Muutuv ja muutumatu maailm.

Inimese sisemaailm loob läbi projektsiooni tema reaalsuse ja reaalsuskogemuse. Kuid peegeldusseadus on paljuski siiski kahtepidine. Väline maailm ehk keskkond, milles viibitakse, kujundab samamoodi omakorda sisemaailma. Inimese siseilm, tema tugevused ja nõrkused on ju minevikus välise keskonna mõjul, ehk läbi materiaalse maailma välja kujunenud? Järelikult alati häiriva eluolukorra ületamiseks, pelgalt sisemaailmas muutuste tegemisest ei piisa. Enamasti on mustrite tõeliseks murdmiseks vaja teha reaalseid muutuseid ka välises maailmas. Näiteks häirivaid reakstsioone põhjustavaid tegureid tõeliselt lahti lastes, välistades. Või eemaldudes päriselt või lõplikult sellest, mis pole sulle praegu või enam hea.

Sinu olevikus võib olla selliseid elusätteid, õpetusi, käitumismalle, uskumusi, mis on ühisteadvuse mõistes ükskõik, kas siis valed või õiged, kuid millega sinu tuumolemus, alateadvus ja sisemine laps ei pruugi praeguseks enam leppida. Ja soovib ja soovitab tungivalt, et sa oma keskkonda või elusätteid muudaksid.

Lisasurve muutumiseks tuleneb tihtipeale veel sellest, et sinu Kõrgem mina juhib sind õiges suunas läbi alateadvuses peituvate valusate nuppude vajutamise. Näidates sulle seda, neid nüansse, mis ei lase sul edasi liikuda. Läbi selle juhib ta sind sinu tõeliste eluülessannete ning terviklikuks saamise suunas. Ta võib juhatamist üha valusamalt läbi viia, kuni sa teda kuulda võtad. Arvaku ego sellest, mis ise tahab. Ego tahtmised on võimalik järk järgult kõrvale lükata, aga Kõrgema Juhatuse tahet ühel hetkel enam mitte.

Ühel hetkel on muutused möödapääsmatud. Mõnikord on Universum sunnitud sind, et sa oma südame või alateadvuse hääle eiramise lõpetaksid, lausa pikali panema, nokauti lööma. Hiljemalt peale seda, soovitavalt enne on vajalik valida uued paigad ja energiakooslused elamiseks. Kogu vana väliskeskond, seltskond, kaaskond, olukorrad, suhtlussituatsioonid võivad lihtsalt vanu mustreid tagasi luua. Energiad ei pruugi mõnikord saada lõplikult muutuda ja vabaneda enne kui kõik vanu reaktsioone loovad sütikud on mõneks ajaks eemaldatud ja surve on täielikult maas. Ehk siis, tervenemine saab toimuda kui vana saab tõesti uueks ja muutustel on aega ka kinnistuda.

Kui soovid oma ego murda ehk enda praegusest uskumustepilvest väljuda, on kaval eemalduda teguritest, mis selle kunagi sellisena on kujundanud. Võimalik on seda teha ka eemaldumata, aga see nõuab suurt sihikindlust, otsustavust ja teiste lähedal suuri muutusi läbi viies, võib see tulla osaliselt teiste meelerahu arvelt.Lisaks võtab kindlasti kordades kauem aega ja nõuab suuremat pingutust. Nii et kaastunde seisukohast on mõnikord pealtnäha kõige suurem isekus, ehk endassetõmbumine ja eemaldumine kõige suurem isetus. Ja säästab teisi lõpuks kõige enam.

Kui sa oled võtnud ette tõelise julge muutumise ja otsustava enese vabastamise soovimatutest, piiravatest mustritest sisemaailmas, võib sinu minevikku saatnud väline maailm, koos selles rolli kandnud hingedega sulle taas mõneks ajaks mittetoetavaks muutuda. Sest vanad käitumise- elamise- ja suhtlemisemustrid energiate teisenemise ajal toetavalt ei toimi.

Enesemuutmises võib olla vaja hoida mõneks või tükimaks ajaks eemale nendest armsatest, kuid oma vana minatundega sind eksitavatest hingedest, kes tahavad sulle, läbi nende mälestuste vana sind, sinu preagusele olemusele ja olemise viisile vägisi peale proijtseerida.

Mustreid on paraku kõige lihtsam ning kohati ainuvõimalik murda ainult nüüd ja praegu, otsustavalt ja lausa kirvemeetodil, raiudes läbi enamuse minevikuseosed. See nõuab julgust, kuid julgus ongi vabaduse võti. Mis enamasti tehakse, hetkel, kui on tarvis mustreid otsustavalt murda on kartma hakkamine, leebuda püüdmine, endale valetama hakkamine, hirmu sunnil alla vandumine. Põhimõtteliselt on tarvis valmis olla oma Ego, ehk praeguse iseenda ja maailmakirjelduse energeetiliseks enesetapuks.

Ainult ego vajab, et kõik oleks alati samamoodi, otsib taga kunagi olnud seisundeid. Otsib neid ka teistest inimestest, püüab luua endist. Ego tahab, et kõik oleks jälle vanaviisi, mõistmata, et see mis olnud ei pruugi iialgi tagasi tulla. Selline meenutamine, olnu taasloomine on lihtsalt vana vao kündmine, mis viib ringiga ikka ja jälle tagasi samasse, järjest igavamaks saavasse kohta. Mõnele sobib püsimine kindlal, piiratud teelõigul ja sõitmine seal edasi tagasi. Kuid võib ju püüda mõista neid inimesi, hingi, kes soovivad sellest kitsendusest välja saada, kes julgevad reaalselt, kas ajutiselt või alatiseks ühisteadvusest välja astuda.

Egoenergia vähendamiseks on tark hoida ego maailmast võimalusel üldse eemale. Ego ei suuda hankida energiat ehk toitu, erinevalt hingetasandist otse Universumist. Ego vajab, et sind ümbritsevad inimesed sinu olemasolu kinnitaksid. Sellepärast igatseb ta tihti taga inimesi ja suhtlussituatsioone minevikust, kus ta ennast ikka on väga hästi tundnud, tahtmata leppida muutustega. Ja nii ei taha inimese ego ka seda, et teised inimesed tema ümber, tema lähedased muutuksid. Ja ego on see, mis iseeneses ei suuda muutumise vajalikkusest või võimalikkusest aru saada. Küll aga suudab seda süda.
Lõpuks on sotsiaalsus, mis põhineb lihtsalt kokku saamisel ja vestlemisel, väljaspool tõe või eneseotsinuguid, väljaspool tegelikkuseloomet vajalik vaid egole ja inimese sotsiaalsele minale. Toetugu see suhtlemisväljund siis ükskõik, kas materiaalsetele või vaimsetele alustele. Jutud minevikust, olnud sündmustest või kolmandatest inimestest loovad taaskord vanu energiaid tagasi, nii et muutuste etapil tasub igasugusest heietamisest ja heietuste kuulamisest hoiduda.

Hingetasandil osatakse armastada ja teistepoolset armastust tunnetada ka eemalt, ilma kokku saamata, liigselt suhtlemata, samaaegselt rõõmustades teise vabamamaks ning suutlikumaks saamise püüete üle. Hing ehk tegelik sina on tegelikult suurem kui see… Suurem kui ego. Ja püüa teise vabanemisponnistuste üle rõõmu tunda ja ehk ühel päeval julged sinagi tõeliselt vabamaks saamise teele asuda. Ja millalgised taaskohtumised ja jällenägemised saavad leida aset hoopis südamlikematel ja õigematel alustel.

Ja vahel tarvilik välja astuda ka Vaimsest Ühisteadvusest, mis on mõjutatud vanadest, paiguti enam mittetoimivatest õpetustest ja vaadata asju puhtalt läbi iseenda tuumolemuse tõetunnetuse. Kõik saab saada uueks ning imeliseks. Ning väljaspool ego toimimist võib kujuneda sinu ainsaks sooviks ning unistuseks sisemine ja välimine rahu.

Kohale jõudmine.

Sildid

, , , ,

Ühel ilusal hetkel jõuab kogu maine ja vaimne töö, enda puhastamine ja vajalik kogemine elamises, välja punkti, kus sinu Vaimenergia on valmis täielikult sinusse sisenema. Selleks momendiks oled sa kasvanud piisavalt oma Vaimule vastu ning oled loonud tingimused, läbi mille on võimalik Vaimu Valgusega üheks saada. Enamasti on enne seda vaja sügaval südame sisemuses võtta vastu otsus, et sa oled valmis! Et sa oled valmis vabaks saama. Südamepõhjast tulenev hõige, sinu siiras soov kostub väga kaugele.

Sinu Vaim on sind juhatanud käsikäes mõne Teejuhi ja Meistriga. Sinu Kõrgem mina on ette näinud, et sa saad selleks hetkeks “valmis” ja selleläbi on ta sind Valguse laskumise eel juhtinud. Sekkudes asjadesse kohati tavapäratult otsustavalt. Paljud hiljutised protsessid, nii sinu elus kui energeetikas, mis oma võimsuses või sügavuses on etapiti olnud hoomamatult suured, mõistmatud oma koguulatuses, on toimunud just sellepärast, et Vaim on võtnud ohjad paljuski enda kätte. Sa oled kogenud asju, käima lükanud protsesse ja sattunud justkui läbi ime olukordadesse, mis on loonud, hoolimata raskuse- või kerguseastmest, imelisi muutusi sinu energeetikas ja elus.

Kui su eluolukorrad hakkavad järsku justkui nõiduslikul moel lahenema, on Vaim alustanud laskumist. Kui arengus toimub seisak, on see märk sellest, et sa oled valinud omapäi, käsikäes oma hingega, veel mõnede õppetükkide läbimise. Valguse laskumise ajal võid päevast päeva leida ennast mõtlemast inimeste või olukordade peale, mille sa oled unustuse hõlma alla matnud, kuid mis nüüd, Vabanemise käigus meenuvad. Mõnikord võib selliste mäluseikade esilekerkimine olla märk, et sul on selle situatsiooniga seotud inimesega veel tasakaalustamata karmat. Mõnel juhul on tasakaalustamine võimalik läbi viia lihtsalt enda sees, inimesega suuremasse energiavahetusse laskumata. Teinekord on vaja ka reaalselt kohtuda, rääkida ja üksteisele veel midagi õpetada. Mõnikord saab asi korda telepaatilisel teel. Tasakalustatud energiad sinu ja teiste inimeste vahel loovad aluse Vaimu kohalolu püsima jäämiseks. Protsesside intensiivsus sõltub sellest, et kui “valmis” sa tegelikult oled.

Tasakaalustumine võib käivituda justkui vallandunud laviin ja sa ei pruugi suuta oma tõde kohati isegi enam kaastundlikult väljendada. Ebakõlaline energia lihtsalt väljub sinust, tehes ruumi Vaimule. Ebavajalik võib oma minemisevoolus tuua kaasa reaktsioone ja kohati kontrollimatuid sündmuseid välises maailmas. Valguse laskudes hakkavad harmoniseeruma kõik veel seni lahendust leidmata, poolikud asjad, energiad ja otsustamatused. Ilmneda võivad ootamatult järsud ja otsustavad lahendused. Esile kerkivad need eluseigad, mille kohta sa tunned, et sa oled endale või teistele liiga teinud või ehk, et sulle on liiga tehtud. Isegi paigutine raevu tundmine võib olla vajalik, sest sul võib olla vaja veel mõned miinuspoole tunded ära kogeda, et tõeliselt sügav tasakaal ja kaastunne saaksid saabuda. Oluline ongi enda eest taunimisväärset enam mitte üritada peita ja alla suruda. Ja see polegi enam võimalik. Selleks kõigeks on lihtsalt vaja Julgust tunnistada seda, kes sa inimesena tegelikult oled… olnud, mida tundnud, mida minevikus loonud ja seda vajadusel kõva häälega kuulutada. Tõde teeb vabaks.

