• Rahuleidjast
  • Vabastav muusika
  • Arhiiv

Rahuleidja

~ Rahuotsijate kohtumispaik

Rahuleidja

Tag Archives: energeetiline sõltuvus

Isiklik vabadus ja perekond.

24 Kolmapäev sept. 2014

Posted by Taavi in Teekond sisemise rahuni

≈ 2 kommentaari

Sildid

Armastus, Ego, energeetiline sõltuvus, Enesearmastus, Hirmud, Isiklik vabadus, Sõltumatus, Seosed, Teadlikkus, Vabadus

Kõikide jaoks ei kehti elus üks ja sama retsept, mis teeb õnnelikuks. Päris tihti on näha, kuidas inimesed saavutavad eesmärgid, mille nad on endale seadnud, aga seesmiselt tunnevad ennast tühjemana kui kunagi varem.

Inimesel võib olemas olla kõik, mida peetakse saavutusliku õnne võtmeteks: töö, karjäär, lapsed, abikaasa, maja, auto, suvila ja majanduslik kindlustatus, et reisida või tegeleda hobidega. Kuid inimese sees võivad ikkagi olla pinged, ta enesetunne pole kaugeltki hea ning südamest puudub õnnetunne. Selle kõige põhjus on, et mitmed eesmärgid, mille ta on endale varasemas elus seadnud, pole tulenenud tema enda soovist, tema südame kutsest.

Paljud püüavad toimetada nii, nagu kõik tema ümber eeldavad, nõuavad ja tahavad. Püütakse kõikidele meeldida. Teiste asjad võetakse enda omaks, nii on mõnes mõttes ka mugav, ei pea eriti ise midagi otsustama ja fantaseerima. Hakatakse täitma teiste unistusi, elama teiste elu. Kuid see on enda eest põgenemine ja see ei toimi enam. Teiste elude kopeerimise aeg on möödas, mõistlik oleks püüda teada saada, mida sa ise tahad.

Inimesed on nii erinevad, nende teed, nende olemus ja tugevused on nii erinevad, et see soovitus või valik, mis ühe võib terveks ja täielikuks teha, võib teise hoopis haigeks ja katki teha.

Paljud ekslikud viidad õnneni materiaalses maailmas on inimesesse sisendatud tema vanemate poolt, läbi nende uskumuste seoses elamisega. Kogu oma eluenergia matmine välises maailmas saavutamisse võib jätta su lõpuks tühja ning õnnetuna istuma ja nuputama, et mis on valesti läinud. Sul on pealtnäha kõik, aga hinges võib olla ikkagi tühi või poolik tunne…

(Järgnev jutt selles postituses võib tunduda mõne koha pealt asjatu tänitamisena, aga on väga vajalik teadvustamine, et mitte hävitada oma lapse olemust, elujõudu, eripära, andeid, suutlikust, energeetikat ja hinge. Postituse teises pooles tuleb juttu ise lapseks olemisest, meie sisemisest lapsest ning see puudutab kõiki.)

…Samamoodi on lugu lastega ja vanemate soovitustega neile. Paljuski ollakse väga sarnased, aga mõne sisemise aspekti mõõtmes võib erinevus olla kardinaalne. Selletõttu ei pruugi sa teada, mis su lastele tegelikult hea on. Tihti ei tea inimene isegi seda, mis talle endale hea on. Seda enam pole tal õigust teadmatuses teise elu ette ära korraldada.

Lapsed pole antud meile selleks, et me läbi nende annete, tubliduse, eripära või tarkuse saaks ennast teostada, tähtsustada või upitada. Tuleb mõista, et lapsesaamise ime on meie elus selleks, et saaksime vaadata kõrvalt peegeldusena uuesti paljuski meie eluga sarnastel aspektidel põhinevat aja kulgu. Meile on antud unikaalne võimalus ise selleläbi kasvada. Kuid tasub teadvustada, et lapse elu kuulub talle endale, tema on siiski selle peremees.

Lapsed ei ole aksessuaar, millega oma staatust määrata või millega teiste ees eputada. Järglased pole inimesele antud võimalus läbi nende enda südame soovitud moel elamata jäänud elu elada. Laps on antud vanemale selleks, et lähedalt tunnistada ja tunnetada sünni, arengu ja elu imet. Järeltulijad on inimesele antud võimalus ennast paremaks muuta, areneda.

Lapse elu pole meile antud, et läbi tema enda unistusi teostada. Alati on võimalus ise enda unistuste poole liikuma hakata, kasvõi nüüd ja praegu. Sina ei ole sinu laps. Ja sinu laps ei ole sina. Te olete kaks täiesti erinevat indiviidi, kaks erinevat hinge. Teatud vanusest alates täiesti eraldiseisvad. Teid seovad tugevad seosed, mis teid elu lõpuni võivad mõjutada, kuid see ei anna õigust teise inimese elu üle liigselt otsustada.

Laps võiks suuta oma vanemaid austada, kuid ei pea nende ego upitama.  Laps võiks olla oma vanematele elu, toetuse ja kasvatuse eest tänulik, kuid samas on toetus, armastus, kaitse ja abi iga lapse, ehk igaühe sünniõigus! Ja need õigused annavad lapsele ka vabaduse, valikuvabaduse. Sundimine last pimesi kuuletuma ja järglase pidev survestamine hävitab ta hinge.

Lapse hing on ise valinud endale oma õppetunnid. Vanematel pole teatud tasanditel õigust neile ettekirjutusi teha, isegi jõuliselt nõu andmine pole vajalik. Pealegi on ju teada, et teisi inimesi ei saa muuta. Nii on enamasti ka lastega. Sellepärast võib vahel tunduda, et lapsed on kasvatamatud. Vahepeal kasvatamine nagu õnnestuks, kuid siis on jälle kõik endine.

Kuni vanem ei suhtle lapsega võrdsuse printsiibil, kuni ta pole ise piisavalt suur, et suuta selgitada lapsele, miks mõni käitumismuster ta järglasele tõesti halb on, peab inimene ise edasi kasvama. Kuni laps saab läbi eeskuju ja läbi vanema arengu vanema sisemist progressi talle tagasi peegeldada.

Mida väikelaps sult enim soovib, on see, et sa oleksid täielikult kohal kui sa temaga räägid või mängid. Et saaks toimuda armastusenergia vahetus. Väike laps soovib, et ta isa ja ema oleks õnnelikud, rõõmsad. Hingetasandil on väikelapse jaoks kõige tähtsam, et saaks oma isa või emaga koos südamest naerda, täielikus usalduses, kohalolus. Lapse süda soovib, et jagatud rõõmu tunne oleks nii sügav, vaba ning vahetu, et näeksite kordki läbi teineteise silmasära sügavuse üksteise hinge.

Laps soovib, et ta ema ja isa oleks vabad. Et nende süda oleks vaba, et nad tunneksid elust rõõmu, et nad ei muretseks liialt. Ja lastel on õigus. Muretsemine pole vajalik!

Mõni vanem piirab oma lapsi ainult omaenda hirmude tõttu. Läbi hirmude võib tekkida kohatine põhjendamatu muretsemine oma järglase käekäigu pärast. Tegelikult ei tohiks võtta teiselt inimeselt, praegusel juhul, oma lapselt ära võimalust elu kogeda ja elada ainult selletõttu, et sinus endas on piirangud ja hirmud. Halb on see, et projitseerides oma hirmud lapse peale ja teda oma hirmudest teavitades, annad sa lapsele oma hirmud üle. Ja laps ei julge tulevikus selle tõttu samuti elada. Ta peab hakkama sinu ületamata jäänud piiranguid, sinu karmat lahendama, enne kui ta enda eluteele saab asuda.

