh, et ma julgen elada,

 aitäh, et ma julgen surra.”

 

Otsetee endani

Sildid

Armastus, Ego, energeetiline sõltuvus, Enesearmastus, Harjumused, Hirmud, Sõltumatus, Seosed, Tingimusteta armastus, Vabadus, Vaimsed seadused

Otsetee endani hakkab teadvustamisest: Sina ei ole sinu elukaaslane. Sina ei ole sinu lapsed. Sina ei ole sinu vanemad, ega sugulased, ega kellegi teise tahtmised, soovid ja nõuanded. Sina ei ole sinu sõbrad, tuttavad, iidolid, loetud kirjandus, õpitud tarkused. Sina ei pruugi olla sinu minevik. Enamasti pole sa ka peetud vestlused, ega ego enesekirjeldus endast. Ego näeb end sellisena, millisena ta on aja jooksul kujunenud.

Kuid kusagil sügaval sinu sees on veel midagi sootuks erilist ja suurepärast. See on osa sinust, mis võib olla näiteks lapsepõlves kaotatud. Kui on soov taas kogeda tõelist rõõmu, jõudu ja elujanu, siis on see osa vaja uuesti leida.

Võimalikult ruttu tuleks õppida ise universumilt vastuseid saama, et saaksid teada tõde enda eluliste otsuste kohta. Selle kohta, kuidas vastuseid saada on palju praktilisi õpetusi. Kuid enamasti on vaja universumilt lihtsalt küsida, kasvõi kõva häälega ja vastused tulevad. Küsi ja sulle antakse. Ole tänulik ja sa saad veelgi enam. Saadavad vastused muutuvad kõige paremini kuuldavaks vaikuses.

Õppimine ise otsuseid langetama ja nende eest vastutuse võtmine on tähtis isikliku tugevuse, iseseisvuse ja sõltumatuse näitaja. Tee endani hakkab sellest hetkest, kui mõistad, et kellelgi teisel, peale sinu enda, pole kõiki vastuseid sinusse puutuva kohta. Tõesed vastused ei pruugigi avalduda meelelisest vestlusest või arutlusest kellegi teisega, vaid kerkivad esile sinu seest, ainult iseendaga olles.

Endaks saamine eeldab, et sa kasutad teatud ajaperioodil kogu oma energiat, endaga kontakti loomiseks, andmata võimalusel kübetki ära teistele. Seda võiks kutsuda energeetiliseks laitmatuseks. Kasutades oma energiat vaid oma hirmude, nõrkuste ja sõltuvuste ikkest välja astumiseks. Mida vähem on sinus hirme, soovimatuid seoseid ja blokeeringuid, seda suurem on energia, mida saad enda reaalsuse muutmiseks kasutada.

Laitmatuse võiks viia sinnamaani välja, et hakkad üsna resoluutselt ei ütlema. Eelkõige jutuvadadele, mis ei teeni sinu kõrgemat eesmärki. Kui keegi räägib soovimatul viisil midagi, mida sa ei soovi kuulata, proovi eemaldumistaktikat, ehk kõnni lihtsalt minema või tee asja mujale. Seda tasub muidugi teha viisakalt ja oskuslikult, et mitte tekitada lisapingeid, solvumisi ja mõistmatust, mida tuleb pärast lahendama asuda. Kuid vajalik on õppida mitte raiskama oma aega ja energiat tarbetult ja soovimatult. Üksi, vaikuses iseendaga olemist võiks õppida nautima ja eelistama kõigele.

Võib proovida jälgida, kuivõrd kellegi äge kirjeldus, millestki mitte just kõige paremast, jääb sind segama ja sinu mõtetesse kajama. Kuivõrd kellegi suvaline lause võib sind jääda mõjutama ja takistama. Põhjus võib olla see, et sõnade taga, mida sa kuulma juhtusid, oli teise tugev isiklik solvumine, hirm või andestamatus, mis pole sinuga isegi seotud, aga sõnade kantud energia jääb sinu välja pidama. Inimesed kirjeldavad enda elukogemust, aga see ei puutu tihtipeale vähimalgi määral sinusse. Eneseleidmise perioodil võib olla igasugune väline uudis, jutt, info, telesaade või meenutus lihtsalt taustamüra, mis segab sinu edasiliikumist enda suunas.