Kuni sinus on talletunud õpitud rumalused, mis panevad sind maailmaga suhestudes kogema mõistmatusi, võib vihastumine olla veel täiesti loomulik inimeseks olemise nähtus. Ja kuna sa oled sisenenud täielikku puhastumisprotsessi, siis kohati tulebki eelnevalt allasurutud viha taaskogeda. Selline viha on täiesti loomulik nähtus ja seda ei ole tarvis häbeneda. Oluline on hoopis see, kuhu sa oma vihaenergia suunad. Inimese Kehaise on õppinud selgeks reaktsioonid, mida läbida kui vihaenergia laskub. Mis oleks kui hoopis püüaks seda võimast tunnet kui Kõrgema Loomingu täiuse vastandpoole ilmingut imetleda? Või prooviks seda kogeda infona? Või loomulikkusena? Tegelikult on vihastumine täiesti loomulik inimeseks olemise nähtus. Kuigi samas laps ei pruugi osatagi vihastuda, kuni ta seda vanematelt ei õpi.

Vaimenergia laskumine võib minna koheselt üle Valgustumisprotsessiks. Valguse sisenemisega võib lennata korrapealt enamus senisest sinust tuulde. See kõik oleneb sellest, kui palju sa eelnevalt, hoolimata Tahtest ja Julgusest Tõega kohtuda, endale valetada oled otsustanud ja osanud. Kuid iga inimese inimlikkuses, ükskõik kui pikalt ta teel on olnud, paikneb alati veel palju kehastumiste kestel õpitud rumalustest tulenevaid enesepetmisi. Ja alles Tõe Valguse paistel muutuvad need sinu jaoks tõeliselt mõistmisepärasteks ja nähtavateks.

Su egole näidatakse korraga, et paljud asjad pole sugugi nii, nagu sa varasemalt oled pannud ennast uskuma. Võib öelda, et sinu loodud reaalsuse ja tõdemustemull läheb pauguga katki. Kuid see mull saigi loodud Vaimu laskumise jaoks vajaliku vibratsiooni loomiseks. Nii et hoolimata sellest kuidas asjad mingil hetkel ka ei tundu, on alati kogu sinu eelnev vaimne ja maine töö ning teekond olnud maksimaalselt edukas, viljakandev ja sinu jaoks ainuõige ning ainuvõimalik. Ja tea, et sa saad ikka ja alati kõike ainult õigesti teha. Korduv tunne, et sa oled “läbi kukkunud,” või saamatu, või suutmatu, on arenemisprotsessi juurde kuuluv osa.

Kui mitu korda oled sa ise oma elus, oma vaimsel teel, enda suhtes kannatuse kaotanud, tahtes kõigele käega lüüa? Samas, Kõrgem Tarkus on endiselt ja alati sinu suhtes usalduses püsinud. Sellest, kui lõputu on Kõrgema Tahte kaastunne ja kannatlikkus sinu inimlike pusimiste suhtes, on sul endal väga palju õppida.

Enda “määrimist” pole vaja ülemäära karta, sest aegajalt tuleb sul ennast nagunii pesta ja puhastada. Ja peale pesemist oled sa ju jälle täiesti uus, täiesti puhas. Selle maailma üheks suurimaks imeks ongi “värvide” kontrastsus, justnimelt duaalsus ise. Kui su puhta valge särgi peale juhtub ühtäkki sattuma suur must plekk, siis on kombeks öelda: “Täiuslik ….. ” Ja sul ongi õigus! Sellel hetkel sa oledki täiuslik, oma inimlikkuses. See on füüsilise maailma kontrastsus, millega sa sellisel moel kohtud, mitte mingi karistus. Üheks kannatlikkuse õppetükiks on maises kehastuses kohandumine paratamatustega, millega sa ainelise reaalsuse piiride ja seaduste tõttu kohtud.

Valgustumine pole kohene”pääsemine” oma maise ise eripärade eest, kuid nüüdsest on sinu liitlane Kõrgeim teadlikkus. Valgustumise hetkel seisad sa ühtäkki, kõikide tahkudeni täielikult paljastatuna Valguse palge ees. Nähtavaks saavad kõik need sisemised ebatõed, mille eest sa oled eneseteadmata välises maailmas asendusetegevusi otsides põgenenud. Nii et tasub hoolega mõelda, et mille poole sa kogu oma Vaimsuses tegelikult püüdled ja kas sa oled selleks kõigeks üldse valmis? Kas sa oled valmis selleks, et kõik ebatõene, mis on veel jäänud, tõuseb põhimõtteliselt ühekorraga pinnale? Kuid samas ole mureta, sind asub täielikus kohalolus juhtima sinu Vaim ja see annab Tõe “raskusega” kohtumiseks enneolematult suure otsusekindluse, väe ning eelise.

Ja säilib vaba tahe. Kas sa otsutad sellest punktist edasi astuda või tagasi minna, jääb siiski veel sinu valida. See just ongi see koht, niiöelda test nägemaks, et kas sa oled valmis. Kas sa oled valmis ja suuteline kõigest, isegi hiljuti leitud Iseendast täies Julgemises lahti laskma ja tingimusteta usaldama. Ning kui sa seda suudad, siis saavad sinus aset leida monumentaalsed maailmatunnetuse muutused. Siis saab mõne aja pärast saabuda täiuse kogemine, kõiges.

Valgustumine pole “pääsemine” sinu maise Ise pooleli olevate, veel täit taipamist vajavate õppetükkide eest. Vaimu laskumine ei päästa sind koheselt maistest “kannatustest,” nendest kogemustest, mida duaalne maailm, duaalne sina ja sinu meel, raskusena ning pimedusena kogeb.

Valgus ei vabasta sind koheselt sinu maise Ise vajaduste eest. Arengut näitab eelkõige sinu suhtumine õppetükkidesse, “kannatustesse,” kuid piisava teadlikkusega, ükskõik millele vastu minnes, ei pruugi ka suuremate katsumustega kohtumine sulle heitumiskogemust pakkuda. Valguse laskumisega võivad saabuda lihtsalt uue tasandi õppetükid. Ja kui sa need samuti läbistad, siis saab sinust Meister. “Ülestõusmine” on suremine täiesti vabana, vabana kiindumustest, klammerdumistest, liigsetest seostest materiaalse maailmaga, julgedes surra nii, et oled tõeliselt valmis kõigest lahti laskma. Ülestõusmine toimub kui sa suudad ka oma arengust ja õppetükkide õppimisest saadud taipamistst loobuda. Üksi kiindumine pole hea, samamoodi pole hea kiinduda Loojasse.

Valguse paistel saad sa näha, et igasugune protestimine ja püüe välist maailma vägisi parandada on tegelikult vastandlik tegevus. Kui keegi kusagil millegi vastu ei võitleks ja protestiks, või ei püüaks teiste tähelepanu millelegi taunimsväärsele viia ja igaüks saavutaks pilgu enda südamesse pööramisega iseendaga tõelise kontakti, siis kaoks väga paljud nii isiklikud kui globaalsed probleemid. Saates oma südamele järjest enam armastust, ei anna sa muredele energiat ja peagi pole nendel välistel ebakõladel enam millessegi püsima jääda, millegiga haakuda ja need hajuvad.

Inimene loob seda, annab oma energia sinna, millel ta taju hoiab. Kui juhtida ka teiste tähelepanu juhtunud õnnetustele või muule taunimisväärsele, siis paraku, nii valusalt kui see ka ei kõla, saavutatakse hoopis vastupidine. Ühisteadvuse aktiveerunud valukeha, mis on Väga Suur energeetiline Jõud, paljuski hirmuenergia harjal purjetav suurus, loob probleeme ja õnnetusi lihtsalt juurde. Valguse laskudes saab nähtavaks, et kui keegi millegi eest, poolt või vastu ei võitleks, saaksid paljud ebakõlad päris lühikese aja jooksul liikuda tasakaaluteljele lähemale.

Oma taju tasub hoida alati pigem sellel heal, mida sa soovid, kuna Valguse sisenemise sild käändub ka läbi materiaalse maailma. Valgustumine saab võimalikuks kui hing on terviklik, täielikult tervendatud. Hing saab ulatuslikult terveneda, kui Hinge jaoks mõni ülioluline (positiivne) kogemus materiaalses maailmas ära kogeda. Tegu võib olla mõne mõtte, unistuse, või tahtmisega, mida sa oled kogu elu seletamatult tähtsaks pidanud ja alateadlikult aina selle järele sirutunud. Ning kui sa nüüd viimaks suudad selle kogemuse luua ja täies kohalolus, imetluses ära kogeda, ning peale seda sellest ka lahti lasta, siis saab sinu Hingehaav: energeetiline tühimik, kuhu on ladestunud kibestumused, kahetsused, mõistmatus ja pettumused, mastaapse tervenemise osaliseks. Ja sa saad leida oma Valguse ja Rahu.

Terviklik hing ning täies usalduses rõõmus, terve ja avatud süda on eeldused, et sinu Vaim saaks sinuga üheks saada. Hinge ja kehakogemused kätkevad endas eraldatuse ilminguid. Kuid kuna Vaim on Üks, siis saad sa Vaimu laskudes kõigega üheks.

Oma suurenenud leplikuses on kasulik endiselt siiski silmas pidada, et sinu Rahu ei tuleks rikkuma mõni väline energia. Niisiis oma Rahu hoidmiseks on vahel vaja ka väekalt enda vabaduse eest seista. Kuid seda on tark teha siiski kaastundlikult, leplikult ja paindlikult. Tuleks jälgida, et sinu kohalejõudmist ei tuleks raputama mõni rahutu väline energia, kellegi maine tahe või pürgimusliku suunaga minatunne. Sest kuhu tegelikult on üldse välja jõuda, kas lõpmatusse või tõelisse Rahusse?

Kui sa muudkui püüdled kuhugi, tunned, et sa vajad üha valgemat, paremat ja puhtamat kontakti ja reaalsust, siis ei pruugi sa kunagi kohale jõuda. Alles ühel hetkel täielikult pidureid tõmmates, saad sa näha, et kõik ehk ongi juba täiuslik? Ja siis saab Vaim täielikult maanduda. Oleme tulnud siia, et õppida armastama. Ja tingimusteta armastus ongi oskus näha täiust, kõiges, nüüd ja praegu.

Mida sügavamale suuta Allika loomingusse vaadata, seda lõputumaks, mitmetahulisemaks ja keerukamaks see muutub. Ükskõik kuiväga inimene ka ei püüaks kõike mõista ja mõjutada, suudab ta hoomata sellest kõigest vaid murdosa. Iga kihi, reaalsuse ja dimensiooni taga on alati järgmine, veel tundmatum ning suurem potentsiaal ja suurus. Vajadus tähenduslikkuse järele on lihtsalt üks nähtus, mis kaasneb inimeseks olemisega. Suur tahtmine kõigis oma elu ja energia asjades tähenduslikkust näha võib tihtipeale muutuda asjade ületähtsustamiseks, isegi lihtsalt tähtsuseks. Ja tähtsus võib muutuda üleolekutundeks, mis saab ilmneda vaid läbi vastandumise.

Valguse poole liikumisega, valguse loomise ja ihalemisega, võid sa teatud tasandil muutuda pimedaks pimeduse suhtes. Alatine püüdlemine Valguse poole võib hakata ühel hetkel looma sisereaalsust, kus sa oled iseenda Valgusest pimestatud ja ei näe täit tõelisust. Kuid siiski, see Valgus on loonud vajaliku vibratsiooni ja algenergia Vaimu laskumise tarvis.

Vaimenergia lõimumisega siseneb sinusse Julgus tõeliselt silma vaadata sellele, mida sa oled pimeduseks pidanud. Sa võid olla püüdnud selle eest põgeneda ja seda endaga mitte seostada. Sa oled mõnikord ehk pimedusega isegi võidelnud ja püüdnud seda endalt maha pesta. Kuid kui sa suudad lõpetada vastandumise, siis sa näed, või õigemini sulle näidatakse, tõeliselt ja vääramatult, et kõik on üks ja pimedust ei eksisteerigi. Läbi tõelise taipamise, et kõik on tõesti üks ja pärineb ÜHEST suuremast Allikast, energiamembraanist, millel on piiritu potentsiaal, muutub kõik. Kõik mis üldse on olemas ja mida on võimalik siin reaalsuses kogeda, on loodud, koosneb ja lähtub ühest “Algainest”… energiast.