Ja tasub alati meeles pidada, et muretsedes oma lapse tuleviku pärast suudetakse halvimal juhul läbi seoste luuagi oma lapsele ebahelge tulevik. Muretsedes, et lapsega juhtub midagi halba, suudetaksegi luua eeldused olukorrale, kus see saab teoks. Tõsine muretsemine kellegi pärast on mõnikord energeetiliselt sama võimas nagu needmine. Seda sa ju oma lapsele ei soovi?

Täiskasvanud inimene on võimas olend, samamoodi on ka laps oma isiklikus väes. Kui vaid lõpetada ta pärast muretsemine, tema survestamine ja püüda teda usaldada, pääseb lapses energia voolama. Ta saab enda suunas kasvama hakata. Ja peagi saab ta oma potentsiaali rakendada oma elutöö tarvis. See ongi see, mida vaja, see on see, mis loeb. See on see, mis ta õnnelikuks teeb.

Muretsemisega on veel see asi, et laps teab ja tajub alati sinu muretsemist. Lapsed on väga tundlikud ja võivad sinu muret tema pärast enda omaks pidada. Kuid selline pealesurutud alatine, mõistetamatult taasloodav mureenergia tekitab masendust ja lootusetust, mis pole eluenergiale kindlasti hea. Ja muserdatud eluenergiaga ei suudagi inimene endale ilusat elu luua.

Ajad ja energiad on nüüdseks ulatuslikult muutunud, iga inimese iga mõte ja sõna on saanud võimsaks loitsuks, mis loob reaalsust. Tungivalt vajalik on oma mõtete, tunnete ja sõnade üle kontroll saada. See on sinu enda, sinu lähedaste ja kogu inimkonna huvides. Kui kogu aeg näiteks mõelda, rääkida ja hirmsasti karta, et äkki varsti tuleb suur sõda või õnnetus, siis ega see tulemata ei jää. Sa saad selle, millele keskendud ja oma energiat annad. Parem õpi keskenduma heale. Murra mustreid ja harjumusi. Lõpeta negatiivsete uudiste vaatamine ning lugemine ja su mõtetes on soovimatule juba vähem kandepinda.

Niipea kui tabad ennast muremõtetelt enda või oma lähedaste pärast, õpi alati enda ette või sisse täie kindlusega lausuma: “Me oleme täielikult kaitstud!” Püüa seda südames ka tõeliselt tunda ja uskuda. Seda tehes lood sa endale, oma lähedastele ja enda kodule väga võimsa kaitse!

Väike laps usaldab oma vanemaid tingimusteta, täielikult. Lapse süda ja saatus on suures ulatuses antud sinu kättesse, sinu voolida, kujundada. Alati tasub meeles pidada, et järglased peegeldavad sulle sind ennast või teisi lähisugulasi, kes ka sind mõjutavad. Kui tundub, et lapsega on mingi tõsine probleem, siis kõigepealt peaksid püüdma vaadata enda sisse, et näha, mis seal muutmist või lahendamist vajaks. Sinu sisemised lahendamata pusad on su järglasele väga suur koorem. See väike organism ja energiasüsteem võib jääda sinu koorma kandmisest kurnatuks ja haigeks.

Eriti mõtlematu on lapsele suruda peale neid uskumusi, mis pole sind ennast seesmiselt õnnelikuks ja täielikuks teinud. Mis siis, et sinu vanemad need uskumused, seosed sulle sisse juurutasid. Sa ei taha ju oma järglasele sarnaseid ebakõlasid luua, mis sinu lapsepõlves ja elus sind negatiivselt mõjutasid ? Oma lapsi tuleb toetada nende tegemistes, mitte oma asju, seoseid ja uskumusi neile peale suruda. Toetus ning usaldus nendepoolsetes eestvedamistes loob lastele tulevikuks sirge raja ja õnnneliku saatuse. Lapse valikuid halvustades, halvustad sa tegelikult ainult iseennast ja samas lammutad lapse enesekindlust, isegi elutahet.

Vanemal pole õigust laste vaba tahet, nende olemust, nende eripära, nende hinge oma ego ja enesetähtsuse kapriisidega lõhkuda. Vahel nõuavad inimesed oma järglastelt asju, taipamata kuiväga nendepoolne surve võib väikses inimeses sisemisi konflikte põhjustada. Liigse oma tahte pealesurumisega, üliemotsionaalse ärritumisega sõnakuulmatuse vastu, võidakse lammutada lapse energiastruktuur. Mille tulemusena see osa lapse hingest, mis keeldub leppimast talle vastuvõetamatuga, on sunnitud lahkuma. Ja läbi järgneva elu on lapsel poolik tunne, alati oleks nagu midagi puudu. Sellist saatust sa ju oma lapsele ei soovi?

Tasub teada, et selleks, et laps saaks niiöelda käsku täita, on vaja endapoolne surve maha võtta, teemast lahti lasta. Surve all ei saa energiad liikuda, voolata. Näiteks, kui ema ja isa korraga lapsega emotsioonidest juhituna pahandavad, nõudes talt millegi ärategemist, samaaegselt hoides oma energiat ja tähelepanu lapse mõjutamisel, võib energeetiline surve olla nii tugev, et laps ei saa ennast isegi liigutada. Isegi kui ta tegelikult tahaks ja võiks. Ja kõige halvemal juhul tõlgendavad vanemad seda seisakut jonnakusena. Mille eest on vaja veel omakorda karistada.

Lapsed teevad pahandusi ebapiisava armastusenergia pärast. Nad tahavad tähelepanu, läbi mille nad alateadlikult loodavad saada armastust. Lapsed vajavad sinu armastust! Armastust ei ole mitte kunagi liiga palju.

Teine vaatepunkt sellele on, et laps teeb pahandusi, sest laps tahab elada, tahab elamusi. Vaid sina koged ja tõlgendad neid asju pahandustena. Kui laps ei jõua näiteks määratud ajaks koju, jõuab hiljem, hingeldavana ja äratehtud meeleolus, on mõnel juhul tahtmine teda lubaduse murdmise eest karistada. Kuid karistamine võib toimuda sel juhul selle eest, et laps tundis elujanu ja kaotas ajataju. Elujanu ja tõelise elamise tunde soovimise eest karistamine, näiteks koduaresti panek, on viis piirata ja hävitada lapse elujõudu ja elutahet. Nende puudumine võib elu hiljem varjutama hakata.

Kui inimesel oleks oma lapsega usalduslik suhe ja ta suudaks olla temaga suheldes tõeliselt kohal ja saaks temaga kõigest rääkida, ei tekiks vajadust jõuolukordade järele. Siis ei peaks karistama ja arestima. Lapselt võiks alati küsida, et miks näiteks õhtul kaua pimedas õues olemine või kasvõi arvutiga mängimine talle tähtis on? Lapse vastusest on näha, et kui oluline see talle on? Ja läbi selle teadmise saab teha lisakokkuleppeid.

Kui lapselt küsida: “Miks see sulle tähtis on, mida see sulle annab?” ja ta seletab põlevate silmadega, mida kõike ta saab seal kogeda, siis on sul võimalus teda mõista ja teha järeleandmisi. Selle kõige aluseks on muidugi usaldus. Küsimus on sellisel hetkel ka sinu enda usalduses elu ja elamise ees.