Inimestevaheline suhtlus on viis energiat vahetada. Meeldiv, südamlik vestlus, mis on keskendunud tõe otsimisele võib sind toetada. Tavasuhtluses kui tegu pole just õpetamise, kursuse või loenguga, peaksid kõik osapooled enamvähem võrdselt saama rääkida. Kui sul pole väge teiste juttude vahele alati kõrgemat, harmooniani viivat tõde kuulutada ja sa tõesti PEAD? suuremas seltskonnas viibima, siis räägi samuti lihtsalt enda elulistest asjadest. Kasvõi sellest, mis sinuga tund aega tagasi juhtus. Tee seda kõva häälega ja detailselt. Siis viid energeetilise tasakaalukausi tagasi normi. Ja enda asjalikke ja positiivseid mõtteid alati kartmatult väljendades, ei teki kurgutšakrasse blokeeringuid, mis energiavoogu takistavad. Pidevas kuulajarollis viibides hakkab inimene varem või hiljem teiste jutust väsima ehk konkreetselt energiat kaotama.

Mõnedel inimestel on suur vajadus suhelda ja igal õhtul kellelgi külas käia. Sellised inimesed püsivad harva kuulajarollis, neid köidab eneseväestamine läbi suhtlemise. Valdavalt on kahte sorti inimesi need, kes seltskonnas väsivad ja need, kes suurest kuulajakonnast innustust ja energiat saavad. Energiavampiirid pole halvad, nad enamasti ei teadvustagi endale, mida nad teevad. Süsteem, kuidas energiavampiir energiat hangib on lihtne: Ta räägib teiste köitmiseks kirglikult ja emotsionaalselt enda asjadest, rõõmudest, muredest ja tulemus on, et tema jutt loob kuulajatega seose, läbi mille ta teistelt energiat ammutab.

Kahjuks mõjub selline toimimisviis nõrgematele ja tagasihoidlikumatele kurnavalt. Iga kord teiste jutu peale mõeldes või seda edasi rääkides, antakse enda energiat ära. Tuleks püüda rääkida läbi enda vaatpunkti asjadest, mis sulle tõeliselt huvi pakuvad, mitte ei tasu pidevalt kirjeldada kellegi kolmanda elu, olu, toimetusi ja muresid. Keskendudes enim endale, hakkad enda “Isele” lähenema. Tihedamini tuleks püüda mõelda enda, mitte teiste asjadest ja elust. Hea on keskenduda armastusele enda ja oma lähedaste vastu. Ning lihtsalt mõelda looduse ning elu imedest ja ilust.

Nende mõtetega lood sa ise endale energiat ega ei pea seda teistelt hankima. Teistelt inimestelt energia võtmise- saamise vajadus tuleb sellest, et ei olda energeetiliselt vabad. Ollakse sõltuvuses inimeste, kuulajate, kaaskonna energiast. Ollakse laiali teistes. Vajadus saada teistelt tuleb sellest, et ei osata ise loodusest ja kõiksusest energiat ammutada. Kes oskab looduses üksi olles rahu leida, oskab loodusega õigel viisil suhelda.

Tõeliselt vabaks ja sõltumatuks teebki oskus ise, ainult endast, Universumist ja loodusest lähtuvalt energiat luua. Vajamata ühekski uueks teoks kellegi teise nõuannet või heakskiitu. Alles nii saab inimene tunda, et ta on terviklik. Selleks on vaja luua kontakt iseendaga, enda südamega ja loodusega. Kui sa selle saavutad, suudad sa kõike, mida tõeliselt soovid. Iseendaks saamine tähendab ka sõltumatust teiste energiast. Selleks on vaja vabastada kõik seosed, mis ei lase sul igavikuhetke kogeda. Vabasta ennast teiste koormast ja võta kanda, vähemalt teatud perioodiks vaid enda oma. Vabasta ennast seostest teistega ja sõltumatuna on sul vägi kõiki ja kõike tingimusteta armastada.

Minevik. Olevik. Tulevik. Igavik. Vabadus.

Sildid

Andestamine, Enesearmastus, Hirmud, Igavik, Minevik, Minevikumõjud, Olevik, Sõltumatus, Tingimusteta armastus, Tulevik, Vabadus, Vaimsed seadused

Need kirjatükid siin leheküljel on paljuski selleks, et suurendada teadlikkust. Läbi teadlikkuse saab kaotada piiranguid ning barjääre, et saavutada vabadus. Et aidata inimesel näha seda, milleks ta tegelikult siia on tulnud. Et saaksid hakata kogema elu, mida sinu “Ise” soovib. Läbi minevikuseoste, teiste inimeste kasvatuse ja mõjutuste ei ole mõnikord “sinust endast” eriti midagi alles. Kas võib olla, et sa elad paljuski teiste elu? Ühisteadvuse elu, ühiskonna jaoks? Kas see on teiste teenimine? Jah, ehk ongi! Kuid kui sa saaksid tõelise kontakti oma südame väega, saaksid vabaks, siis oleks sul maailmale anda mõõtmatult rohkem.

Kui su eesmärgiks on saavutada suurem isiklik vabadus, siis on minevikuseoste transformeerimine esmane tee. Julgus ja tahe seda teha arendab kiindumatust. Kiindumatus annab vabaduse.