Valgustumise hetkel näed ja tunned sa hetkeks kogu Kõrgema Potentsiaali piiritust. Ja siis mõistad, et millelegi vastanuda polegi. Siis mõistad, et üks võimalus on lihtsalt alluda sellele, mis on ja õppida nägema tõelist imepäralisust selles kõiges. Kõik on üks. See lause on alati olnud nähtav ja selle lause valguses pimedus kaob. Kõik: pimedus, hirmud, negatiivsus, halb, miinuspool, kannatused ja kõik selle ilmingud on vaid inimese enda loodud illusioon. Lisaks on igasugune eraldatus illusioon. Tunnetades ja kogedes selle piiritu potentsiaali kõikvõimsust, mida on raske või võimatu sõnadesse panna või üldse väljendada, suudad sa läbi näha duaalsusest.

Sa näed, et sa oled osa Loojast ehk Allika Südamest ja kõik on üks lõputu ring. Sinus ei olegi mitte midagi isiklikku, kõik mis sul “on,” “kuulub” Loojale. Kõik on lihtsalt lõputu voolamine, loomine, igavikuline hetk, lõputu seisak valguse kiirusel, hetk, kus kõik lakkab olemast ja kus kõik on korraga kohal.

Sa näed, et Algallikal on piiritu vägi vajadusel kõik “kannatused” pehme “käeliigutusega” minema pühkida. Looja on puhta tingimusteta armastuse, täiuse kehastus. Allikal pole meie mõistes vastamata küsimusi. Algallikas on kõikvõimas Kõiksuseteadvus. Ta ei paneks iialgi midagi või kedagi kannatama. Selletõttu saab näha ja võib lõpuni mõista, et kannatused on taaskord vaid illusioon, mida inimese keha ja meel on õppinud sedasi kogema.

Inimese elul, ega isegi Hinge arenemisel polegi mingit mõistetavat või nähtavat tähendust, sest on vaid hetk, on vaid täius. Selles kõiges on ka Kõrgem plaan, kuid see ei ole selline, mida inimkehastuses kuidagi mõista või hoomata saab. Üksolemine on tegelikult üksiolemine, ka Looja seisab üksi, täielikus täiuses. Inimene on tema looming, täiuselähedane looming, kellele on tõe mõistmine ja Kõrgeim potentsiaal kättesaadav. Inimene on loodud selleks, et Looja saaks oma loomingut jagada. Ja ka inimese põhiülesanne on loomine. Mis on loomine ja mille loomiseks oled sa siia tulnud, on igaühe enda otsustada.

Looja ise, ei sekku kunagi. Tema ei õpeta, ei käsi, ei ilmuta, ei karista, ei hirmuta, ei määra, ega pane iialgi kannatama. Tema püsib lihtsalt vaikiolekus, oma loomingu vaatlemises, kogemises, täielikus täiuses. Ja tema ei vaja inimeselt midagi. Ta on tingimusteta armastuse seisundis, piiritus armus ja kannatlikkuses. Tema Täielikust Olemiskogemusest on võimalik lihtsalt ka inimkehas mõnikord osa saada. Ühendumine Jumalaga on illusioonide taha nägemine.

Sinu enda sees olevad mustrid: kehastumiste jooksul õpitud “rumalused” on need, mis on andnud sulle “oskuse” pimedust pimedusena ja kannatusi kannatustena kogeda. Ning sellega kaasneb ka “oskus” neid juurde luua. Ja selle valguses, et inimene suudab hoolimata sellest, et kannatusi pole, neid ikkagi kogeda, saab Looja loomingu imepäralisust vaid imetleda.

Vaimu laskumise järel näib, et nagu mingi uus, sinu jaoks tundmatu suurus vaatleb maailma läbi sinu, läbi sinu südame. Läbi Vaimenergia silmade, hakkad sa nägema elamises rohkem värskust. Sa januned elama, tehes asju ja enneolematu naudingu, rahu ja kohaloluga. Vaim soovib eelkõige õppida lastelt, tundes väikeste inimeste silmade särast tuleva Valguse vastu erakordset huvi. Vaim vaimustub sellest vabadusest, puhtusest, “rikkumatust” ehedusest, millega lapsed tantsivad, laulavad, joonistavad, sellest kuidas nad loovad. Vaimu jaoks ei ole mitte midagi huvitavat täiskasvanu tõsistes arutlustes.

Peale seda võib arenemine pöörduda hoopis tagasiteele asumiseks. Ühel hetkel on “õige” suund uuesti lihtsusesse, rõõmu, tagasi lapsemaks saamisse. Kui sa soovid saada vabaks ja taaskord tõeliseks endaks, siis hakka õppima lastelt ja lõpeta laste õpetamine. Laste vahetu olemine, ongi tegelikult “õige” olemine. Kui laps on kurb, siis väljendab ta oma kurbust kui ta tahab midagi, siis väljendab ta oma soovi. Kohe, ilma midagi pärastiseks jätmata.

Ja nii saab ta püsida vabana, võtmata midagi enda sisse. Ja sealt tuleneb ka laste suur elujõud. Nad on vabad ja voolavad ja energilised, kuni vanemad hakkavad neid oma “teadmiste ja õpetustega” piirama. Ja iga järsem õpetus ja keeld hävitab silmnähtavalt lapse elujõudu ja sära. Vabadus on elujõud. Ja kõik piiravad uskumused sellest, et mis on võimalik ja mis ei ole, hävitavad seda. Tegelikult on nii et: Kõik on võimalik.

Vananemine ja osaline jõu lahkumine, mis on samuti illusioon, on loodud selleks, et inimene lõpetaks ühel hetkel kiirustamise ja hakkaks mõtlema, rohkem lihtsalt olema. Et ta hakkaks nägema, et tegelikult ei ole vajagi mitte kuhugi tormata. Üks võimalus ongi elada alatises Rahu loomises. Selleks on vajal lihtsalt vabastada ennast kõigest, mis ei lase sul täielikku Rahu leida. Vahel on vaja Rahu leidmiseks ja vabaks saamiseks kogeda meeletu kogus meeletust, kuid lõpuks toimub välja jõudmine ikkagi rahusse, sest mida muud surmgi tegelikult on?

Sügavas Rahus viibiv inimene kiirgab tervesse maailma Rahuvibratsiooni. Ka lõõmavat kirge on võimalik kogeda täies kohalolus ja sisemises rahus. Rahu on tasakaal. Ja tõeline tasakaaluseisund on laitmatu olemiseviis.

Hoides enda kohalolu põhitaju enda pea kohale suunatuna, sirutud sa Vaimuvalguse poole. Seda järjekindlalt ja distsiplineeritult tehes sillutad sa tee Vaimu laskumiseks. Vaimu laskudes võid sa energiate kiiremaks harmoniseerimiseks paluda talt juhtimist, et ta juhataks sind, kuidas luua lõplikuks lõimumiseks vajalikku energeetilist keskonda. Valgustumiseks on vajalik, kas täielik, või vähemalt osaline Isikliku mineviku kustutamise protsess. Sest juba Vaimne Seadus ütleb: “Enda vabastamine kõigest ja kõigist, on Valgustumise eeltingimus.”

Vaimenergia ankurdumise protsessides on ülioluline saavutada võimalikult hea maandatus. Isegi täielikult alumisse, Maaema Südameenergia voogu rakendumine võib osutuda vajalikuks. Püüa tunnetada maa magnetvälja, tunne, kuidas Maaema lasusa tõmbab sind enda ligi ja püüa luua energeetiline seisund, kus sinu sisse voolab pidevalt, nii öösel kui päeval Maaema kosutavat elujõudu. Selle ühenduse loomiseks oleks hea teha pikki jalutuskäike looduses, looduslikes väekohtades ja jalutada üliaeglaselt, üksi, täies kohalolus, silmitsedes aina oma varbaid või kinganinasid.

Oluline on püsida südames. Südames on sild sise- ja välismaailma vahel ja see on paik, kus läbi Vaimu maandumise kaob eraldatus Universumi tervikust. Kui sa ei võta kannatusi kannatustena, pimedust pimedusena vaid kõike kui suurema plaani täideminemist, ja lõpetad vastandumise, ükskõik millele, siis sa saadki Vabaks. Ja sinus tekib järjest suurem vägi duaalsus ka teiste jaoks ümbritsevast keskonnast enda südames lahustada. Peagi suudad sa transformeerida ebakõlade ilmingud ka teiste jaoks nii, et illusioonidelt langeb loor ja tõde täiuse kohalolust saab avalduda.

See, mis inimesega armudes juhtub on, et ta tunnetab Loojat, ta saab mäletama, mis tunne oli olla Allikaga üks. Armsama käte vahel olles võib mõnikord saabuda tunne, et sa oled täielikult täiusesse lahustunud. See on hetk, kui sa unustad, oma õpitud “rumalused” ja näed tõelisust. Duaalse maailmanägemuse tõttu on selle kogemiseks enamasti vaja enda vastaspoolt, mehele naisenergiat, naisele meest. On loodud illusioon, et ainult nii saab ennast täielikuna tunda. Samamoodi on täiusesse lahustatuse tunne ka emakõhus olles. Ja sündimisega tekib omakordne illusioon eraldatuset.

Lõpuks ei saa sa mitte midagi isegi ei õigesti ega valesti teha. Oled tulnud siia, et saada osa Looja loomingu imelisusest. Ja kõikide maiste õppetükkide äraõppimise järel, suremises juhtub sama, mis armudes. Lõpuks lahustub kõik, ka kogu “sinu” teadlikkus sinust, sinu maisest Isest, sinu armsast Hingest, armastusse, täiusesse.

Kõik, mida sa praegu enda ümber näed, katsuda või tunnetada saad, kõik on loodud ühest ja samast substantsist, ehk täiusest. Järelikult ongi see juba juhtunud, sa oled juba praegu täiusesse lahustunud! Selle nägemist oledki sa tulnud siia õppima. Ja seda tõeliselt mõistes, võib hakata sulle kohale jõudma, et sa juba oledki kohale jõudnud.

Andestamine.

Sildid

Armas teekaaslane, jagan sinuga ühte võimsat andestamistehnikat, mille kunagi õpetas mulle üks hea ja tark sõber. See aitab täielikult lahti lasta vanast ja teha sügavuti rahu iseenda ning teistega. Kuna kogetav väline maailm on vaid projektsioon sisemaailmast, siis on tarvis alati ja eelkõige andestada endale:

“Ma kahetsen……….,iseendas”
“Ma andestan ………,iseendas”
“Ma armastan ………,iseendas”
“Ma tänan ……………,iseendas”
“Ma annan…………….üle Loojale”
“Ma olen avatud imedele!”

Punktide asemele võid panna mõttes mida iganes, millest soovid vabaneda. Ütle neid lauseid aeglaselt, ükshaaval ja oota kuni energia muutub. Ja katsu igat tunnet: kahetsust, andestamist, armastust ja tänulikkust ka tunda.

Käesolevat andestamisprotsessi läbides saad kogeda, et sa pole kunagi üksi, vaid oled alati hoitud, kaitstud ja armastatud. Seda tehnikat õigesti kasutades saab vabastada kõikvõimalikud sisemised pinged ja anda vabaks kogu välise. Läbi sügava andestamise, saad sa õppida armastama endas kõike. Ja armastus ongi tihtipeale ainuke lahendus.