Lapsed on energeetiliselt väga tundlikud. Kui sina ise pole enesega rahul, ennast ei armasta, on see lapsele teada. Ta tunnetab sinu sisemisi pusasid, konflikte, rahulolematust ning ta võib arvata, et tema on sinust kiirgava rahulolematuse põhjus. Niisiis inimesel on ka oma lapse ees kohustus õppida ennast armastama!

Lapsele tuleb jätta isiklik vabadus otsustada oma elulisi asju, siis tekib temas usaldus enda vastu ja arusaamine eluloomise printsiibist. See teeb ta tulevikus tugevamaks ja teadlikumaks. Lapses on hea tekitada usaldus ja teadmine, et ta saab oma elu ise luua.

Olles energeetiliselt teineteisest vabam, tuleb ette vähem solvumisi lähisuhetes, kuna see, et sulle piisavalt tihti ei helistata ning sind iga hetk meeles ei peeta, ei mõjuta sind. Sa ei sõltu enam teiste energiast nii palju. Ego võib sellest küll endiselt haavuda, kuid see toimub teistel tasanditel. Sa ei anna enam valukehale väikeste nõrkushetkede tõttu nii palju toitu ja ei lasku enesehaletsusse. Sa oled sellest vaba.

Lapsevanemaks olemine ei tee inimest vabaks kohustustest iseenda ees. Enda südame ees, edasi kasvamise ees. Ka lapsevanemana on võimalus käia oma rada ja teatud hetkest, näiteks lapse täisealiseks saamisel või varemgi saab jõuda isiklikku energeetilisse vabadusse.

Tõde on, et lapsest, teatud vanuses osaliselt lahti laskmine ja vajadusel või südame kutsel mõneks ajaks eemale liikumine, ei tee sind kuidagi halvaks inimeseks. Müüt sellest on ühisteadvuse illusioon. Tegelikult on halb hoopis liigne energeetiline sõltuvus, see ei lase kummalgi, ei sinu ega lapsel soovitud moel elada, liikuda ja areneda. Hingetasandil on armastus sinu ja sinu lapse vahel muutumatu, hoolimata vahemaast või sellest kui tihti te suhtlete. Pilgu rohkem endasse, enda unistustesse pööramisega, lõpetad sa kõigest energeetilise klammerdumise oma latesse, mis pole üheski inimestevahelises suhtes hea.

Teadvusta endale, et sa oled vabadust ja enda unistusi väärt!

Nüüd natuke lapseks olemisest… (Isiklik vabadus ja perekond 2)

Kas sa tunned, et sinu vanemad armastavad sind? Või armastasid? Selles mõttes, et nad tõesti jagavad ning kiirgavad sulle armastust ja toetavad sind sinu oma raja käimisel? Kas see on tegelikult see, mida sul neilt tõeliselt vaja oleks ja mida sa neilt oled alati igatsenud? Kas võib olla ka nii, et oma vanemate heakskiitu ära teenida, niiöelda sõna kuulata, liigud sa vahel oma olemuse vastaselt, mingis ettenäidatud, pähepandud suunas?

Paljud inimesed tajuvad oma vanemate rahulolematust. See võib suhtluses ja elukogemuses päris keerulisi momente põhjustada. Vanemate rahulolematus sinuga on nende enesesisene projektsioon maailmale. Kui tajud, et nad ei ole rahul sinuga, siis ei ole nad tegelikult sisimas rahul iseendaga. Nad ei ole rahul oma sisemise olukorraga, sellega, kuidas nad ennast enda elu elades tunnevad. Ja võivad oma vajakajäämisi välise peale välja elada. Näiteks oma laste peal.

Eelmiste põlvkondade vanemad, meie isad-emad kasvatati nii, et tundeid polnud eriti kombekas välja näidata. Mõelda, mida peab kogema inimene, tema hing kui ta peab armastuse tunde alla suruma? Keegi ei rääkinud tol ajal armastuse ja armastuse jagamise tähtsusest. Armastus on hingetasandil see, mida pereliikmed üksteiselt vajavad. Ja tänase päevani käib osades peredes armastuse energiakuvandi jagamine tulemustejärgse heakskiidu preemiatena. Väga paljud inimesed ja pered vaevlevad peresiseselt armastuse puuduses. Aga see ei pea nii olema.

Armastust on võimalik siia maailma ise luua. Saates endale pidevalt armastust, muudad sa ennast armastuse kehastuseks. Ja sinu armastusega täidetud sisekosmos kiirgab seda iseenesest pidevalt kõigile ja kõikjale. Sa hakkad seda läbi armastusküllase sisemaailma ka kõige välise vastu tundma. Ja peagi hakkavad tundma armastust ka kõik teised sinu ümber.

Õed ja vennad on meile antud kogemaks eriti lähedasi ja täpseid peegeldusi meist endast, meie sisemaailmast. Vennad ja õed võivad läbi tugevate seoste meid eriliselt mõjutada juhtides meie erinevatele külgedele, kihtidele, aspektidele ja puudujääkidele väga valusalt tähelepanu. Samas on vennad ja õed kõrgema armastuse väljendus, antud meile, et kogeda ning õppida tingimusteta armastuse ja aktsepteerimise põhiprintsiipe. Olles näiteks sündinud mehena, on sinu õde antud sulle nägemaks kõrgeimat armastust. Suhtlemine õega on võimalus naise olemuse tundmaõppimiseks, ilma seksuaalsuse madalamate instinktideta. Läbi selle saad adekvaatselt näha enda suhteid ja tegelikkust seoses naistega.

Inimesed võivad isegi täiskasvanuna karta oma südame järgi toimetamist ja elamist oma vanemate tõttu. Kartes nende hinnanguid. Kuna meil on oma vanematega tugevad energeetilised seosed, siis nende raske hinnangu kandmine ongi üsna suur katsumus. Mõnel juhul võivad sinu pere, sinu suguvõsa eeldamised ja ettekirjutused võtta sult kogu su vaba tahte. Põhimõtteliselt pole ju kaugel aeg kui inimesele määrati vanemate poolt isegi elukaaslane.

Vajadus oma esivanemate tõekspidamiste järgi käia, toimetada nii, nagu ema- isa eeldavad, kuulub sinu sisemisele lapsele. Laps sinus on saanud selgeks, et kui ta on hea ja tubli, siis on vanemad temaga rahul ja ta saab kiita. Siis ta tunneb, et ta on armastatud. Kiita saamine ongi justkui armastuse saamine. Ja seda vajavad kõik lapsed kõigest enam. Kuid tuleb teadvustada, et sa pole enam laps.

Sul on ees oma elu, mis vajab elamist. Elama hakkamine tähendab suuremat isiklikku vabadust. Sa ei ole siin ilmas selleks, et teiste soovituste järgi joondudes oma aeg kuidagi ära olla.

Miks vanemad annavad vahel raha ka oma täiskasvanud lastele? Või toetavad kuidagi muudmoodi? Sest nad lihtsalt annavad. Vanemad tahavad teha head, hoolitseda oma järeltulijate eest. Nad tahavad, et lastel oleks kõik hästi. Nad tahavad anda armastust. Aga vahel ei oska. Siis annavad nad raha. Niisiis vanemad toetavad oma lapsi mõnes mõttes enda pärast.

Inimene võib muretseda, et kas ta järglane saab ilma tema abita hakkama? Aga laps ise ei pea selle murega kaasa minema! Iga vähegi terve inimene saab kõigega ise hakkama kui ta vaid tahab ja kui talle antakse võimalus proovida. Pealegi, alati on lihtne toime tulla kui oskad näha, et küllus, vabadus ja elurõõm peituvad lihtsuses.