Vaimseid seadusi tundes, tunnistades ja tunnetades selgub: mitte midagi ei juhtu niisama. Kõik mida sa välja annad, selle saad sa tagasi. Iga sõna, mõte ja tegu loob kogu sinu reaalsuskogemuse. Sinu mõtteharjumused tulenevad minevikust. Sellest või eelnevatest eludest, karmast, saatusest. Kui sul on näiteks hetkel, olevikus raske, siis on see sellepärast, et sa oled ise selle minevikus loonud.

Rasketel ja mõistmatust tekitavatel hetkedel on tark endalt küsida: “Mida ma olen teinud minevikus, et ma sellise asja enda ellu tõmbasin?” Võib-olla oled sa valetanud? Oled kartnud? Kas sinus võib olla midagi, mida sa ei taha endale tunnistada? Võib-olla oled sa kartnud tõde ja valetanud iseendale? Võib-olla oled sa koguni terve elu enda eest põgenenud. Katnud tõe asendustegevustega. Kui sa oled iseendale valetanud, siis sa ei saa ju endaga läbi. Siis on tegu sisemise konfliktiga ja väline maailm lihtsalt peegeldab sulle seda, mis toimub sinu sees. Pole siis ime, et sulle tundub vahel, nagu oleks maailm sinu vastu.

Nüüd, paljastatuna jääb üle ainult üks võimalus, andesta endale ja õpi ennast armastama, tingimusteta! Ühesõnaga püüa enda vastu tunda kaastunnet. Põhjus, miks sa oled endale valetanud on see, et sa tunned hirmu ja pole osanud enda tõelise tahte eest, oma südame või muude sisemiste aspektide vajaduste eest seista. On olnud mis on, NÜÜD on see möödas ja kõike saab muuta. Armastus suudab hirmu võita.

Teine võimalus on leppida oma saatusega, et on nagu on. Võtad kõik vastu, mis tulema peab ja tuleb. Olemegi tulnud siia ju ainult kogema. Aga kas tegelikult peab leppima nende eluseikadega, mida sa koged kannatusena? Selle koha peal on sul valik. Võid otsustada, et hakkad oma elu kaasloojaks. Juurides välja kõik, uskumused, seosed ja mõtteharjumused, mis sulle nüüdsest tulevikus soovimatuid elukogemusi toota võivad. Kui minevikuseoste kaotamine mõttetasandil ei edene soovitud kiirusel, siis on veel üks võimalus. Seosed tuleb ümber teha. Tekita soovimatute seoste asemele uued, nauditavad, värsked, elurõõmu ja kergusega täidetud seosed. Teisisõnu, püüa vaadata asjadele läbi täiesti uue, tervikliku iseenda vaatepunkti. Loo ja too enda ellu sündmusi, läbi mille saad hakata rohkem rõõmustama, siis jääb nukrusele aina vähem aega ja ruumi.

Kogema oled sa siia tulnud. Rõõmukanali teeb lahti see kui hakata elama läbi südame, kui hakata kogema neid kogemusi, mida sinu põhiolemus tahaks. Tunnetamaks lähedalt asju, mida sa tõeliselt väärt oled. Need vajalikud kogemused võivad olla keskmise standardi või hinnangu järgi mõttetud või mõttekad, asjalikud või asjatud, halvad või head, eetilised või ebaeetilised, isekad või ebaisekad. Sel polegi hetkel niiväga tähtsust. Kui sinu olukord on alatisest tublioleku ja kõigile meeldimise püüdest hoolimata kehv, tuleb hakata tegema julgemaid valikud. Lase ennast oma südamel kanda.

Kui sa saad oma südamega kontakti ja vabaned sind mitteteenivatest seostest, siis su reaalsus muutub. Sa hakkad hetkest hetkesse rohkelt häid asju, maagiat ja ilusaid elamusi kogema. Nii palju, et neid kõiki meeles pidada polegi võimalik. Sul polegi vajadust ega tahtmist midagi meenutada, sest iga järgmine hetk, see mida sa näed, kuuled, tunned ja tajud ongi elu.

Ellu tuleb palju maagiat, püsib pidev kohaloluseisund, nii et igas hetkes on igavik. Iga hetk on nagu kaader kvaliteetfilmist, millel on rohkem sügavust, detaile ja värve kui sa eales varem üldse arvasid, et võib olla võimalik kogeda. Ja see maagia ei peitu milleski muus kui lihtsuses. See polegi kuidagi kirjeldatav või määratletav. Sellel puudub tavamõistes tähenduslikkus. Kuid see on kõik. See on vabadus. Ja tõeline vabadus on valgustumise eeltingimus.

Usalda, nüüd on see möödas.