Seda tehnikat võib kasutada nii, et mõtled, öeldes eelnevaid lauseid häirivatele tunnetele, mõtetele, inimestele ja mälestustele, millest sooviksid vabaneda. Kindlale inimesele andestamise vorm: “Ma kahetsen seda, kuidas (inimese nimi) asjalood on olnud, iseendas” …

Eriti sügavalt puhastab mälupanka ja karmataskuid see, kui teha kogu eelnev andestamise protsess läbi järgmiste sõnaühenditega:
…kõiki endast üleastumisi…
…kõiki enesesüüdistamisi…
…kõiki oma antud hinnanguid…
…kogu viha, mida ma olen endas kandnud….
…kogu kurbust, mida ma olen endas kandnud….
…kõiki vihkamisi, mida ma olen endas kandnud….
…kõiki solvumisi, mida ma olen endas kandnud….
…kõiki tarbetuid isiklikultvõtmisi…
…kogu enesehaletsust….
…kogu mõistmatust…
…kõiki olnud konfliktseid energiaid….
…Jne…

Rahu ja valgust! Head kasutamist!

Taavi Kolk

Elades peeglina

Liikudes vaimsetel radadel, end arendades ja puhastades leidad viimaks teadlikkuse ning oskused, kuidas igas elusituatsioonis jääda kontakti iseendaga. Püsivalt selle seisundi hoidmine ongi viis, kuidas olla sisuliselt alati õnnelik, armastav ja hooliv. Üks eeldus selleks on puhas aura ehk energiaväli. Enda ümber on võimalik hoida armastuse välja, milles on ka teistel lihtsam südamesse tõusta ja rahu leida, kuid keegi pole võimeline looma täit harmooniat kõigesse ümbritsevasse, kõikidesse teistesse.

Olles taastanud püsiva kontakti iseendaga, oma hingega, muutud sa osakeseks universumi peeglist. Saavutades teatava puhtuse ja tundlikuse, võid sa avastada, et toimid suuresti peeglina teiste inimeste tarvis ja sinu suhtlemiskogemus on tingitud sellest, milline on vestlusparteri hetkeseisund. Sul on lihtne suhelda inimesega, kes suudab samuti olla avatult südames, kuid kui teise meel ja ego on väga aktiivsed, on teil teineteiseni raske jõuda. Kui kõnetataval on süda kinni ja tuju on pisut süngevõitu, võib sul üldse olla raske temaga rääkida. See tuleb sellest, et energiavahetus toimub nii erinevatel tasanditel, et tasakaal ja ühisosa kaob.

Vaimne seadus on, et inimene saab seda, mida ta välja kiirgab. Viibides südames, oled sa osaliselt niiöelda kanal, läbi mille toimib Universumi loogika. Püsides pehmes voolamises, mis on energeetilises mõttes üsna laitmatu olemiseviis, võid avastada, et saad anda teisele enamasti vaid seda, mida ta on hetkel valmis vastu võtma. Ehk seda, mida ta parajasti ise oma mõtete ja tunnetega Universumisse loob. Võid märgata, et avatud südamega inimesele on kerge anda armastust, suletud südame puhul on see üsna raske. Sa hakkad suhtlemises teatud määral toimima ka infokanalina, kes mõnikord edastab teistele Universumi teateid. Läbi selle võid sa öelda vahel ka enda jaoks mõistmatud asju ja sõnu, aga kõrgemast plaanist vaadatuna võivad need väga vajalikeks osutuda.

Inimene, kellel on süda lahti ja kes tunneb ennast ilusana ongi väga ilus ja lausa kiirgab valgust ümbritsevasse maailma. Teistpidi, kui tal läheb süda kinni ja ta kogeb ennast ühtäkki hallina, võib kohe näha, kuidas ta muutubki teataval määral halliks.

Küsimus on neutraalsuses. Kui saad vaadelda midagi niiöelda taunimisväärset täiesti neutraalselt, armastuses, ilma et su valukeha aktiveeruks, ilma, et sa  tunneksid situatsiooni endassepuutuvana, oled sa sellest vabanenud, kõrgemale tõusnud. Kui sa saad teiste tusatujusid, solvumisi, vihastumisi ja ka valusaid ütlemisi sinu pihta võtta täiesti neutraalselt, ilma blokeerimata, reageerimata ja hinnanguid andmata, siis oled sa teatava õppetüki läbinud. Siis pole see enam projektsioon sinu sisemaailmast teisele, vaid sa tunnistad kõrvaltvaatajana teiste reaalsust, teiste projektsioone.

See kõik on sellisel juhul armastuse valguses seistes asjade kõrvalt jälgimine, nägemine. Mõnikord on võime asju neutraalselt vaadelda ainult valiku kaugusel. Kui sinus on piisav teadlikkus, et asjade ja olukordadega mitte samastuda, lihtsalt kulgeda, laskmata valukehal teiste tekitatud draamaga kaasa minna, oledki sa vaba.

Nagu kõik, nii tunned ka sina vahel vähem, vahel rohkem teiste inimeste tundeid. Ja sellel ei pea olema midagi pistmist sinuga. See on lihtsalt peegeldus teise meeleolust, energiaväljast või sisemaailmast, mille sa infona ja kehapeegeldusena vastu võtad. See võib teinekord olla suur väljakutse, nähes sügavale teise inimese sisemaailma, tundes tema sisemisi pingeid, tunnetades tema kurbusest, segadusest või vihast täidetud aurat, temaga suhelda. Ja sellise pimeduse ligi ei taha mõnikord armastus mahtuda.

Teadmatuses võib vahel tunduda, et sa lausa ei salli kedagi, kuid tegelikult pole sul lihtsat tema lähedal hea olla. Teie energiad ei sobi, resonants ei ühti. Sa tunnetad temast õhkuvat solvumist, vaenulikkust ja sisemisi konflikte, mis võivad tuleneda vaid temapoolsest puudulikust enesearmastusest, kuid sellest piisab. Ja ta sõnad, tema rääkimine võivad sinuni kanda infot tema energeetikast. Kui seal on suuri ebakõlasid, siis need saavad sinu jaoks läbi rääkimise “nähtavaks”. Ime siis pole, et mõne inimesega vestlemine, või kellegi jutu kuulamine võib teinekord olla vägagi keeruline ja kurnav. Ja jutu sisu, sõnum või maneer polegi sellisel juhul eriti olulised, sest see mis häirib, on peidetud sõnade taha.

Nähes asjade sügavamat olemust, võib sul mõnikord tekkida segadus. Sa võid näha teise südamesse, tunnetada, mida ta tegelikult tunneb, kuid kui samal ajal on fassaad, ehk see, kuidas ta käitub ja mida ta räägib täiesti teistsugune. Siis võib tekkida energeetilise tõelisuse ja niiöelda “pildi” vahel vastuolu. Selguse annab see, kui oma tajude kontrollimiseks kasutada Universaalset tõetunnetust- küsida nõu Kõrgemalt tõelt.

Mõnikord on sarnane lugu ka hinnangute andmisega teistele. Kui vaatled sisemises vaikuses ja armastuses inimesi, ning keegi astub äkitselt sinu vaatevälja, võib juhtuda, et sinu teadvusruumi siseneb koheselt ka hinnang- mõni sõna, mis ei pruugi isegi sinu sõnavarasse kuuluda. See juhtub siis, kui sa “näed” seda, mida inimene ise enda kohta arvab ja tunnetad seda hinnangut, mida ta enda kohta iseendas kannab. Kuna sarnane tõmbab sarnast, siis tõmbab see ka teiste poolt sama hinnangu ligi. Sa võid tajuda mõne inimese ümber erinevaid hinnanguid lausa pilvena, sest need lendavad kontrollimatult tema energiaväljas ringi. Ja mõnikord on puhtamast meelest ja avatud südamest hoolimata tekkinud sinupoolsed niiöelda hinnangud hoopis diagnoosid, lihtsalt info, mis sulle teise parajasti aktiivsete ebakõlade kohta antakse.

See väike kirjatükk ei väida seda, et need eelpool kirjeldatud situatsioonid alati sellistena toimivad. Niikaua kui sa endiselt toimetad ka läbi ego, teostad ennast osaliselt egomaailmas, on hinnangud ja konfliktid siiski reaalsed ning võivad tuleneda sinust.

Käesolev kirjutis on siin hoopis selleks, et võiks tekkida suurem mõistmine enda suhtes. Ehk aitab see aru saada, miks mõned energiad ja sõnad vahel eikusagilt sinusse ilmuvad. Ja miks mõnede inimestega on vahel raske asju ajada ja rääkida. Alati ei pea otsima viga endas, sest energeetiline tõelisus võib olla midagi muud. Tegelikult kohtub välises maailmas igaüks ka teiste loodud reaalsuse, energiate ja minatundega. Sest isegi täielikult Valgustunud Meistrite naabruses võivad toimuda suured sõjad. Ja see ei ole ju projektsioon nende siseilmast.

See tekst on selleks, et sul oleks teinekord lihtsam endasse leebelt ja armastavalt suhtuda, mitte ei peaks endale alati hinnangute andmise pärast hinnanguid andma. Hinnangud liiguvad energiapakettidena samuti ringi ühisteadvuses ja selletõttu võib mõni neist üldsegi mitte sulle kuuluda. Asjade ja sündmuste neutraalne kõrvaltvaatlejana armastuses jälgimine teeb vabaks.

Isiklik vabadus ja suhted 2

Püsides suhtes või vabaduses, ennast otsides ja leides tuleb varem või hiljem ikka rõõmus kohtumine uue tuttavaga, keda saab mitmetel tasanditel imetleda, ning kes sinu südant sügavamalt kõnetab. See sisemise äratundmise ärkamine võib tuua ellu üsna koheselt kõrgema rõõmu- ja armastusemaagia, kuid samas võib see lükata kõikuma sinu meelerahu. Võid ennast hetkest hetkesse tabada mõtlemast sellele imelisele inimesele ja temaga seonduvale. Muudkui teisele mõeldes, temaga suhtlemiseks ja kohtumiseks ettekäänete ning võimaluste otsimisel lood sa vaba energiat kaotavaid seoseid. Ja võid märgata, et enda asjadele täie kohaloluga keskendumine saab pisut häiritud.

Otse loomulikult on armumise seisund õnnistus ja ilmselgelt kõige kaunim asi, mida siin ilmas kogeda saab, kuid tegelikult pole vajalik läbi selle ennast kaotada.  Ennast teadlikult jälgides ja kohati piire tõmmates on võimalik seda seisundit hoida ja tasakaalu säilitades kõigi jaoks enim rõõmutoovaks suunata.

Armumine, armastuse maagia lahvatab kui vaatad esmakordselt sügavamalt silma inimesele, kellega sul on määratud tekkima sügavam hingeline side. Sel juhul on hingekristallide kohtumisest, otseühendusest tekkinud säde piisavalt võimas, et su süda saaks energiaplahvatuses täielikult avaneda. Ja koheselt hakkab suurem hulk armastuse energiat läbi sinu voolama.

Mõnikord on armumine vaid ühepoolne. Armumine, kellessegi ilma vastuarmastuseta juhtub tavaliselt siis, kui teises südames on armastuse voog juba avanenud ja ta lihtsalt tunnebki juba suurt armastust. Kuid see võib olla suunatud kellelegi teisele, või siis kogu Universumile. Sellist armastusevoogu pole tark liialt isiklikult võtta. Sellisel juhul avas teise armastusest pulbitsev süda nagu möödaminnes ka sinu südame ja läbi selle toimus lihtsalt sinu südame tervendamine. Täielikult avatud süda, niiöelda armunud süda, ongi alles täiesti terve süda!

Kuid iseenda suhtes on ebaõiglane sellesse soovitud, kuid vastuseta armastusse, sellesse inimesse kinni jääda. Tegelikult on sinu ellu tulemas alati veelgi imelisemaid inimesi, kellega sul oleks võimalus täiel ja suuremalgi määral vastastikkust armastust kogeda.

Komme on kiinduda teisse inimesse, kuid tegelikult võib hoopis südame täieliku taasavanemise tunne olla see, mida hing ootab. Meel armastab otsida selleks tundeks põhjust väljastpoolt, kuid tegelikult juhtus see armumise ime, südame avanemine sinu enda sees. Inimene saab ka ise, enda jaoks oma südame avada ja selle lahti hoida.