Vahel nõuavad vanemad lapselt toetuse eest tulemusi, tänulikkust ja kuuletumist. Jah, materiaalne sõltuvus on energeetiliselt väga siduv. Läbi materiaalsete seoste saab inimene oma järglast üsna kergesti murda ja kangutada. Aga ennast oma vanemate ees piiritu võlglasena tundmine on üsna ebaterve tundemall. Südametasandil sellist tundmust olla ei saa. Südames saab olla vaid tänutunne elu ja armastuse eest. Pealegi, see, et sinu eest hoolitsetakse, on sinu sünniõigus.

Vanemate egopõhiste nõudmiste eiramine võib mõnikord olla raske ja hirmus, kuna kardetakse näiteks pärandusest ilmajätmist vms. Kuid tasub teadvustada, et isegi päranduse saamine ei loo tingimata püsivat heaolutunnet sinu sees. Päritavad asjad ei tee vabaks. Oma elu- ja mõttemustreid muutmata, ei pruugi sa saada õnnelikuks ka materiaalses õitsengus.

Iseendaga kontakti loonuna saad sa aru, et kõik, mida teised sult hingetasandil ootavad, on austus, armastus ja hoolivus. Kuid vanemate nõudmised on enamasti egopõhised. Isa- ema nõuanded tulenevad nende hinge personaalsete valikute tulemuse põhjal kokkukuhjunud uskumuste, raamide, õppetükkide ja piirangute kogumikust lähtuvalt ning mõjutatuna. Sinu enda jaoks pole midagi irratsionaalsemat kui kellegi teise isiklike veidruste ning eelistuste järgi antud nõuannete järgi talitamine. Sedasi on raske jõuda täiuse ja õnnetundeni.

Õnnelikuks saadakse nüüd ja praegu. Pimesi oma vanemate kuulamine ja nende ego kapriisidele allumine ei ole austuse, tänulikkuse või armastuse näitamine. Tõeline tänulikkus ja alandlikkus on egotasandist väljaspool seisvad tunded. Mõnikord, öeldes inimesele millegi eest aitäh, turgutame me vaid tema ego.

Tõeline tänuenergia saadetakse teisele pigem läbi südame ja hingetasandi. See on midagi palju suuremat. Oma vanemaid saab armastada ja austada ka oma südant järgides. Õiget rada käies, muutub sinupoolne armastus veel suuremaks. Ja vanemad armastavad lõppude lõpuks oma last alati tingimusteta.

 

Kui on soov kohtuda iseendaga…

14 Neljapäev aug. 2014

Posted by Taavi in Teekond sisemise rahuni

≈ Lisa kommentaar

Sildid

Andestamine, Armastus, Eluenergia, energeetiline sõltuvus, Enesearmastus, Enesetervendamine, Harjumused, Hirmud, Lahendus, Mediteerimine, Oma "Ise", Sõltumatus, Sisemine vaikus, tasakaal, Tunnete tasakaalustamine, Vabadus

Kui sul on olnud õnnelik saatus ja sa tõesti ei soovi oma elus midagi muuta, siis oled sa õnnistatud. Kui tunned, et elad täiesti täisväärtuslikku ja elusat elu, väes ja rõõmus tasub õppida seda kinnistama südamepõhjast tuleva tänulikkusega. Aga kui on agasid, siis miks mitte püüda muuta oma muremõtteid ja häirivaid tundeid?

Miks inimesed teevad üha uuesti ja uuesti valikuid, mis ei tee neid tegelikult õnnelikuks? Sest ei julgeta teha lõpuni südamepõhiseid otsuseid, mis tegelikult endani viiks. Proovitakse hoopis ikka teha nii nagu enamik teeb, käituda, nagu enamik käitub. Kuid see ei pruugi sügavuti rahulolu pakkuda. Vastupidi, sellest võib lõpuks lausa haigeks jääda. See on sellepärast, et tehes alati nii, nagu peetakse “õigeks” võib iseenda olemuse ja südamega suurde vastuollu minna, kuna sinu tõeline elurada võib tahta käänduda hoopis uute nurkade taha, et näha asjade senitundmatuid tahke. Ja füüsilises kehas avaldub selline pikemat aega kestnud ebakõla- konflikt sisehääle ja ühisteadvuse “tõdede” vahel valu, pinge või lausa haiguse näol.

“Kuulmatusest” lähtuv haigus, näiteks südamevalu, on keha meeldetuletus sulle: “Sa elad teisiti kui sa tegelikult peaks ja tahaks. Sinu elus on valdkondi, kus sinu tegelik tee on teistsugune kui sa praegu oled valinud.”

Näiteks üsna tavapärane muster on puhkuse ajal kuhugi kaugele reisida. Reisil on soov nautida kauneid paiku ja kogeda uusi kogemusi. Enamasti otsitakse sealt kaugelt tegelikult midagi veel. Midagi, mida tihtipeale endale ei teadvustatagi. Otsitakse rahu, kohalolu, rõõmu, harmooniat, vabadust, isegi armastust. Aga nagu mõnel juhul juhtub, ei leita seda siiski ka sealt.

Reisimiseks suudetakse koguda raha ja organiseerida kasvõi pikem puhkus. Kui tahta, on see kõik ju võimalik? Kui tahetakse mõneks ajaks kõigest eemale on võimalik ka pikemaks perioodiks lapsehoid organiseerida. Kui väga vaja, siis saab selleks kõigeks leida kasvõi kuu aega, või enamgi. Reisil olles suudavadki osad inimesed, läbi erinevate vahendite, kogeda kohalolu, rahu ja rõõmu. Mõned miskipärast ei suuda olla hetkes ka kõigest kaugel eemal viibides.

Siis võib olla aeg endalt küsida: “Miks ma ei suuda isegi puhkuse ajal, reisil olles hetke nautida? Miks pean kogu aeg järgmist sammu planeerima, mõtlema õhtusöögist, sellest mida homme teha või kuhu täna veel minna? Miks ma ei võiks lihtsalt hetke ilust ja kohalolust täielikku naudingut saada ning rahulolu tunda?”

Kokkuvõtvalt, kui ei suudeta näiteks pool aastat etteplaanitud reisil kohal ja rahul olla, siis on see selge märk sellest, et inimesel puudub piisav kontakt iseendaga. Et sellest pääseda, on hea kui keegi annab näiteks sellist nõu: “Kui inimene tunneb ennast alati, ükskõik kus ta ka ei viibiks, kuidagi laiali, siis peaks ta valima teistsuguse puhkuse. Sest kui inimene suudaks luua kontakti iseendaga kaob temast vajadus alati kuhugi kiirustada ja sedasi on võimalik seljatada stress ja närvilisus. Paljud asjad, mida sa arvad, et sa pead, pole tegelikult ilmtingimata vajalikud.”

Mõelda, kui kogu selle ressursi, aja, raha ja logistika, mis läheb ühe kallima reisi planeerimisse ja selle väljaostmisse, panustaksid hoopis endasse? Enda isiklikku arengusse, et leida suurem sisemine rahu? Mis oleks kui panustaksid oma puhkuseraha ja aja endaga kontakti loomisse? Eespool nimetatud teisi tundeid: rõõm, rahulolu, harmoonia, kohalolu ja armastus ei pea samuti otsima kusagilt kaugelt. Need kõik on siinsamas, sinu enda sees, sinu südames olemas ja täiesti piiramatus koguses, kui sa vaid valid ja nendega kohtuda soovid ning tahad.