Sildid

"See on möödas.", Andestamatus, Harjumused, Häirivad emotsioonid, Häirivad mõtted, Hirmud, Loovus, Mõttemuster, Minevikumõjud, Probleemi taasloomine, Sisemine vaikus, Taipamine, Tänulikkus, Tunnete tasakaalustamine, Valukeha

Selle kirjatüki lugemiseks soovitan leida rahu ja aega. Sellest niisama ületormamine ei aita. Hea oleks lugeda aeglaselt ja tunnetuslikult. See väike ajaline investeering ja vaimne häälestumine võib muuta su elu oluliselt rahulikumaks.

Raske võib olla muuta, kuidas inimene kurbadele minevikuseikadele mõeldes ennast tunneb ja kuidas see teda mõjutab. See tööriist, millest siin juttu tuleb ongi mineviku kogemise muutmiseks. See vahend eeldab võimet oma mõtteid jälgida ja teadlikkust, et inimese mõtted ei ole tema ise. See kehtib igasuguste mõttemustrite kohta, mis iganes meelde tulevad, mis on millalgi häirivalt peas kedranud. Valud, tervisega seotud mõttemustrid, valusad mälestused, millest pole olnud pääsu. Esmalt tuleks endale selgeks teha, et elu toimub reaalselt ainult olevikuhetkes. Suund, millele võib põhimõtteliselt samuti keskenduda on tulevik, kuna see on siiski edasiviiv jõud, kuid kõik, mis on seotud minevikuga on paljuski nagu energeetiline koorem, mis ei lase sul edasi liikuda.

Heade ja ilusate mälestustega on tegelikult samasugune lugu. Sa võid olla kiindunud mõnesse minevikus olnud meeleseisundisse või hetke, mida hirmsasti taga igatsed ja soovid kõigest väest, et see korduks veekord. Et sa suudaks seda nii head tunnet, mis toona oli, veelkord kogeda. Kuid seda ei juhtu täpselt samasugusena enam kunagi. Isegi kui püüad kõik detailid ja meeleseisundi taastada, võib see suurepärane tundmus nüüd tunduda mitu kraadi leigem. Võibolla kui suudaksid sellest mälestustest lahti öelda, saaksid kogeda midagi mitu korda paremat ja võimsamat, aga rippumine minevikutundmuse küljes ei lase sellel juhtuda. See tööriist, millest juttu tuleb, on muidugi mõeldud eelkõige negatiivsete ja häirivate mõtete jaoks.

Enamus probleeme, millega tegeletakse tuleneb seostest minevikuga. Kõik probleemid pärinevadki minevikust. Kui suudad keskenduda olevikuhetkele, võtmata kaasa ühtegi uskumust enda nõrkuste kohta, harjumust, mõttemustrit või muud sellist, siis jääb reaalseid probleeme alles väga vähe või ei jää ühtegi.

Kõigil on muresid, andestamatuseid, nõrkuseid, sõltuvusi ja lahendamata probleeme, mis on pika perioodi vältel peavalu põhjustanud ja tuletavad ennast üha uuesti meelde. On asju, mis pole lahendust leidnud, mida tahaks endas muuta, aga lõplikult pole seda suudetud.

Tööriist ise on imelihtne, kuid võimas. See kõlab nii: “See on möödas!”

Kui energia kehas vabalt liigub, siis see tööriist võib tühjendada füüsilise keha koheselt hetkel soovimatut mõtet ja reaktsiooni tekitavast madalamast ning tihedamast energiast. Ja käesoleval hetkel ligipääsetava osa ka muust energiasüsteemist ja aura kihtidest. Tõeline selle süsteemi teadvustamine ja taipamine on need, mis viivad vabanemise ning tervenemise juurde. Ning edaspidi iga järgmine kord kui soovimatu mälestus kusagilt energeetika, psüühika või alateadvuse kihtide vahelt mõttena välja koorub on see vähem valuline. Nüüdsest, kui sa tunnetad, et seesama soovimatu mõte on tulemas lausu enda sisse: “See on möödas.” Ja tunneta vabanemist, rõõmu ja pehmenemist südames.

See tööriist on suhteliselt uus, aga toimib suurepäraselt. Tasub teadvustada, et kui paljud inimesed hakkavad seda igapäevaselt kasutama, muutub see veel kordades võimsamaks. Sel juhul saab sellest midagi mantrasarnast, mis iga järgneva korduse järel muutub veelgi toimivamaks ja tugevamaks. Ka kõrgemad jõud toetavad meelsasti seda igaühes ja kõiges harmooniat manifesteerivat lauset omapoolse valgusega.