Miks see oluliseks võib osutuda? Sest kui inimene, kellesse armuti, ühtäkki kaob, või kui ta lihtsalt, kas hirmust, mõnest minevikuenergiast või elulisest mõistmatusest lähtuvalt oma südame sulgeb, jääd sa oma armastuses üksi ja läbi sinu südame voolav energiavoog ei leia enam rakendust. Teise hirmust suletud süda on nagu sein, millest ei pruugi suuta läbi voolata isegi sinu armastuse energia. Ja kohtudes läbimatu takistusega jääb energiavoog peagi seisma, kuni lakkab sootuks. Ning kui sa seda voogu oma lähedastele või iseendale ei oska või ei taha suunata, siis sulgub ka sinu süda.

Kui süda läheb sedasi äkitselt kinni, saab inimene lausa füüsiliselt haiget, kuna südamesse lukustub ka teise lahkumisest ja sellega seotud mõistmatusest tekkinud hetkeemotsioon: kurbus, viha, andestamatus, hirm. Ja inimese vibratsioon kukub sama järsult, nagu see armudes tõusis. Selline kõrgelt kukkumine võib päädida masendustundega ja viib su elukogemuse enamasti sügavamale hämarusse, kui see oli enne armumise hetke. Ning selle südamesse lukustunud valu ja pimedusega uuesti kohtumine, vajab üsna suurt julgust. Eelkirjeldatu on osaline selgitus, miks armastuse kaotamise tunne võib olla niivõrd valulik ja soovimatu kogemus.

Südame kaudu elavatel inimestel on südameenergiat tihtipeale palju. Kuna üks inimene võib ennast kiirete asjatoimetuste või paljude muude põhjuste tõttu armastuse voost lahti ühendada, on hea, kui sul on vajadusel valik teisteks südameühenduseks. Kõlab väga naljakalt, aga suutes vajadusel ümber lülituda, hajutad sa armastuse kaotamise tunde tundmisega seotud riski. Teine võimalus on vajadusel kogu see armastuse voog, mida sa teise vastu tunned, suunata tagasi otse enda südamesse.

Kuid samas on selge, et läbi kahe teineteisele kalli südame vastastikkuselt võimendatud armastuse energia voolamine, on ülim tunne. Sellega tõuseb koheselt inimese energeetiline võnkesagedus ehk vibratsioon ning avaneb sisemine rõõmukanal. Sellepärast võib armudes olla tunne, nagu pea käiks ringi, jalad tahaks aegajalt alt ära minna ja kõhus justkui lendaks rõõmuliblikad.

Üks teadmine, mis võib aidata välises maailmas püsivas armastusesvoos olla on see, et isiklik armastus, ehk alumine südamekeskus on mõeldud ainult iseenda ja oma laste armastamiseks. Kõikide ülejäänud seostega, energeetiliste ühendustega, mis sinna kinnituvad, võivad ühel hetkel kaasneda klammerdumise ja omamise ilmingud. Isikliku armastuse südamekeskus- isiklik armastus kellegi vastu- ja juba võib tundudagi, et sinu kallim on sulle sinu isiklik inimene.

Nimelt, inimesel on südamepiirkonnas armastuse energia vastuvõtmiseks ja loomiseks kaks energiakeskust. Alumine, on niiölelda maise armastuse keskus ja ülemine, mis asub kurgutsakra ja südametsakra vahel, on mõeldud kõrgema, universaalse, tingimusteta armastuse kogemiseks. Samas keskuses on ka kõrgema kaastunde asupaik. Kui inimesel oleks võime ja oskus püsida oma tajuga selles keskuses, tõsta oma energeetiline kogumispunkt ja kõik seosed ning ühendused lähedaste inimestega sinna, võib elu muutuda püsivalt harmooniliseks kogemuseks. Sest kui see keskus avaneb ja seda kasutama õppida, on sellel vägi transformeerida ka suuremad ebakõlad ja kannatused ning muuta need puhtaks armastuseks.

Küll mitte kõikide, kuid mitmete inimeste hinged, kes on kinnises suhtes, näiteks abielus, igatsevad ja hõikavad sisimas siiski suurema vabaduse järele. Seda eriti juhul kui valik on tehtud liiga ruttu või valedel põhjustel, juhindudes hirmust, või egost, mitte armastusest, tõetundest ja südamest

Kui su süda avaneb, avad sa teisele inimesele, maailmale oma hinge, kogu oma ilus, õrnuses ja väes. Kui süda avaneb, saab see nähtavaks sinu hingepeeglis, mis hakkab selleläbi sind ümbritsevale kõrgemaid kvaliteete peegeldama ja projitseerima. Mõnes mõttes hakkab täielikult avatud süda koheselt kogu ümbritsevat maailma tervendama.

Armumisega ehk südame täieliku avanemisega kaasnev järsult suurenenud energeetiline täitumine loob muutunud teadvuse seisundi. Kui su ajulainete sagedus on madal, siis on meel vaikne ja rahulik ning selleläbi saad sa kogeda hetke. Hetke, mis on igavikuline ja kõik selles olev on imeline. Sedasi näed sa kõike ja kõiki pigem läbi armastuse.

Püsivam harmoonia kaob inimese elust hetkel, mil ta kaotab piisava kontakti iseendaga, oma südamega. Läbi selle kaob ka sisemine turva- ja selgustunne. Vaid side oma südamega, eeldusel, et see on piisavalt puhas, hoiab sind alati õigel kursil ja ei lase pikalt kesta elusündmustel, mille tõttu pead enda sügavamast tõest üle astuma. Ise oma reaalsust luues ja teadlikkusega tasakaalu hoides, saad sinu jaoks keerukamate õppetükkidega kohtuda vabaduses. Vabadus on see, kui saad vajadusel välisest mõneks ajaks lahti lasta ja kõigest eemalduda.

Nõndanimetatud karma, sinu hinge vanus ja valikute ambitsioonikus on see, mis määrab õpingute raskusastme. Vabadus omakorda annab sulle liiga pingelisel õppeperioodil taganemistee, läbi mille saad soovi korral võtta akadeemilise puhkuse, vaid iseenda südamesse pagedes.

See inimene, kes on valmis sinuga hingelähedusse jõudmiseks endaga töötama, on reaalselt sinust ja arengust huvitatud. Mitte pole lihtsalt läbi armumise maagia sinusse kinnitunud. Klammerduvas suhtlusharjumuses ei tehta enamasti sügavamalt südametõepõhiseid valikuid. Kui see poleks sina, kellesse klammerduda ja kiinduda, oleks see lihtsalt keegi teine.

Suheldes vabalt on näha, kes leiab sinus midagi enda hinge ning südame jaoks harukordset ja kelle jaoks sa oled lihtsalt keegi. See, kelle jaoks sa oled oluline hingetasandil, jääb sinu ellu ka vabaduses suheldes. Selline suhtlusviis on hea, et leida enda jaoks tõeliselt oluline, imeline, tähenduslik inimene. Õige inimesega õigel ajal kohtudes on teil omavahel algusest peale kerge, rõõmus ning vaba suhelda ja teineteise vastu tekib üsna koheselt vastastikkune siiras huvi mitmetel tasanditel.

Vabaduses on näha, et kes saab vaid iseendaga olles hakkama. Sest kui sinu partneril pole endaga olles hea, ta ei suuda enda asjadega tegeledes olla õnnelik ja ta on sinu küljes juba kinni, siis hakkab see varem või hiljem ka sind mõjutama. Selline inimene võib hakata ühel hetkel sind enda sisemaailma asjades, tunnetes ja mõtetes süüdistama. Ja see viib tahes või tahtmata ebakõladeni ja vaidlusteni.

Vaidlemine on pealegi energeetiliselt täiesti tarbetu tegevus. Äge vestlus, mis ei keskendu kõrgema tõe leidmisele ja mis taandub vaid erinevate seisukohtade väljendamisele, muutub ruttu energiasõjaks. Kui sõneluses on madalasageduslikud tunded juba pead tõstnud, ei pruugi adekvaatset info- ega energiavahetust enam üldse toimuda.

Vaidluses põhjustab ärritust tegelikult see, et emotsioonidest nõrgestatuna tuntakse intuitiivselt, et on vaja oma isiklikku energiaruumi kaitsta, kuid ei osata. Lähedase partneri puhul ongi enda energia kaitsmine pisut raskem, kuna tänu mõningasele energeetilisele läbipõimumisele on see ruum ja saadaolev energia teataval määral ühiseks muutunud. Hetked, mis päädivad suuremate pahameelepuhangutega võivad viidata sellele, et ei osata enam ise energiat saada ning luua. Energiat on jäänud väheks ning seda on vaja hakata teiselt hankima. Liiga kinnises ja klammerduvas suhtes on selline seis ühel hetkel piisava teadlikkuse puudumisel enamasti paratamatu.

Energeetiliselt kõige laitmatum lahendus sellise vaidlema viiva olukorra vastu on teineteisest piisavalt pikaks ajaks eemaldumine. Kuni kumbki osapool suudab ise uuesti enda jaoks niiöelda vaba energiat luua. Ja vaadates eemalt, võid sa tõde selgemini näha.

Armastus on nagu lill, mis puhkeb kõige kaunimalt õitsele vabaduses. Selline vabalt sündinud olemisväljendus tahab sirutuda ikka suurema avaruse ja valguse poole, kasvada koos tuule ning päikesega.

Armastus on ikka ja alati ainult rõõm. Kui armastust saadab kurbus, valulikkus või mõistmatus, siis tegelikult see ei olegi armastus, see on midagi muud ja seda on tarvis tervendada. Hea on õppida elu usaldama ja püüda kasvada sellega koos- rõõmus, vabaduses ja armastuses.

Isiklik vabadus ja suhted 1

Sildid

, , , ,

Kujutle hetkeks, et sa oled vaba. Ja sinu vabadus ei seisne mitte niiväga sinu staatuses, vaid selles, et sul endal on kõik, mida soovid. Sinu südames on vabadus. Sinu sisemaailmas on vajalikud kvaliteedid: meelerahu, armastus, kindlustunne, lähedus, küllus, rõõm, tervis, elujõud ja terviklikkus olemas. Sa oled vaba mineviku ebakõladest, nii ei pea sa olnud asju ja sündmuseid praegusesse hetke üle tooma ning disharmooniat uuesti looma.

Kujutle, et sa õpid tundma mõnda imelist inimest, kellega kõik klapib, kes on samuti vaba. Te mõlemad olete ja püsite voolamises, kulgemises oma elu südamerajal. Te kohtute üksteisega, kuna teie rajad ühtivad mõneti ja viivad teid kokku. Teil on koos ääretult hea olla. Kuid teadlikuna, jääte te vabaks ka teineteise läheduses. Te teate, et kohene rõõmu- ja ekstaasienergias teisesse viskumine, on hüpe iseenda ja enda vabaduse kaotamisse.

Kujutle, et omavahel saab suhelda sedasi, et kumbki ei taha ega pea teist kuidagi piirama, omama või kasutama. Kujutle, et sa asud lähedasse suhtlusesse sedasi, et teisel pole sulle mingeid ootuseid ja tal pole sinult otseselt midagi vaja. Ta on sinuga lihtsalt sellepärast, et tunne, mis teid saadab on eriliselt hea ja õige.

Te näete, et koos olemine on lihtsalt üks suur rõõm ja õnnistus, mida teile kogeda on antud. Kuid teate ka, et mida rohkem kordi kohtuda, seda tõesem tervikpilt teise kohta avaneb. Ja te armastate ennast liiga palju, et end ehku peale liialt siduda. Te teate, et kindlasti vähemalt esialgu, on tark jääda eelkõige ikkagi enda ja enda asjade juurde. Tark on suhelda armastuses ja usalduses, kuid täielikus vabaduses.

Te olete mõlemad teadlikud sellest, et armumise staadiumis ja seisundis projitseeritakse teise peale kõik enda kõige igatsetumad kvaliteedid. Luuakse oma alateadvuses teisest täiuslik olend. Ja läbi alateadvuse projektsiooni nähakse teises armununa meele, isegi südamega vaadates teinekord seda, mida temas tegelikult ei eksisteerigi.