Selle asemel, et paisata ennast näiteks reisil eesootavatesse võõrastesse ja segastesse energiatesse, mille tulemusel sinu sisemine tasakaal ja kohaloluvõime võivad veelgi enam ähmastuda, võta parem puhkus, kus sa puhkad välja. Kus sa ei pea midagi tegema ja kuhugi minema. Loo endale südamelähedane keskkond, paik, kus valitseb piisav küllus. Lihtne kohake, kuhu sul on varutud kõik, mida sul on vaja, et pikemat aega lihtsalt olla ning puhata.

Mine näiteks üksi maale. Mõnda kõrvalisse kohta. Kui sul omal maakohta pole, siis võib- olla on võimalik mõneks ajaks mõne tuttava maamajja või suvilasse minna. Ehk on võimalik selline koht üürida? Seal on loodus sulle lähedal ja see toetab sind. Ja esialgu lihtsalt ole. Sa ei pea või õigemini pead 🙂 tegema mitte midagi. Õpi ja praktiseeri seda kunsti. Mida rohkem sa suudad vaikuses paigal olla, seda parem. Loomulikult võib alati mediteerida, nii palju ja niimoodi, nagu oskad.

Loo endale paik, kus sa saad rahus kohtuda iseendaga ja puhata kõigest ja kõigist. Seda teinuna oledki sa juba enda reaalsuse looja. Soovitav on puhata telekast, arvutist ja teistest inimestest. Telefon tasub helistamiseks sisse lülitada vaid siis, kui sul tõesti on kellegagi midagi jagada või vajad tuge. Võid ka valida endale niiöelda tugiisiku, kes sind vahepeal vajadusel ära kuulab ja nõu annab. Kuid iga liiga pikale veniv telefonivestlus võib sind taas endast eemale kiskuda. Õpi püsima enda südames. Saada endale pidevalt armastust. Mõne aja pärast võid sa seda sealt hakata rohkesti leidma. Ja peagi võid sealt leida ka tõelise enda.

Seltsiks tasub kaasa varuda ilusat muusikat, mida kuulates sa ei tunne ennast kunagi üksi. Võib kuulata ka mantraid ja meditatiivset muusikat. Kui vaja, las muusika mängib ööpäevaringselt, see loob sulle toetava taustaenergia ja võib aidata hetke tabada. Enda kohene vaikusesse surumine võib tekitada lisapingeid ja hirme. Liigne enesepiitsutamine, enda liiga järsult kohtlemine on teguviis, millega kaotab enesearmastus. Ennast on hea kohelda õrnalt, hoolitsevalt ja tingimusteta heakskiiduga. Tee endale aegajalt pai oma tubliduse eest ja hoia käsi oma südamele lähedal. Vaikusesse võib siseneda siis, kui oled valmis ja tahad seda.

Kui sul puudub elumustrite murdmiseks, endaga kohtumiseks julgus, algenergia, otsustavus, kindlus ja teadmised, aga tahtmine seda teha nagu oleks, siis püüa leida see tugi või sütik, mis või kes sind aitaks. Võid Universumil paluda sind õige ukse või teeotsani juhatada, ise iga päev oma soovi korrates.

Enne kõne all olevat puhkust maakohas või muus vaikses paigas, on hea käia näiteks mõnel kursusel, kus õpetatakse aeglustamist ja minevikus allasurutud emotsioonide vabastamist. Selliseid tehnikaid rakendades, on võimalik endaga kontakti loomist kiirendada. Võid vajadusel lubada endale ka oma südame äratundmise põhjal valitud teraapiaid, välist abi, mis aitavad sul saada tagasi oma jõu ja tahtevabaduse.

Igal järgmisel hetkel võib teha uusi valikuid, mis saavad hakata sulle rahulikumat ja rõõmuküllast reaalsust looma. Kui sul on kontakt oma südame ja iseendaga, siis oledki saavutanud kõik, mida tegelikult vaja. Siis polegi enam äkitselt vaja kusagilt midagi tingimata otsida.

Endas püsides võib üllatavalt ruttu juhtuda, et taipad, et vajadus kõige välise järele ja välise vajadus sinu järele polegi nii suur kui sa arvasid. Inimesel võib olla palju käitumisharjumusi. Üksi, lihtsalt “Olles” õpid sa leidma sooja ja pehme tunde enda südamest ning tundma end kodus ja õnnelikuna igal pool. Sa saad vabaks. Ning sinu elust saab igavikuline kulgemine sinu südamerajal- rõõmus, rahus ja armastuses.

Otsetee endani

02 Laupäev aug. 2014

Posted by Taavi in Teekond sisemise rahuni

≈ 1 kommentaar

Sildid

Armastus, Ego, energeetiline sõltuvus, Enesearmastus, Harjumused, Hirmud, Sõltumatus, Seosed, Tingimusteta armastus, Vabadus, Vaimsed seadused

Otsetee endani hakkab teadvustamisest: Sina ei ole sinu elukaaslane. Sina ei ole sinu lapsed. Sina ei ole sinu vanemad, ega sugulased, ega kellegi teise tahtmised, soovid ja nõuanded. Sina ei ole sinu sõbrad, tuttavad, iidolid, loetud kirjandus, õpitud tarkused. Sina ei pruugi olla sinu minevik. Enamasti pole sa ka peetud vestlused, ega ego enesekirjeldus endast. Ego näeb end sellisena, millisena ta on aja jooksul kujunenud.

Kuid kusagil sügaval sinu sees on veel midagi sootuks erilist ja suurepärast. See on osa sinust, mis võib olla näiteks lapsepõlves kaotatud. Kui on soov taas kogeda tõelist rõõmu, jõudu ja elujanu, siis on see osa vaja uuesti leida.

Võimalikult ruttu tuleks õppida ise universumilt vastuseid saama, et saaksid teada tõde enda eluliste otsuste kohta. Selle kohta, kuidas vastuseid saada on palju praktilisi õpetusi. Kuid enamasti on vaja universumilt lihtsalt küsida, kasvõi kõva häälega ja vastused tulevad. Küsi ja sulle antakse. Ole tänulik ja sa saad veelgi enam. Saadavad vastused muutuvad kõige paremini kuuldavaks vaikuses.

Õppimine ise otsuseid langetama ja nende eest vastutuse võtmine on tähtis isikliku tugevuse, iseseisvuse ja sõltumatuse näitaja. Tee endani hakkab sellest hetkest, kui mõistad, et kellelgi teisel, peale sinu enda, pole kõiki vastuseid sinusse puutuva kohta. Tõesed vastused ei pruugigi avalduda meelelisest vestlusest või arutlusest kellegi teisega, vaid kerkivad esile sinu seest, ainult iseendaga olles.

Endaks saamine eeldab, et sa kasutad teatud ajaperioodil kogu oma energiat, endaga kontakti loomiseks, andmata võimalusel kübetki ära teistele. Seda võiks kutsuda energeetiliseks laitmatuseks. Kasutades oma energiat vaid oma hirmude, nõrkuste ja sõltuvuste ikkest välja astumiseks. Mida vähem on sinus hirme, soovimatuid seoseid ja blokeeringuid, seda suurem on energia, mida saad enda reaalsuse muutmiseks kasutada.

Laitmatuse võiks viia sinnamaani välja, et hakkad üsna resoluutselt ei ütlema. Eelkõige jutuvadadele, mis ei teeni sinu kõrgemat eesmärki. Kui keegi räägib soovimatul viisil midagi, mida sa ei soovi kuulata, proovi eemaldumistaktikat, ehk kõnni lihtsalt minema või tee asja mujale. Seda tasub muidugi teha viisakalt ja oskuslikult, et mitte tekitada lisapingeid, solvumisi ja mõistmatust, mida tuleb pärast lahendama asuda. Kuid vajalik on õppida mitte raiskama oma aega ja energiat tarbetult ja soovimatult. Üksi, vaikuses iseendaga olemist võiks õppida nautima ja eelistama kõigele.