“See on möödas,” kõik eelnev on möödas, töötab igasuguste elumuutvate otsuste langetamisel abistava jõuna. Tasub teadvustada, kõik et see, mida sa probleemina koged, ei ole midagi muud kui energeetiline pagas, mida sa minevikust kaasa oled toonud. Olgu see siis misiganes. Soovimatu mõttemuster, nõrkus, sõltuvus, haigus, hirm või piirang. Kõik see on karmast, saatusest, valikutest, geenidest, mõtetest või õppetükkidest tulenev. Kuid see ei ole sina! Sinu niinimetatud probleem on lihtsalt energiakogum, mis ripub sinu küljes. Enda energiakihtide vahelt selle lahtipõimimine võtab niikaukaua kui võtab, aga: “See on möödas.” Protsess on käima lükatud.

Ja edaspidi, iga kord kui sulle see soovimatu ja sobimatu asi meelde tahab tulla või hakkab sind piirama, ütle kõvasti või vaikselt enda sisse: “See on möödas!” Seda lausudes sa aktsepteerid seda osa endas, mis on sulle kannatusi põhjustanud. Seda öeldes sa tunnistad, et oled mõistnud kogu seda õppetundi, mis käesoleva minevikuteemaga seostub. Seda öeldes võtad sa selle soovimatu minevikust pärineva mõttemustri või uskumuse enda rinnale, tänad seda ja asetad selle enda selja taha, õpitud õppetükkide riiulisse.

“See on möödas.” Seda öeldes sa andestad sellele sündmusele, sellega seotud inimestele ja iseendale. Seda öeldes sa pöörad oma pilgu olevikku ja tulevikku. Seda öeldes tunned lähedal, oma selja taga sulgumas kuldsest valgusest, hästi toetavaid ja julgustavaid energiaid, uksi, mis ei lase sul enam minevikule mõelda. Agiteerides sind pöörama pilku olevikku. Seda öeldes palud sa oma kaitseinglil neid uksi enda eest valvata, et su mõtted ei eksiks enam minevikuradadele. Seda öeldes tajud enda meelekohtadel kuldsest valgusest silmaklappe, mis ei lase sul praegu enam selja taha, minevikku vaadata.

“See on möödas.” Seda öeldes sisse hingates ja natuke järsemalt välja hingates vabastad sa minevikusündmusega seotud energeetilised sidemed ja lõpetad seosed. Saad minevikuseostest vabaneva energia tagasi. Selle lisaenergiaga saad nüüdsest oma olevikku ja tulevikku luua selliseks, nagu sa oled seda alati soovinud. Saad energeetiliselt täielikumaks. Seda öeldes tänad sa loojat tema kõikevõitva ja muutasuutva väe eest ja et viimaks on su palved täidetud.

Mis kõige tähtsam, otsustamatused on möödas! Mõtle millelegi, mida sa oled püüdnud muuta. Miski, mida sa oled oma ellu soovinud, mida sa oled tahtnud hakata tegema rohkem või tihedamini. Proovi, hinga sügavalt sisse, alakõhtu, mõeldes mida sa tahaksid nüüd järgmiseks teha, hinga välja kõik see, mis sind senini on takistanud. Ja otsusta, et takistused on möödas.  Peale seda on kõik uus. Nüüd võid minna tegutsema! Nüüd võid minna näiteks teleka ees istumise asemel hoopis jooksma. Nüüd on see möödas! See aitab… Nüüd aitab! “See on möödas, kui mul polnud piisavalt elujõudu või tahet asju tõeliselt muuta.”

Kõik, mis sellele järgneb, on veel antud õppetunni järellainetus, pinnavirvendus. Energiate vabanemisega seotud protsessid. Võib siiski juhtuda, et asi läheb alguses veidike hullemaks, vaevused aktiivsemaks. Paraku on see tihtipeale nii: et elu saaks minna paremaks, läheb vaevus mõneks ajaks ulatuslikumaks. See on aktiveerunud tervenemisprotsessi osa. Kuid usalda ja ära anna alla, “See on möödas.” Probleem on sügavusest üles toodud, talle on otsa vaadatud, härjal on sarvist haaratud. Oled nüüdsest oma elu ja reaalsuse kaaslooja. Sa oled otsustanud, et sellega saab olema lõpp!

Mõttemustrite tuhmumisega võib minna natuke aega, eriti sellistega, mis on pikka aega kõlanud. Siis on vaja lihtsalt endale, kõrgemale minale, oma alateadvusele, mõtte ja tundekehale uuesti meelde tuletada: “See on möödas.” Seda tuleb mõnel juhul ikka päris palju kordi teha. Kuid selle ütlemine, selle lause väe tunnetamine vabastab järk järgult soovimatutest seosetest.

Tasub silmas pidada, et see töötab mälestuste, probleemide ja nõrkuste puhul, mille kohta sa oled täiesti kindel, et sa soovid, et see oleks möödas. Vaata enne soovimist enda sisse, kas sa tõesti tahad, nüüd ja praegu, et see oleks möödas? Kas sa soovid siiralt ja kogu südamest seda muuta? Kui nii, siis nii see saagu: “See on möödas!” Sinu alateadvuse jõud, sinu “Suur Sina” on sind kuulnud ja tema vägi on võimas. Nüüd võib hakata kõik ülesmäge liikuma.