Kujutle, et püsid suhtluses teise inimesega vabalt, ilma otseste tulevikuplaanideta. Te jagate koos rõõmu, armastust ja maagiat. Suhtlete austuse printsiibil, koormamata teist liialt oma minevikust rääkimisega. Te suhtlete aususe printsiibil, räägite teisele oma eelistustest ja ütlete alati välja, kui miski mingitel suhtlustasanditel häirib. Te teate, et see hoiab ära pinnase illusioonide tekkimiseks.

Ja annate teisele aegsasti märku kui tundub, et teievaheline energiavahetus hakkab tasakaalust välja minema. Kui näib, et keegi võtab rohkem kui annab, arvestades nii nähtavat kui nähtamatut. Ja selles küsimuses peaks püüdma väljaspool ego adekvaatselt tunnetada tõelisust, et mida ja kui palju on sul teisele reaalselt anda ja mida on võimalik vastu saada.

Mis oleks, kui mees suudaks oma seksuaalenergiat sublimeerida? Kui ta suudaks oma himu ja iha transformeerida kõrgemateks energiateks: loominguks, südameenergiaks ja eneseteostuseks? Siis ei peaks ta kogema frustratsioone ja neid naise peale paiskama. Siis oleks ta selline mees, nagu kõik naised sügaval sisimas endale soovivad: tõeliselt imetlusväärne ning kõigutamatu, samas hooliv ja armastav. Läbi selle saaks naine kogeda meest tõeliselt kõrge olendina, kelle iga puudutus on jalustrabav. Ning naises lööks särama tahk, mis on igal vajalikul ja võimalikul hetkel nõus täies kohalolus armastust jagama.

Kuid, et ei tekiks illusioone, jääb kõige selle juures mehel läbi tema meesaspekti vajadus tunda ka vabadust, vahel tõelist vabadust. Ja selleks on vaja mehel võimalust oma partnerist aegajalt täielikult eemalduda, minna oma asju ajama, ideaalis ilma, et oleks vaja midagi selgitada: “Et kuhu, kellega või kui kauaks?

Mis oleks, kui naine suudaks ise oma periooditi mõistmatut segadust loovaid mõtteid, tujusid ja emotsioone teadlikkusega hallata? Mis oleks kui, naine suudaks ennast oma kohatiste mäslevate tujude ja mõtete puhkemisel nendest eraldada, nendega samastumata, ilma mehe jaoks tormi ja draamat tegemata. Ilma masendusse langemata, neid oma ellu üle kandmata? Ja mis oleks kui naine oskaks ise hoida enda südame avatuna? Armastus on naise olemuse põhivajadus ning väljendus. Ainult avatud südamega saab ta, tunda, kogeda, näha, leida, jagada ja vastu võtta armastust. Ja vaid lahtise südamega saab naine olla tõeliselt veetlev, voolav, usaldav, hoolitsev, hooliv ja armastav, tõeliselt naiselik naine. Ja sellises seisundis naise lähedal tunneb mees ennast alati hästi, ega tahagi minna hulkuma.

Kuid siiski, kui naise süda läheb mingist mõttest, tundest või sündmusest mõjutatuna kinni ja tuju läheb väga halvaks, võib ta tahta kõigest täielikult eemalduda. Üksi olla. Sellistel hetkedel võib isegi mehe hoolitsus ja püüe ta tuju parandada, naist ärritada. Ja selleks, et ise enda sisemised asjad korda ajada, on vaja naisel võimalust oma partnerist aegajalt täielikult eemalduda, minna oma asju ajama, ideaalis ilma, et oleks vaja midagi selgitada. Teineteise sõnadeta mõistmine on üks ilus asi.

Ühesõnaga, kui asjad oleksid eelkirjeldatud moel paigas, saaks kogeda seda, kui teine sinust ühel heal hetkel lihtsalt eemaldub, mitte karistuse, ehmatuse ja mõistmatusena, vaid kergendusena. Ja saad koheselt rahulikult omaenda asjadega tegelema asuda.

Huvitav, mida oleks selleks vaja, et selline suhtlemise vorm inimeste vahel reaalselt toimiv oleks? Mida selline suhtlemise viis võiks inimeste reaalsuses ja elukogemuses tegelikult muuta?

Tusasena, vägisi üksteise lähedal püsimine võib viia uute ja järjest suuremate ebakõladeni, tülideni ja sisemiste pingeteni. Mõlemal juhul nii mehe kui naise puhul saab läbi teisest eemaldumise ja enda asjadele keskendumise, saabuda taas parem kontakt iseendaga. Eemal viibides saab õppida uuesti täielikult endas olema. Oskus vaid ise hakkama saada ongi vabadus. Ainult endaga olles saab õppida vaid universumist lähtuvalt energiat ammutama, vajamata selleks teisi inimesi. Ja see ongi alus püsivaks meelerahuks. Ning kontakt endaga on sinu jaoks adekvaatse maailmapildi nägemise põhieeldus.

Loomulikult kui peres on väikesed lapsed, siis on olukord natuke teine. Siis on vanema kohustus olla esmalt oma lastega. Sel juhul saab endaga olla, näiteks siis kui lapsed magavad. Isegi järeltulijate eest harmoonilisel hoolitsemisel, võib saada mehe ja naise liigne sõltuvus teineteisest takistuseks. Siis võib juhtuda, et neil on rohkem vaja üksteiselt kui neil on anda oma lastele. Ja võib tekkida frustratsioon ja igatsus oma partneri järele kui teine on väga tihti järeltulijatega hõivatud. Kuid olles oma partnerist energeetiliselt vabam, siis on sul vägi ise enda ja oma laste jaoks armastuse energiat luua ja seda neile anda.

Kohe alguses laste saamise ja püsisuhte eesmärgiga suhtlusesse asumine kõlab nagu mingi viisaastaku plaani tegemine. Aga sellised plaanid on endale illusioonide ja ootuste ehitamine, mis võivad lõppeda pettumusega. Sest isegi kui sa endale ettepandud eesmärgid täita suudad, võid sa avastada, et see polnudki see, mida sa tegelikult tahtsid ja asjad polegi kõige selle valguses nii, nagu sa endale ette kujutasid. Sa võid avastada, et sa ei saanud ikkagi õnnelikuks.

Hea oleks õnnelikuna ja vabana teatud aja vältel suhelda ning kui tundub, et mõlema südamed seda tõeliselt tahavad, saab otsustada näiteks lapse saamise kasuks. Sedasi on kõik elusündmused loomulikus voolamises ja sa saad kogeda püsivalt õnnelikku reaalsust.

Ajad on muutunud. Kõik muutub iga päev. Kõik on uus. Ja see puudutab kõiki eluvaldkondi. Kõrgemas plaanis polegi järeltulijate saamine enam esmane. Maailmas on juba niigi liiga palju inimesi. Meie planeet ei tule selle suure hulgaga varsti enam toimegi. Praegu on võimalus valida väga erinevaid eluteid ja väljundeid eneseteostuseks. Kui laste saamine pole üks osa sinu eluülesandest, siis võid sa laste kasvatamise perioodi, kui nad on väiksed ja vajavad sinu pidevat tähelepanu, kogeda väga kurnavana. Ka kõige parema püüdmise juures võib laste kasvatamisse enda tahte täielikult kaotada.

Bioloogilisest ja instinktiivsest vajadusest järeltulijate järele on võimalik kõrgemale tõusta ja teadlikusega läbi minna. Ühiskonna ja ühisteadvuse surve laste saamise tähtsusest on võimalik endast mööda lasta. Ja see kaotab tingimatu vajaduse kindla paarilise järele. Jõudes selgusele, et vähemalt niipea, pole lapse saamine sinu jaoks vajalik, ei pea sa sinu hinge ja südame jaoks ebavajaliku eesmärgi nimel mõne tegelikult sobimatu partneriga koos kannatama ja päev päevalt endast üle astuma.

Sa ei pea tegelikult enda vanemate ootuste ja peretraditsioonide järgi elama. Ja kui sa ise tunned teisiti, ei pea sa ka oma elukaaslase mõtete, tahte ja soovide kohaselt joonduma. Sa ei pea valima mingeid piiranguid oma ellu. Kui sa juhinduksid armastusest, enesearmastusest, tahtes tõesti sisemisi ja välimisi konflikte vältida, võiksid sa alati eelkõige kuulata oma südamehäält. Kui sa oled endaga kontaktis, on sinu kese, sinu süda see, millele saad toetuda. Osade inimeste jaoks on muidugi laste saamine ja neile pühendumine sobilik, vajalik ja möödapääsmatu. Igaüks toimigu alati nii, nagu tema süda tõeliselt õigeks peab.

Lihtsalt, selline vaatepunkt asjadele teeb vabamaks. Niipea, kui sa oled vaba liigsest tahtmisest ja miski pole sulle liiga oluline, saad elu, ennast ja teisi vabalt võtta ning asjad hakkavad voolama. Sa ei pea oma energiat raiskama hetkel ebavajalikest asjadest mõtlemise peale. Lahti lastes ning usaldades, saavad sinu juurde voolata õiged asjad, inimesed, kokkusattumised, sündmused ja imed.

Küsimus: “Niisiis, kuidas reaalselt jääda lähedases suhtluses teise inimesega endaks ja vabaks?” Vastus: “Jättes kõrvale kõikide teiste: ühiskonna, vanemate, sugulaste, sõprade ja sõbrannade ning kohati ka oma partneri, uskumused, ootused ning nõuanded, ning alati kuulata vaid oma südant.” Ja pole üldse välistatud, et kui sa püsid vabaduses, voolamises, siis sinu ellu tulnud inimeste ja sinu soovid ning uskumused kattuvad. Ning selline elamise ja olemise viis saab luua püsivama harmoonia sinu ellu.

Suhteid ja kogu elu võiks võtta laiemat plaani silmas pidades ühtse ja pideva arenguna. Koos võib ju olla kuni on hea, aga tegelikult, hinge seisukohast vaadatuna, pole kuidagi vajalik millessegi või kellesegi kinni jääda. Tõeline vaimne arenemine jõuab varem või hiljem välja kiindumatuseni. See, et kinnisesse suhtesse minnes on võimalik kuidagi lihtsasti oma õnn, tulevik ja armastus kinnistada, on illusioon. Kõik siin ilmas on alati muutumises ja mitte midagi kindlat pole olemas. Ainus kindel asi saab olla kontakt iseendaga.

Praeguseks hetkeks on maailma olemust, suundi ja energiaid silmas pidades kõige suuremaks defitsiidiks ja tugevamaks valuutaks muutunud inimese meelerahu. Ja isiklikust seisukohast lähtuvalt ei saagi mitte miski olulisem olla.

Kas prestiiž võib anda inimesele meelerahu? Kas kõrge staatus kõrges seltskonnas võib anda pikaajalist südamerõõmu ja püsivat rahulolu? Rahuliku meelega inimese vibratsioon on alati kõrgem kui puhtalt edule orienteerunul. Ja lihtsuses küllust kogeva inimese elukogemus on kordades nauditavam kui ennast ühe suuremale edule piitsutajal. Ja mida vaimsel maailmal, kogu planeedil enim vaja, on järk järgult läbi järjest valdavama meelerahu tõsta ühisteadvuse vibratsiooni, kuni tõelised vabanemise imed saavad võimalikuks.

Samas pole teise olemuse, välimuse, saavutuste või oskuste üle uhke, rõõmus või tänulik olemine sugugi halb. Partner, keda saab tõeliselt südamest imetleda, mõjub väestavalt ja ärgitab arenema. Hea oleks leida selline inimene kellega koos saad sa olla selline, nagu sa tõeliselt soovid olla. Parim, keda sa leida saad on keegi, kes isegi sinu neid omadusi, mida sa ise pead nõrkuseks, peab suurepärasteks omadusteks.