Võib proovida jälgida, kuivõrd kellegi äge kirjeldus, millestki mitte just kõige paremast, jääb sind segama ja sinu mõtetesse kajama. Kuivõrd kellegi suvaline lause võib sind jääda mõjutama ja takistama. Põhjus võib olla see, et sõnade taga, mida sa kuulma juhtusid, oli teise tugev isiklik solvumine, hirm või andestamatus, mis pole sinuga isegi seotud, aga sõnade kantud energia jääb sinu välja pidama. Inimesed kirjeldavad enda elukogemust, aga see ei puutu tihtipeale vähimalgi määral sinusse. Eneseleidmise perioodil võib olla igasugune väline uudis, jutt, info, telesaade või meenutus lihtsalt taustamüra, mis segab sinu edasiliikumist enda suunas.

Inimestevaheline suhtlus on viis energiat vahetada. Meeldiv, südamlik vestlus, mis on keskendunud tõe otsimisele võib sind toetada. Tavasuhtluses kui tegu pole just õpetamise, kursuse või loenguga, peaksid kõik osapooled enamvähem võrdselt saama rääkida. Kui sul pole väge teiste juttude vahele alati kõrgemat, harmooniani viivat tõde kuulutada ja sa tõesti PEAD? suuremas seltskonnas viibima, siis räägi samuti lihtsalt enda elulistest asjadest. Kasvõi sellest, mis sinuga tund aega tagasi juhtus. Tee seda kõva häälega ja detailselt. Siis viid energeetilise tasakaalukausi tagasi normi. Ja enda asjalikke ja positiivseid mõtteid alati kartmatult väljendades, ei teki kurgutšakrasse blokeeringuid, mis energiavoogu takistavad. Pidevas kuulajarollis viibides hakkab inimene varem või hiljem teiste jutust väsima ehk konkreetselt energiat kaotama.

Mõnedel inimestel on suur vajadus suhelda ja igal õhtul kellelgi külas käia. Sellised inimesed püsivad harva kuulajarollis, neid köidab eneseväestamine läbi suhtlemise. Valdavalt on kahte sorti inimesi need, kes seltskonnas väsivad ja need, kes suurest kuulajakonnast innustust ja energiat saavad. Energiavampiirid pole halvad, nad enamasti ei teadvustagi endale, mida nad teevad. Süsteem, kuidas energiavampiir energiat hangib on lihtne: Ta räägib teiste köitmiseks kirglikult ja emotsionaalselt enda asjadest, rõõmudest, muredest ja tulemus on, et tema jutt loob kuulajatega seose, läbi mille ta teistelt energiat ammutab.

Kahjuks mõjub selline toimimisviis nõrgematele ja tagasihoidlikumatele kurnavalt. Iga kord teiste jutu peale mõeldes või seda edasi rääkides, antakse enda energiat ära. Tuleks püüda rääkida läbi enda vaatpunkti asjadest, mis sulle tõeliselt huvi pakuvad, mitte ei tasu pidevalt kirjeldada kellegi kolmanda elu, olu, toimetusi ja muresid. Keskendudes enim endale, hakkad enda “Isele” lähenema. Tihedamini tuleks püüda mõelda enda, mitte teiste asjadest ja elust. Hea on keskenduda armastusele enda ja oma lähedaste vastu. Ning lihtsalt mõelda looduse ning elu imedest ja ilust.

Nende mõtetega lood sa ise endale energiat ega ei pea seda teistelt hankima. Teistelt inimestelt energia võtmise- saamise vajadus tuleb sellest, et ei olda energeetiliselt vabad. Ollakse sõltuvuses inimeste, kuulajate, kaaskonna energiast. Ollakse laiali teistes. Vajadus saada teistelt tuleb sellest, et ei osata ise loodusest ja kõiksusest energiat ammutada. Kes oskab looduses üksi olles rahu leida, oskab loodusega õigel viisil suhelda.

Tõeliselt vabaks ja sõltumatuks teebki oskus ise, ainult endast, Universumist ja loodusest lähtuvalt energiat luua. Vajamata ühekski uueks teoks kellegi teise nõuannet või heakskiitu. Alles nii saab inimene tunda, et ta on terviklik. Selleks on vaja luua kontakt iseendaga, enda südamega ja loodusega. Kui sa selle saavutad, suudad sa kõike, mida tõeliselt soovid. Iseendaks saamine tähendab ka sõltumatust teiste energiast. Selleks on vaja vabastada kõik seosed, mis ei lase sul igavikuhetke kogeda. Vabasta ennast teiste koormast ja võta kanda, vähemalt teatud perioodiks vaid enda oma. Vabasta ennast seostest teistega ja sõltumatuna on sul vägi kõiki ja kõike tingimusteta armastada.

Elades endale

27 Pühapäev juuli 2014

Posted by Taavi in Teekond sisemise rahuni

≈ 3 kommentaari

Sildid

Ego, energeetiline sõltuvus, Enesetervendamine, Lahendus, Minevikumõjud, Sõltumatus, Teadlikkus, Vabadus

Inimesed otsivad tihtipeale oma südameteed, millel käimine läbi elu oleks nende jaoks kõige õigem ning rahuldustpakkuvam. Kas sulle meenub, mingi suund, tegevusala või eluviis, mille poole sind on alati tõmmanud? Ehk oled läbi elu mingil alal tegutsejaid, mingis suunas liikujaid austusega vaadanud? Sellisel juhul võib see valdkond olla seotud sinu südame kutsega. Ometi ise oma unistuste teele asumine võib olla tundunud võimatu, püüdmatu ja kauge. Oled alati tahtnud näiteks julgeda laulda, tantsida ja esineda või midagi muud sellesarnast teha, aga see on olnud lihtsalt unistus. Sügavale sisse pakitud ja alla surutud. Oled püüdnud olla korralik, asjalik ja tõsine.

Sa oled siiani alati mingi põhjuse leidnud, et seda eirata ja lükanud kõrvale tahte oma unistuse poole liikuda. Saboteerides seda igasuguste enesesisendustega, mis ei pruugi kuuludagi sulle. Mõtled oma isa, ema, elukaaslase või sõbra mõtteid. Nagu näiteks: “See ala pole eriti tulutoov, selles vallas tegutsejaid on palju, võimatu on läbi lüüa.” “Pealegi on palju tegijaid, kes on minust andekamad.” “Ah, mina pole nii edev, et esile kipuksin.”

Kuid sul oleks mõistlik elada oma elu enda jaoks. Enda jaoks elades saad ühel hetkel aru, et sa tahad esineda mitte teiste, vaid enda pärast ja sellel pole edevusega eriti palju pistmist. Ühel hetkel võid taibata, et inimesed teevadki enamasti asju enese, mitte teiste pärast. Sina ei ole ju selles vallas, kuhu süda tõmbab varem tegutsenud. Sinu jaoks on see suund täiesti uus, värske ja nauditav ja see ongi see, mis loeb.