Näiteks, enne laiskusest vabanemispüüet pea endaga vähe nõu, kas sa tõesti soovid, et see oleks möödas? Või tundub sulle lesimine ja soigumine tegelikult nauditav? Kas see on piisavalt hea? Kuid kui soovid seda tõesti muuta, siis lausu oma südamest: “Nüüd on see möödas.” Ja iga järgnev kord kui tabad ennast vanaviisi laisklemas, nii nagu sa tegelikult sisimas ei soovi ja pole kunagi soovinud, lausu otsustavalt: “See on möödas.” Ja saad taas asuda tegutsema.

Iga inimene on kõikvõimas. Miks me usume, et me mõnda asja ei suuda, on sellepärast, et meie on psüühikakihtides on tõkked ja takistused: uskumused, valulised mälestused, piirangud jne. Kuid nüüd… “See on möödas.” Näiteks, kui sa oled millegipärast tundnud, et sul pole jõudu isegi trepist reipalt üles minna, katseta. Lase kõik tõkked ja takistused alla ja ütle: “See on möödas,” (kui mul polnud elujõudu!) Ja proovi nüüd trepist lausa üles sörkida. Muidugi ei tasu kohe üheksandale korrusele sprintida, piisab kui hüpled kergusega teisele. Kõiges on endiselt mõistlik hoida mõõdukust ja tasakaalu.

“See on möödas” tuletab sulle meelde, et tasub minna afirmatsioonidesse selle asemel, et enda soovimatut meeleseisundit endale või teistele kirjeldada. See peatab harjumuspärase mõttelõnga, tekib hetkeline või pikem sisemine vaikus. Peale selle lausumist saad hakata endasse sisendama seda, mida sul on vaja.

Lihtsalt mõned näited ja seisundit korrigeerivad afirmatsioonid tööriista kasutamise kohta:

Kui kipud laskuma kahetsusse, et sa ei teinud õigel ajal vajalikke asju ära, lausu täie kindlusega: “See on möödas.”  Ja enesesüüdistamise mõttevada võib lõppeda. (See on möödas kui mul oli harjumus ennast pidevalt süüdistada ja asjade tegematajätmise pärast nuhelda. Asja juures kõige parem on see, et nüüd on möödas ka komme lihtsasti äratehtavaid asju edasi lükata. Kui sa vaid otsustad ja soovid.)

“See on möödas,” omab otseligipääsu valukehale. Kui seda õigesti kasutada on nimetatud tööriistal võim selle üle. “See on möödas,” halvab valukeha funktsioonid ja tal ei jää muud üle kui taltuda. Olen seda katsetanud laste peal. See töötab! Laps võib oma haigetsaamisest või solvumisest pärast intsidenti ennast veel päris pikalt pisarsilmil seletada, kuid kui öelda talle kindlalt kord või paar, “See on möödas,” vajub kogu valuline sündmus unustusehõlma.

“See on möödas,” töötab ka soovimatute tunnete tasakaalustajana. Kui mõni eluline sündmus põhjustas tugeva reaktsiooni ja ebameeldiva emotsiooni, siis tuleb endale selgeks teha: “See on juba minevik, oli mis oli. See on möödas.” Ja emotsioon võib mitme pügala võrra leeveneda.

Selle asemel, et jääda torisema, et sind liiga vara üles aeti, et nüüd on päev rikutud, lausu: “See on möödas.” Nüüd on täiesti uus hetk, kõik olnu saab unustatud ja lased sellest lahti.

Kui sind millegi tähtsa tegemisel segati ja asi läks untsu. Selle asemel, et emotsioonidel lasta võimust võtta, lausu  “See on möödas.” Ehk et, see on juba minevik, vihastamine ei aita siin. “Mis on minu järgmine samm?”

Kui tunned väsimust laskumas nii vaimset kui füüsilist, otsusta, et sa ei väsi enam nii kergelt ja lausu: “See on möödas. Ma tunnen kuidas mu keha taastab oma energeetilise seisundi ja väe tagasi kõrgele tasemele. Tunnen kuidas piiramatu värske elujõud minu sisse voolab. Ma kogun ennast, oma elujõu, oma eeterkeha nüüd tagasi kokku. Mul on nüüdsest piiramatult elujõudu. Ma heidan endast laskuva väsimusenergia ära.

“See on möödas kui ma oma hirmudel lasin ennast oma teekonnal iseendani ja isikliku vabaduseni piirata ja tagasi hoida. Nüüdsest hakkan rohkem tegema neid asju, mis mu südant rõõmustavad ja mind särama panevad.”