Enda partneri valimine võiks toimuda südamepõhiselt. Sinu süda teab, mis on sulle hea. Valinuna läbi ego sellise partneri, kellel on sulle olulises eluvaldkonnas kõrge staatus, võid avastada, et omavahelises suhtluses ei mängi see mingit rolli. Valides enda partneriks inimese, kellega saad teiste ees ennast uhkena tunda, valid sa suhte, mis on suunatud väljapoole. Kogu suhe võib sellisel juhul olla teiste inimeste, sõbrannade, sõprade, sugulaste ja kogukonna ees näitamiseks. Taoline, suhe ei pruugi aga olla sügavusse, südamesse ja harmooniasse liikuv. Staatusele keskendumine ei tarvitse kaugeltki olla tee sisemise õnnetundeni.

Muidugi kui sul avaneb võimalus suhelda kellegi imelisega, kellelt sul on haruldaselt palju saada ja õppida, kelle kõrval sul on võimalus kiiresti kasvada, siis võiks vaadata oma tahtmised, vajadused ja nõudmised üle. Võid vaadata, kas mõned asjad, mida sa pole osanud ja tahtnud varem teisele pakkuda, tulenevad hoopis sinu ego piirangutest ja tegelikult nendest läbi minemine, enda muutmine oleks sulle hoopis kõige kõrgemaks hüvanguks.

Kui sul pole pikka aega kedagi olnud ja lõpuks kohtad kedagi, siis temaga koheselt niinimetatud suhtesse minna pole mõistlik. Puuduseteadvuses võib toimuda niiöelda uppuja haaramine õlekõrrest, kuid sellises seisundis tehtud krabamised ja otsused pole ju adekvaatsed. Ja loomulikult kui eelmine suhe värskelt lõppeb, oleks õigem tükk aega teadlikult üksi olla ja ennast kokku koguda.

Jah, hea on leida endaga võimalikult sarnane ja meeldiv inimene igal tasandil, aga seda illusiooni, et kohtad kedagi, kelles sind algusest lõpuni miski ei häiri pole mõtet luua. Seda pole mõtet loota, et teil on koheselt kõiges elu, olude ja vajaduste koha pealt üks ja sama arusaam. Enamasti tulevad sellised erinevad vajadused ja tahtmised juba naise ja mehe olemuse erinevustest. Kes väidab, et tal on oma partneriga kõikidel tasanditel kõikidest asjadest sarnane arusaam võib siiski pisut oma partnerile ja endale valetada. Ja endale valetamine võib tulla blokeeringute arvelt, mis sind kurnavad.

Samas võib tõesti ju suhelda nii, et lausa taotluslikult samastud täielikult oma partneriga. Sedasi, et toimub täielik energeetiline läbipõimumine. Kuid sellisel juhul tasub meeles pidada, et kui teine oma südame sulgeb ja lahkub, võid sa jääda pikaks ajaks poolikuks ning katkiseks. Sest te kumbki kannate selleks hetkeks endas midagi teisest ja neid sinu osi, mida teine kaasa võtab, hakkad sa väga taga igatsema. Kaotatud osad toob tagasi aeg ja vahel on vaja selleks, et taas täielikuks saada, teha ka teatud vaimseid praktikaid.

Midagi kindlat ei ole võimalik saavutada, miski ei pruugi igaveseks püsima jääda. See, et teine muutub, muudab oma väärtushinnanguid, tahtmisi ja lahkub, võib juhtuda iga järgmine päev. Ükskõik, mida sa teed, lubad või endast annad, ei pruugi seda muuta. Lisaks tasub teada, et teine ei lahku kunagi sinu pärast, vaid kui ta lahkub, lahkub ta ainult enda pärast. Tark on sellest kõigest lihtsalt teadlik olla. Hea on alati loota ja uskuda parimat, aga samas on õige olla valmis halvimaks.

Mis praegusel ajal lähisuhtlusesse asudes tihti juhtub, on see, et minevikust tõuseb üles palju eelnevate suhetega seotud asju ja energiaid. Inimene, kes kohe alguses hakkab põhjalikult oma endistest partneritest rääkima, toob ilmselgelt minevikust kaasa palju lahendamata asju. Sellest pole ka  kindlat pääsu, sest sa võid püüda teha enda sees vastavaid muudatusi ja asju ära lahendada, aga enne kui sa pole reaalselt suhelnud ja varem probleeme tekitanud olukordadega kohtunud, ei saa sa olla kindel, et muutused on tõesti toimunud.

Vahel pääseb takerdunud ja lahendamist vajavale minevikumustrile ligi alles, siis kui tõeline eluolukord on taas reaktsiooni tekitanud. Ja sellist asja teineteise lähedal, tihedalt suheldes ja koos olles, on väga keeruline lahendada. Ebakõlalised energiad saavad mõnikord ära liikuda alles siis, kui saad teisest, ehk niiöelda reaktsiooni põhjustajast, täielikult eemalduda. Vaba ajavoog aitab tihtipeale ebakõlad osaliselt ära uhtuda ja tasandada.

Partnerit valitakse hetkel püsivate samastumiste alusel. Kuid ei tasu kinni jääda ja kiinduda sellesse, kes teine on ja kellena sa teda hetk tagasi kogesid. Järgmisel tunnil, päeval või nädalal võib kõik olla uus. Keegi ei oska ette näha kui kiiresti teine mingis suunas areneb ja kuhupoole on valmis liikuma. Igal juhul võib olla, et mõne aja pärast on teievaheline ühisosa jäänud väikesemaks. See võib avalduda eriti kontrastselt, kui algul on püütud olla keegi teine. Võimalikult kiirelt võiks selguda tõelisus ja tõde. Siis ei saa soovimatud ebakõlad nii naljalt tekkida ja juurduda.

Olles võimalikult aus, leiad sa lõpuks inimese, kes sinuga hetkel resoneerub ja kelle ootused ja eesmärgid võivad paljuski sinu omadega tõeliselt kattuda . Saad näha, kes oskab vähemalt alguses täielikus vabaduses suhelda, kes mitte. Ja vabaduses on mõistlik suhelda päris pika perioodi vältel. Kõik inimesed kannavad vähesel või rohkemal määral, teadlikult või eneseteadmata maske, mis võivad langeda alles mõne aja pärast. Ja igaühel on teatud ajaperiood, pärast mida ta ei viitsi enam teeselda. Alles siis saab näha teisest terviklikumat pilti ja tõesemat kuvandit.

Kui sinu eesmärk on alguses suheldes olla vabam ja kohtad kedagi, kes sisimas tahab tegelikult kinnisemasse suhtlusesse minna, võid sa hakata tema tahtmisi enda omadeks pidama. Kui sa oled tundlik ja püsid teisega ühenduses, suhtlemises, võid sa hakata teise mõtteid ja tundeid üle võtma. Sellisel juhul on eriti arukas teisest teadlikult aegajalt eemalduda, endaga parem kontakt luua, et enda tegelikes tahtmistes kindel olla.

Mõnel inimesel on raske leida endale partnerit. See, et sa endale partnerit ei leia, kuigi tahaksid, on seotud sinu sisemiste blokeeringute ja lahendamata- muutmata mustritega. Sa lihtsalt ei lase endale kedagi ligidale, sa pole vastuvõtmises, sa pole avatud. Lastes ennast voolama, hakates rõõmsamalt ja vabamalt suhtlema, püsides usaldamises, saab sinu ellu tulla inimene, kes võib väga õigeks osutuda, isegi kui sa seda alguses näha ei oska. Tasub õppida võtma vabalt, unustada ja lahti lasta kõik eesmärgid, unistused ja ootused. Ja siis polegi enam võimatu, et need ühel heal päeval tõesti täituvad.

Kui inimene otsib partnerit ja siiralt tunneb, et keegi pole talle piisavalt hea, siis võib tegelikult temas endas olla nii palju põhikvaliteete puudu, et teine peab tõesti hakkama tema olemist ulatuslikult kompenseerima. Ning nii võimekat inimest, kes kõik teise vajakajäämised enda energiaga täita suudaks, ongi raske leida.

Pikemat aega suhtluses olles ei aita sellest, kui ühe poole panus on vaid see, et ta on väga ilus. Ilu võib iseenesest tõesti natuke energiat luua ja partnerit kohati väestada, kuid tegelikult tasakaalustatud energiavahetuseks ei pruugi sellest piisata. Väekat ja väärilist partnerit, kellelt oleks näiteks ka hinge ning südametasandil tõeliselt saada, ainult iluga ei püüa. Kui sügavamal on igatsus kõrgemate väärtuste järele, oleks mõistlik püüda need kvaliteedid esmalt enda seest üles leida. Siis saab igatsetud tasemega partner sinu juurde tulla.

Tark ei ole eeldada, et teine teeb sind alati õnnelikuks, ajab naerma ja paneb armastama. Hea oleks mõista, et kõik tungivad ootused teisele võivad olla endale pettumusteks aine loomine. Lootes, et ainult läbi teise inimese saabub õnn, küllus, armastus, meelerahu ja püsiv täiuse tunne, loodab inimene ehk liiga paljut? Ilmselt ootab ta sel juhul ka, et teine lahendab ära tema minevikus loodud probleemid ja pealekauba toob tema ellu enneolematu harmoonia. Selline asi saab juhtuda ainult muinasjutus. Üks inimene ei saa teise sisemisi asju täielikult ära lahendada. Eelkõige juba sellepärast, et liiga suures ulatuses teiste koormate enda pele võtmine pole hea ega õige.

Püsiv meelerahu saab saabuda siis, kui sinu enda sees on rahu ja saad sellesse taanduda, ükskõik mida teised sinu ümber teevad. Kui sisemise rahu kogemiseks on tarvis teistest eemalduda, siis on mõistlik luua endale reaalsus, kus eraldiolemine on vajadusel võimalik.

 

Sisemine karma.

Sildid

, , , , ,

Uute ja kõrgemate energiate lõimumise ajastul toimuvad maailmas iga päev ulatuslikud muutused. Iga päev tekib uusi, kõrgemaid tasakaalupunkte, mistõttu mõned vanad õpetused ja tarkused ei pea enam olnud ulatuses paika. Osad asjad pole enam vanaviisi. Kõrgematel jõududel pole enam enam vaja, et inimkond kogeks oma õppetükkideks ja arenguks vajalikke kogemusi kannatustena.

Enese teistesse inimestesse kaotamist pole enam tarvis. Neid õppetükke on planeedi ajastute lõikes nüüdseks piisavalt. Kui enese kaotamine sinuga ikkagi taaskord valuliselt juhtub, siis ilmselt selleks, et sa mõistaksid, et teised inimesed ei saa sind kestvalt täielikus või õnnelikuks teha. Sinu kese peitub siiski ainult sinus endas. Nüüdseks oleks hea kõigil ennast leida, et läbi avaldunud isikliku väe saaks igaüks aidata planeedil tõusta kõrgemasse vibratsiooni.

2012 aastal 21. detsembril leidis aset suur muutus: toimus dimensioonide nihe ja inimese arengu ja olemise seisukohast muutus oluliselt olulisemaks tema sisemaailm. Sellega sai loodud sisemine karma. See on karma, mis tekib ning rakendub inimese suhtest tema endaga.

On olemas kaks suurt maailma, inimese sisemaailm ja väline maailm. Mõlemas eksisteerib karma. Sisemaailma karma on sulle lähemal. Ja selletõttu sinu jaoks olulisem. Sisemaailma karma tuleneb sinu läbisaamisest iseendaga. Suhe endaga on kõige tähtsam suhe sinu elus. Tihtipeale kardetakse teistele näiteks neist eemaldumisega või suhtlemise lõpetamisega haiget teha, hoolimata, et teiste säästmiseks tuleb endast oma südamehäält eirates vägivaldselt üle astuda. Ja püsitakse soovimatus ning sobimatus elukoosluses või keskkonnas üha edasi. Sellistel hetkedel luuaksegi enesesisest karmat. Ja karma kogunebki praegu rohkem sisekosmosesse: energeetilisse- ja füüsilisesse kehasse.