Ei tasu ka ülemäära keskenduda sellele, mida niiöelda konkurendid teevad või suudavad. Liigne uudishimu teiste tegemiste vastu on tee iseendast kaugemale ja keskendudes teistele on oht kaotada selle originaalsus ja ehedus, mida sul muidu pakkuda oleks. Parem keskendu vaikuses endale, kuula ja oota. Mõne aja pärast hakkab tulema selline looming, mis tulema peab. Kui millegi tegemine või loomine sind tõeliselt rõõmustab, siis on selle taga su südame vägi ja sel juhul oled sa kahtlemata selles vallas ka läbilöögivõimeline. Tasub silmas pidada, et kui hakata tegema õigeid asju, mida sisimas enim soovid, lööb su eluülesande tuli lõkkele ja selleläbi võid endas leida varjatud andeid ja jõudu.

Positiivseid muutuseid elus segab tihtipeale hirm lahti lasta sellest, mis on olnud. Isegi kui see on ebasoovitava olukorra loonud, lausa haigeks ja väetiks muutnud, siiski tundub jube lasta lahti harjumuspärasest ja kindlast. Kardetakse tundmatust, kardetakse vabadust. Peamine põhjus, miks asjadest või inimestest on raske lahti lasta tuleneb energeetilistest seostest. See on määratu energiahulk, mida võib kaotada seosesse teise inimesega. Tihtipeale on need seosed kurnavad mõlema poole jaoks, aga ometi hoitakse neist väga kiivalt kinni. Vahel on seosed nii tugevad, et vaja on välist abi ja suuremat teadlikkust, et kurnavast suhtest või sõltuvusest välja saada. Peale seostest vabanemist kasvab kasutatava algenergia hulk sedavõrd, et suudad edaspidi juba ise oma reaalsust soovitud suunas juhtida.

Osa hirmust vanast lahti laskmise ees kuulub egole, kes kardab kaotada oma identiteeti. Kogu sinu suhestumine maailmaga, kõikide inimeste, eluaspektide, märksõnade ja valdkondadega, tuleneb loodud seosetest. Kui minevikuseosed lahti harutada, ei saa ennast ja oma reaalsust enam vanaviisi kirjeldada, muutub ego väiksemaks. Ja sa saad vabamaks.

Kõik võib muutuda, kui taipad, et sina oled oma keha ja reaalsuse valitseja. Sina otsustad, mis seal toimib ja mis toimub. Kui sa käitud kõrvaltvaatajana, lased ennast väikestest ebakõladest heidutada ja lähed oma mõtete ning valukehaga kaasa, kirjeldades pidevalt endale ja teistele, mis sinu kehas või elus parajasti valesti on, pole sa just kõige armulisem ja kindlakäelisem valitseja. Oma keharakkudele tuleb anda konkreetseid käskluseid tervenemiseks, siis saad terveks. Oma reaalsust on hea tunnetada ja visualiseerida maapealse paradiisina, siis leiab see kõik ka peagi reaalselt aset. Kirjelda ja kujutle endale alati seda, mida sa tahaksid tegelikult enim tunda. Saada endale ja oma südamele tervendust. Mõtle vaid sellest, mida armastad. Ja sul hakkab hea.

Vaimsuse varjatud külg

19 Esmaspäev mai 2014

Posted by Taavi in Teekond sisemise rahuni

≈ Lisa kommentaar

Sildid

elumuutused, energeetiline sõltuvus, energiaväli, Hirmud, sisehääl, tasakaal, tolerants, Vaimsus

Lihtne on endale kujustada ideaali vaimsest inimesest. Ta on alati rõõmus, rahulik, naeratav, tolerantne, kaastundlik, ei räägi ega mõtle kellestki halvasti, läheb kõige positiivsega kaasa, lohutab ja aitab kui lähedastel on emotsionaalsed probleemid jne. See inimene kiirgab rahu ja armastust, on selgelt näha, et ta tunneb ennast hästi ja on ka sügaval sisimas õnnelik. Selline viis elu kogeda ja elada on väga ahvatlev. Kõik tahaksid ennast samamoodi tunda ja elada.

Väga tervitatav on kui inimene otsustab üleöö, et nüüd aitab muretsemisest, enesesüüdistamisest, alaväärsustundest, piirangutest ja ühiskonna hinnangute kartmisest. Meil on ju iga hetk võimalus otsustada, et nüüd hakkan elama õnnelikku elu. Rõõm saabki saabuda ainult nüüd ja praegu! mitte kunagi tulevikus.

Külgetõmbeseaduse järgi selline muutus toimib. Hakates tundma ja välja kiirgama ainult kõrge sagedusega tundeid: rõõmu, rahu ja armastust, su elu ja reaalsuse kogemine muutubki õnnelikuks ja harmooniliseks. Saavutatud kõrgenenud teadvuse seisund tekitab nii hea tunde, muutus on nii hüppeline, et inimene ei raatsi seda tunnet enam kaotada. Ei taheta endale enam ühtegi negatiivset emotsiooni, mõtet või hinnangut lubada või tunnistada, kramplikult oma õnne ja üksolemise tundest kinni hoides, kuigi sisemuses eksisteerib veel pingeid.

Enamik vaimseid õpetusi toonitabki, et tolerants kõige vastu on vaimse kasvu näitaja. Rõõmupilves uude olemisviisi, elutundmusesse sisenedes tuleb tahmine kõigega, mis tundub endas veelgi suuremat maagiat kätkevat ühilduda ja kaasa minna. Seoses sellega ilmuvadki ellu uued inimesed, kes on vaimsetel radadel juba pikemalt astunud ja tõmbavad su kaasa enda tõekspidamistesse, enda uskumustesse, enda reaalsusesse. Hingede selline teinetese toetamine ja tarkuste jagamine on arenguteel loomulik ja tervitatav. Kuid sedasi pea ees tundmatusse hüppamises, teiste liigses usaldamises ja vaimustumises asuvad teatavad ohud. Mõned õpetused toimivad kõigi jaoks. Mõned paraku on osaliselt illusoorsed ja nende tavaellu rakendamine ei toimi ja tekitab palju mõistmatust.

Ennast kõike armastama ja taluma sundides on oht järk järgult tekitada blokeeringuid, vajudes järjest reaalsusesse, mis tegelikult ei vasta sinu ootustele. Kõik väikesed muutused ja sunnid arenguks on loomulikult alati väga positiivsed! Siinkohal aga käib jutt tavaeluks peetavast kardinaalselt erinevatest eluolukordadest. Näiteks pool-sunniviisilisest grupis erinevate meelemürkide või mõnuainete tarvitamisest, sügavatel rituaalidel osalemisest, polügaamiast, kommuunielust, vabast tantraelust, mõne vaimse reisi täielikust ettemääramatusest, kellegi järgi joondudes kõige maha jätmisest ja teisele poole maakera põgenemisest jne.

Olles end uude reaalsusesse sisse põiminud, kellegi heakskiidust ja energiast sõltuvana pead tundmatusega kohtuma iga päev. Sellisel juhul ei jäägi ühel hetkel muud üle kui asuda sellega seonduvate hirmude ja mõistmatuse vastu lausa võitlusesse. Kuid hirmudega võitlemine on ettekaotatud lahing. Ühtäkki taipad, et polnud selleks kõigeks valmis ja leiad, et oled endale loonud liiga ruttu liiga teisenenud reaalsuse. (Hirmudest saab läbi minna ainult järk järgult, neid tervitades, armastades ja siiski hoides lahti taganemisteed enda mugavustsooni, end nõrkuse eest nuhtlemata. Iga hinge jaoks on muidugi iga hirm ja selle seljatamise raskusaste täiesti erinev.)