Sama käib otsustamatuse kohta: “See on möödas! Nüüdsest hakkan hakkama tegema neid asju, mida minu süda tõeliselt tahab.”

Toitumise kohta. “Jah, on olnud aegu kui ma olen ebatervislikult toitunud. See võis olla veel eile kui ma vajasin lademetes magusat, kuid: See on möödas. Nüüdsest aitab vähesest. Hakkan sööma rohkem energeetilist, värsket toitu. Kui tahan magusat, siis aitab ühest kommist.”

Suitsetamise ja alkoholitarbimise kohta, lihtsalt: “See on möödas.” Ja nii ongi! Vaata jällegi enne enda sisse, kas sa tõesti südamepõhjast soovid seda harjumust muuta? Kui nii, siis rakendub selle otsuse taha su südame jõud ja siis on kõik hõlpsasti võimalik.

Kõikide olnud haiguste ja valude kohta. “See on möödas. Nüüdsest keskendun ma ainult tervenemisele. Ma tunnen täielikku tervenemist rakutasandil.” Iga kord, kui tuleb aisting, et tunned valu või nõrkust ja külmetust, siis ütle sama.

Armukadedus. “See on möödas. Ma ei mõtle minevikust. Mul on kindlad strateegiad kuidas käituda, tean täpselt oma piire. Ma saavutan energeetilise sõltumatuse. See on ainus võimalus, olla mina ise. See on möödas, ma usaldan oma armsamat!

“See on möödas kui ma muretsesin, kas koduuks sai ikka lukku, kuigi tean, et panen selle alati lukku. “See on möödas, nüüdsest püsin ma ust sulgedes hetkes ja salvestan endale ukse sulgemisest mälupildi. Siis ma ei kaota enam energiat sellele mõeldes ja muretsedes.”

“See on möödas kui ma tulekahju pärast muretsen, et kuskil mingi juhe või säde põlengu põhjustab. Ma tean, et sellele mõtlemine on kiireim tee see enda ellu tõmmata. Saan aru, et see on lihtsalt hirm ja mõtteharjumus, niisiis: “See on möödas!”

Teiste asjade enda kaela peale võtmine, “See on möödas. Ma olen selleks kõik teinud, et seda enam ei juhtuks ja nüüd kaitseb mind seesama sisemine otsus. “See on möödas.” Samamoodi on teiste tunnete soovimatult tundmisega: “See on möödas.”

Edaspidi kui tabad ennast millestki minevikust pärinevast, mis pole eriti positiivne, rääkimas või mõtlemas, ütle endale: “See on möödas.” Sellega kaob vajadus seda üldse rääkida. Saad hoopis millelegi ilusale keskenduda. Ja kui keegi teine tuleb sulle oma haigusest või negatiivsest kogemusest kirglikult jutustama, ütle talle samamoodi, armastavalt kuid kindlalt: “See on möödas.”

Rahamured. Mõtted pangalaenust. “See on möödas. Nüüdsest ei keskendu ma enam enda raskele majanduslikule olukorrale. Nüüdsest õpin ma paratamatuid rahatehinguid tehes, arveid makstes tundma alati head tunnet ja tänama raha eest. Et universum näeks, et mulle meeldib raha. Siis hakkan küllust endale ligi tõmbama. Nüüd hakkab kõik muutuma, ma uurin külluseteemade kohta, nüüd ma pööran kõik ringi.” “See on möödas.”

Kui on ebameeldiv mälestus tööpäevast. Midagi, mis eriliselt ärritas, kurnas, või kurvastas. “See on möödas.” Sellele mõtlemine ei aita mitte midagi. Sellest kellelegi rääkimine võib aidata, kuid mitmele samast asjast rääkimine on juba probleemi võimendamine. Lahendus on, et räägid loo kellelegi rahulikult ära, et ei tekiks kogemust alla surudes blokeeringut, aga jaga seda ilma liigsete emotsioonideta ja lase seejärel see lahti. “See on möödas.” Homme on uued lahingud, millised, seda ei tea, ega hakka ka oletama, aga täna on see möödas!” Ja saab alata rahulik, igavikuline õhtu.

Ebameeldiv sündmus eelmisest õhtust: Kui sa sellest kellelegi rääkida ei saa, siis mõtle asi veel viimast korda üksipulgi ja detailideni enda sees läbi, hinga mõned korrad sügavalt ja lase sellest kõigest lahti lahti. “See on möödas.” Ja iga kord edaspidi, kui see asi meelde tahab tulla ütle kõvasti või vaikselt: “See on möödas.”

“See on möödas, kui mu loovus oli piiratud. Nüüdsest otsin õpetusi, kuidas oma loovus lahti saada. Ma ei jää enam teleka taha tukkuma ja loomisest unistama. Hakkan näiteks tantsimas käima, saan vabaks ja mu loovus saab ka vabaks.