Harjumatu olukorraga, uue reaalsusega silmitsi seistes suureneb tahtmatult vajadus selle inimese energia järele, kes sind muutusesse kaasa tõmbas, nõu andis või suunas. Olgu selleks siis sõber, armastatu, guru, terapeut või teadjamees. Jääb lootus, et tema teab kuidas raskeks kujunenud olukorraga toime tulla. Ja aina tema poole kätt sirutades jääd temast, tema teadmistest ja energiast sõltuvaks, ennast järk järgult kaotades. Inimeste vahele tekivad igal suhtlemistasandil energianiidid, mis võivad meid edaspidi tugevalt mõjutada. Need seosed on tegelik põhjus, miks teinekord kedagi niivõrd sügavalt igatsetakse ja vajatakse. Selles segaduses võib tekkida tahtmine võtta vastu uusi otsuseid, mis viivad endast veelgi kaugemale, astudes isiklikest vajadustest kõrge kaarega üle. Lõpuks võid olla olukorras, kus keegi sind tegelikult ei saa aidata, sest oled sedavõrd sügavas konfliktis iseendaga.

Tasub silmas pidada, et isegi kui tuled muutunud hetkereaalsusega toime on meil eelnevast elust/eludest läbitöötamata ja alla surutud psüühika, alateadvuse, tunde- ja mõttekkihte, mis ühel hetkel, endast valusalt võivad märku anda ja olude sunnil aktiveeruda. Eriti  suuremate keha või vaimupuhastuste ajal ja järel. Ja kui keset uut reaalsust, milles sa tegelikult ennast kindlana ei tunne aktiveeruvad ja tõusevad üles minevikutraumad ning raskused, siis pole ühtäkki enam kusagile taganeda.

Niisiis kõigega, mida vaimsuse all reklaamitakse ja selleks peetakse, ei pea leppima ja kaasa minema. Pealtnäha sama muutus võib ühele hingele tähendada hoopis midagi muud kui teisele. Sama õppetükki võib kogeda täiesti erinevalt, olenevalt isiklikust minevikust ja selle mõjust. See mis toimib ühe jaoks ei pruugi sobida teisele. Selle tõttu ei ole üks halvem või parem kui teine.  Ja me ei või ju teada, mis raskustest teine on pidanud läbi minema selleks, et oma arengus sinnamaani välja jõuda? Või mis ajendas teist üheks või teiseks? Või kuidas tema üldse oma reaalsust näeb, mida ta sellele projitseerib? Millises seisundis tema  suuremate muutuste tuules viibis?

Kõik ei pea meeldima. Sa võid kõike ja kõiki armastada ja sallida kui saad seda sundimatult teha. Väärtused, mis teise jaoks on okei või põnevad, ei pea olema sedasama sinu jaoks. Ennast piisavalt armastades, ei astu sa ju endast üle ja ei tee otsuseid, mille tõttu võid tulevikus kannatada. Ühesõnaga, sundides ennast soovimatuid asju tolereerima, saad ühtäkki aru, et ka enesearmastus on päris tugeva hoobi saanud. Kuidas muidu sa endale sellise olukorra lõid?

Iga suurema otsuse kohta vaimsel teel ja oma elus tasub küsida: Kas see on ikka see mida MINA ISE soovin? Kuidas ma ennast poole aasta pärast tunneksin kui ma seda teed läheksin? Kas ma siinkohal juhindun rohkem hirmust või armastusest? Kelle mõte see üldse on? Tasub järgida oma kõhutunnet, kuulata oma sisehäält. Mõnikord võtame teiste tõekspidamisi ja mõtteid enda omadena.

Võib muidugi  teadlikult otsustada, et isikliku arengu nimel võtad ette mõne raskema katsumuse, turbulentsema perioodi ja teades, et lähed asjaga igal juhul lõpuni. Seda võib teha, aga teadlikult. Ohtusid silmas pidades ja strateegiaid enese tagasisaamiseks vallates. Täiesti suvaliselt enda hinge ja psüühikakihtides lammutamine pole mõistlik. Ja ükskõik mis muutusi sa oma sisemaailmas välise parandamiseks püüad teha, tuleb alati arvestada asjaoluga, et mõni hinge osa ei pruugi vastukarva käiva välise olukorraga iialgi leppida. See tuleks enesele selgeks teha, muidu on kõik ponnistused asjata.

Tuleks lahti hoida uks taganemiseks, et saaksid tagasi oma mugavustsooni minna ja ennast taas kokku korjata. Selle ukse võti asub ainult iseenda käes. Ise saad luua endale nii vaimse kui reaalse turvalise ruumi. See seisneb samuti enda vaimse ja psüühilise potentsiaali suurendamises. Isikliku voo ja energiavälja kasvatamises. Sellest ongi tegelikult mõistlik alustada, mitte väliselt millegi tähendusliku otsingutele keskenduda. Vaimse arengu siht on saavutada sõltumatus teiste energiatest ja hinnangutest. Siis omad sa kindlat jalgealust ükskõik mille saavutamiseks ja saad kinnistada rõõmu enda ellu. Saad igal hetkel sisemise rahu ja tasakaalu seisundisse taganeda. Oled iseendas kõigega üks ja muud polegi. Kõik muu on illusioon.

7Z0pRq1404205647 Tervitused, hea lehekülastaja! Olen aastaid otsinud elulistele küsimustele lahendusi läbi vaimsuse. Siin jagan ma enda teadmisi ja äratundmisi tarkuste kohta, millest olen tõesti abi saanud. Loodan, et sinagi leiad siit midagi, mis aitab edasi minna ning elu kergemaks, rõõmsamaks ja rahulikumaks teeb.

Sildid

"See on möödas." Alateadvus Andestamatus Andestamine Armastus Armastuse kiirgamine Armukadedus Automatism Ego Eluenergia elumuutused Elus elu Emotsioonid Emotsioonide vabastamine energeetiline sõltuvus energiaväli Enesearmastus Enesetervendamine Harjumused Hinnangud Hirmud Häirivad emotsioonid Häirivad mõtted Igavik Iseolemine Isiklik vabadus Kaastunne Kompleksid Kristus Lahendus Laulumeditatsioon Loovus Mediteerimine Meelerahu Minevik Minevikumõjud Mõtted Mõttemuster Olemine Olevik Oma "Ise" positiivne mõtlemine Probleemi taasloomine Rahu Seosed sisehääl Sisemine vaikus Suhted Sõbrad Sõltumatus Südame avamine Südametsakra muusika Südamevalu Taipamine tasakaal Teadlikkus Teraapiline muusika Tingimusteta armastus tolerants Tulevik Tunnete tasakaalustamine Tänulikkus Usaldamine Usaldus Uskumused Vabadus Vabanemine Vabastamine Vaimne areng Vaimsed seadused Vaimsus Valgustumine Valukeha Õnn Õppetükk

Kalender

veebruar 2023
E T K N R L P
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728  
« dets.    

Viimased postitused

  • 40 mõtluspäeva (2.osa)
  • 40 mõtluspäeva
  • Terviklikkuse vägi
  • Hinge pime öö
  • Kuidas leida tingimusteta armastust?

Kontakt

Tartumaa, Kambja vald, Riiviku küla, Sarapiku talu

Create a free website or blog at WordPress.com.

Privacy & Cookies: This site uses cookies. By continuing to use this website, you agree to their use.
To find out more, including how to control cookies, see here: Cookie Policy
  • Jälgi Following
    • Rahuleidja
    • Liitu 90 teise tellijaga
    • Already have a WordPress.com account? Log in now.
    • Rahuleidja
    • Kohanda
    • Jälgi Following
    • Liitu
    • Logi sisse
    • Report this content
    • View site in Reader
    • Manage subscriptions
    • Collapse this bar