Ja nii edasi…

Kasuta oma loovust, et mõelda endale sellised vajalikud elumuutvad selgitused ja afirmatsioonid. Loe see endale ette, vaata, et kahtlusele ei jääks kohta, et sa tõesti seda soovid. Otsusta, lepi endaga kokku, et nüüdsest on see tõesti nii ja lausu: “Nüüd on see möödas.” Ja iga järgmine kord kui murealuse teemaga seonduvalt midagi päevakorda kerkib tuleta endale lihtsalt meelde: “See on möödas.” Tänasest on kõik uus.

“See on möödas” on tööriist, millega saab lõpetada paljude energiatraiskavate harjumuste jada: “See on möödas” kui ma andsin hinnanguid, endale ja teistele. “See on möödas” kui ma ei saanud peaskolavate mõtete tõttu magada. Kui ma minevikust pärinevaid energeetilisi harjumusi endaga praegusesse hetke kannan. “See on möödas” kui ma ei võtnud vastutust enda elu eest. “See on möödas,” et ma ei armastanud ennast.  See töötab vägeva lisatööriistana ka kõikide muude vaimsete tarkuste kõrval. Näiteks nelja kokkuleppega koos. “See on möödas” kui ma teiste ütlemisi isiklikult võtsin, ehk: “See on möödas, ma ei võta enam mitte midagi isiklikult.” Nüüd on see nagu topeltkokkulepe.

Peale seda tõmmatakse su eest kardinad, mis on varjutanud olevikuhetke, igaviku, kus saad alati rahu ja rõõmu kogeda. Saad pöörata pilgu tulevikku, kus sa oskad juba teadlikult oma elu südame kaudu juhtida.

Hirmude kohta: “See on möödas! Ma olen nüüdsest teadlik ja oskan oma hirme kõnetada.”

Hirmude transformeerimise õpetus: Niikaua kui hirmud sind ei külasta on enesemuutmise protsess edukas. Jõuad järjest enesele lähemale. Aga kui miski aktiveerib sinu alateadvuses peituva hirmu, siis tuleb kohe tahtmine vanasse rööpasse, tuntud teele tagasi asuda. Asuda vanu mustreid uuesti kordama. Kui tunned hirmu, tunne ta ära, katsu leida kus ta asub, kõneta teda: “Tere hirm, ma tänan, et sa ennast mulle näitasid, aitäh, et sa näitasid mulle minu nõrkust. Ma armastan sind selle eest, aga ma ei vaja sind enam. Minu poolest oled sa vaba ja võid ära minna.” Tunneta vabanemist ja taotle seda, mida tahad vastu saada, täida ennast või palu inglitel ennast julguse energiaga täita.

Kui oled mõne teraapiaga oma häiriva elukogemuse osi muutnud, siis on see tehtud, see toimib ja leevendus on saabunud. Selleks, et vältida ohtu sellele mõeldes, seda ükskõik, mil viisil meenutades tagasi luua, on see eriti vajalik tööriist. Kohe kui leiad end sellele mõtlemas, mis enne oli, lausu: “See on möödas. Ma lasen lahti tahtmisest seda uuesti luua.”

Ja nüüdsest, iga kord kui järgmine sinu piirang, uskumus või soovimatu muster on möödas, pitseeri see südamepõhjast tuleva tänulikkusega ja pühitse see rõõmuenergiaga. Ühesõnaga, ära unusta tänada, et see on viimaks möödas.

Enesetervendamisel ja enesemuutmisel on vahel just vähem rohkem. Info, tööriistade ja võimaluste üleküllus võib hakata omakorda lihtsalt mõtete taustamürana kõlama ja segadust tekitama. Peale selle kirjatüki mõttega lugemist on sinu alateadvus saanud kogu vajaliku info kätte. Nüüd lase meelel rahuneda ja unusta kogu teooria, struktuur ja süsteem. Nüüd ja edaspidi piisab kolmest sõnast: “See on möödas.” Punkt.

Kogu see abivahend on mõeldud ning välja töötatud elus raskete perioodidega toimetulemiseks, et heita endast see, mis eluasjade kordaseadmist häirivad. Kui liiga turbulente vabanemiste periood, mille kõrvalt on vajalik kümnete elu asjadega tegeleda on mööda läinud, siis võib hakata vaikselt vaatama, et kust need mõtted, mida saadavad rasked tunded ja energiad tegelikult ikkagi tulevad. Selleks, et nendega tõeliselt kohtuda, on hea mõneks ajaks igapäevaelu toimetamistest eemalduda ja keskenduda vaid enda terviklikule tervendamisele.

( Rahuleidja on nüüd ka Facebookis. Kui soovid sealsetest postitustest samuti osa saada, siis mine lehele https://www.facebook.com/Rahuleidja ja vajuta “Meeldib”)