Väline karma manifesteerub nüüdseks koheselt. See, mida sa teisele välises maailmas teed, tuleb sulle kohe tagasi. Hingedevahelisi karmalisi pusasid, mis jooksevad läbi mitmete elude pole enam. Kõik, mis on veel jäänud, saab selle või järgmise kehastusega lahendatud.

Välise karma tekitamise hirmus on suur osa inimeste väest ja energiast maha surutud. Paljud, ei julge karma kartuses teha seda, mida nende süda soovib. Kardetakse enda sisehäält, sisemist juhatust kuulata, sest see paistab mõnikord kõnelevat sellest, mida teised inimesed sinu ümber kuidagi kuulda ei taha. Kuid oma sisehääle järgimine on muutunud oluliselt olulisemaks kui varasemalt. Ja olulisemaks kui teiste inimeste isiklikud tahtmised ning ootused sulle.

Oma südamehääle pidev eiramine võib su lõpuks viia sisemisse konflikti. Ja sinu jaoks ei saa mitte miski olla hullem kui sügav konflikt iseendaga! See võib viia päris tõsiste, isegi kõige tõsisemate vaimsete ning füüsiliste hädade ja haigusteni. Sisemise karma aktiveerumise tõttu on inimesele tema sisehääl üha valjemini kuulda. Vaja oleks ennast aksepteerida sellisena, nagu sa oled loodud. Sinu sisemine juhatus, sinu südamehääl räägib sulle seda, mida sa oled tulnud tegelikult siia maailma tegema ja kogema.

Mõnikord kirjeldatakse mõnda inimest, et ta elab ja käitub, nagu “Jumal juhatab.” Kas see võibki olla inimene, kes tõesti järgib oma südame häält ja kutset? Olgugi, et see võib olla esmapilgul veidi veider ja arusaamatu? Ometi on see millegipärast vajalik. Oma südamehääle kuulama hakkamine on tegelikult lihtsalt ego kontrollist vabanemine ja leppimine, sest Looja kõnelebki sinuga läbi sinu südame.

Väline karma on hingetasandil kokkuleppeline. Enamasti ei saa üks inimene teisele midagi teha kui teine seda ise ei lase ja seda endale ligi ei tõmba. Ja lisaks, on väline karma suhteline, hinge valikutest tulenev. Sest sellest kogemusest, mida üks inimene võtab tõelise kannatusena, läheb teine täieliku kergusega läbi. Ja lõpuks on väline karma lihtsalt hingedevaheline mäng, milles hinged õpetavad üksteisele kordamööda maiseid õppetükke.

Nüüdseks on piisavalt maadeldud ka duaalse maailmaga, milles inimene otsib läbi vastandlike kogemuste ennast. Kui ta otsib ennast läbi teiste, läbi välise, siis saavutab ta täieliku täielikkusetunde vaid koos kellegiga. Uuel ajastul on esmasem isikliku potentsiaali kasvatamine, kuni endas täielikkuse leidmiseni. Ja jõudes endani, püsides endas, oled maise kassi-hiire mängu sisuliselt seljatanud.

Mida osad hinged on tulnud siia seekord kogema, milleni välja jõudma, on isiklik vabadus. Sellist asja ei saa taevas tundma õppida, sest seal on üksolekutunne pidev. Ja selle tõttu, on võimalikult väheste seostega üksiolekutunne oma vastandlikkuses, oma pärisolemuse lõpuni mõistmiseks vajalik. Kuid jõudes iseolemise tundes kontaktini allikaga, on läbi selle võimalik saavutada sisemine kõrgem teadvus, rõõm, vabadus, kaastunne ja armastus, mis on kõige välise vastu pidev ja püsiv.

Enda südame soovidele järele andmine on viis, kuidas õppida enda tingimusteta aksepteerimist. Endaga leppimine, täielikult sellisena nagu sa oled, on esmane samm, et tegelikud muutused saaksid aset leida. Peale seda hakkab taotletav enesemuutmine vilja kandma. Enda armastama hakkamine sellisena nagu sa oled, on tee vabadusse.

Enesesisese karma lahendamine võib olla üsna keeruline, sest mõnikord on teiste vastu lihtsam hea olla kui enda vastu. See võib olla sellepärast, et väline maailm ja teiste nõudmised ning nõuanded võivad tunduda reaalsemad ja nende järgimine on harjumuspärasem.

Selleks, et saaks enda vastu tingimusteta hea olla, oleks vaja osaliselt enda sisse kogutud karma, allasurutud emotsioonid endast välja lasta. Üheks sügavale peidetud tundeks võib olla näiteks sisemine kahetsus senini südame soovil elamata jäänud elu pärast. See on takerdunud tunne, mis võib takistada lahkumast energiatel, mis on seotud keerukamate eluperioodidega ja suuremate isiklike nõrkustega. Ja selleks, et kahetsustunne saaks vabaneda, on vaja kogeda nende kogemuste rõõmupoolt, mille puudumine selle kahetsuse kunagi tekitas.

Püüdmine välist maailma ilusaks ja paljutähenduslikuks sundida ei pruugi olla lahendus. Hambad ristis naeratamine ei loo alati muutuseid. Kui soovid oma ellu harmooniat, siis pilgu enda sisse pööramisest ei pääse. See, kuidas sa ennast seesmiselt tunned loeb kordades rohkem kui see, kuidas sa välja paistad. Sisu on tähtsam kui vorm. Enda sees peituva pimedusega kohtumata ei pruugi suurde valgusesse, püsiva rõõmuni jõuda. Ja inimese sees peitub pimedus seal, kus asuvad minevikust pärinevad läbitöötamata madalasageduslikud energiad. Ja see ongi sisemine karma.

Välise maailma muutmine käib läbi sisemaailma. Muuda ennast ja maailm su ümber muutub. Kui sa lõpetad püüde kõigile meeldida, kõiges tubli, kohusetundlik ja ülikorralik olla ning pöörad pilgu enda sisse, võivad leida aset tõelised muutused. Õpi endale meeletult meeldima, saa enda südame jaoks tähtsates asjades tubliks ja sa hakkad kõigile meeldima ja sind saadab edu.

Esmane on ennast hästi tunda. Eelkõige võiks õppida enda eest hoolitsema, jättes teised ja nende aitamise mõneks ajaks teisejärguliseks. Inimeste aitamisele võib jälle mõelda kui endas on teatav tasakaaluseisund kinnistunud. Sest teistele liigses andmises on mõningad teadvustamise kohad. Püüe enda armastust alati väljapoole kiirata, ei pruugi töötada. Koos arvatava armastuse jagamisega võid sa ära anda ka oma elujõu, oma eeterenergia.

Elujõudu saad sa ainult ise hoida ja koguda, keegi ei tee seda sinu eest. Andes ära oma elujõu, tunned sa ennast viimaks tühjana, kuni sa ei jaksa armastust enam isegi tunda. Igaks tundeks on vaja teatavat algenergiat. Ja isikliku armastuse kiirgamisest võivad tekkida soovimatud energeetilised seosed, läbi mille sinu energiaväli võib jäädagi lekkima. Armastust tasub kiirata vaid teadlikult, vahendades universaalset armastust.

Kõik, mis on sinu sisemaailmas peegeldub sulle läbi välise nagunii tagasi. Kõik, mis on sinu sees kiirgub ka välja. Mida rohkem on sinus armastust, seda ulatuslikumalt seda sinust levib. Kõige parem asi, mida sa endale, oma lähedastele ja kogu maailmale teha saad, on saata enda südamele armastust. Muidu võib juhtuda, et sa püüad eneseteadmata armastada teisi osalt sellepärast, et ka nemad sind armastaksid. Ja see on armastus, milles on selle juurde tegelikult mitte kuuluvad tingimused.

Sisemise karma loomine tuleneb enamasti endale valetamisest. Millist eluvaldkonda või sisemist tungi see enim puudutab, see sõltub inimese isiklikust eripärast, tema olemusest. Vabastamata ebakõlalised minevikuenergiad, mis tulenevad näiteks õnnetust saatusest, võivad mõjutada seda, kes inimene on ja kellena ta ennast kogeb. Isiklik minevik tervikuna loob inimese olemuse.

Kuid kõigil on võimalus läbi vaimsuse oma olemusest ja sellega seotud piirangutest kõrgemale tõusta. Soovimatutest minevikumõjudest on võimalik vabaneda. Inimene, saades oma tervikliku väega üheks, on nii võimas, et kui ta täielikult usub, usaldab, taotleb, otsustab ja valib, siis ei mõjuta teda enam isegi planeedid, vaid tema mõjutab soovi korral planeete.

Sellist inimest ei mõjuta, madalrõhkkonnad, päikesetormid, maavärinad ega tähtede seisud. Inimene suudab oma täielikus väes astroloogiast, tähtkujust, sünniajast, hirmudest, saatusest ja kõigist teistest mõjuritest kõrgemale tõusta. Inimese vabadus võib olla piiritu. Ja mida suurem on isiklik vabadus, seda väiksem on oht luua uut sisemist karmat.

Sinu süda räägib sinuga. Vahel on see sulle selgesti kuulda. Teinekord on südamel vaja sind su elu kitsaskohtadest informeerida läbi kehaliste või energeetiliste ebakõlade. Olgu probleemi põhjus missugune tahes, lahendus võib olla lahti laskmises ja keskonna vahetuses. Vahel on vaja mõneks ajaks kõigest eemalduda, et energiad saaksid ära liikuda, stabiliseeruda. Ja teinekord on õppetüki äraõppimiseks vaja samasse kohta tagasi pöörduda. Mida täpselt vaja on teha, et sisemised ja välimised ebakõlad ära lahendada, seda teab sinu süda.

Kõiki enda jaoks õigele rajale pöördumisega seotud raskeid tundeid aitab leevendada leppimine ja kaastunne. Kaastunne enda ja teiste vastu ning mõistmine, et mõnikord oma südame kutse vastu lihtsalt ei saa. Selle vastu pole tegelikult vaja võideldagi. On vaja lihtsalt julgust rõõmuga vastu võtta ja ära kogeda need kogemused, mis on sulle määratud ning saad liikuda püsivasse harmooniasse ja tasakaalu.

 

Vabadus ja tasakaal.

Sildid

, , , ,

Jõudes oma südamele lähemale hakkab su elu toimima. Paljud su ümber näevad ja tunnetavad, et sul on hea ja püüavad eneseteadmata või teadlikult sind, sinu maneere, olemust jäljendama hakata. Olles iseendaga kontaktis, võid märgata, kuidas kogu ülejäänud maailm, inimesed kellega sa suhtled ja kõik sündmused hakkavad sinu südame soovide kohaselt joonduma.

Ometi oled sa mõnes mõttes nagu nähtamatu. Sind teeb vabaks ehk nähtamatuks see, et teiste arvamused, teod ja hinnangud mõjutavad sind vähe. Niipea, kui sul pole vaja, et kõik sind tunnustavad, kiidavad ja armastavad, saad sa vabaks. Sellest hetkest saad hakata tõeliselt elama oma unistuste elu. Su vabadus tuleneb osaliselt sellest, et sa tead tõde. Sa tead, et tegelikult pole välises maailmas midagi, mida sa ise ei saaks endale anda või luua.

Luues soovitud kvaliteedid näiteks armastuse, läheduse ning külluse enda sisse ja õppides ennast tõeliselt väärtustama, manifesteeruvad need hüved peagi ka välises maailmas. Eeldus ja vundament tõeliste imede sündimisele ja unistuste täitumisele on see, et sa usuksid ning tunneksid täielikult, et sa oled neid asju väärt. Et see ongi juhtunud. Eeldus on, et sa ei karda, et su soovid tõesti täituvadki. Imede loomiseks pole lõpuks vaja muud, kui tingimusteta enesearmastust.

Osates hoida kontakti oma südamega, hoides oma südame iseenda jaoks lahti, hakkab läbi sinu voolama suurem hulk armastust. Su energiaväli laieneb, pakkudes sulle teiste hinnangute raskuse eest kaitset, sind ei saa  enam nii naljalt kõigutada. Kõik inimesed üritavad teadlikult või teadmata liikuda neist endast lähtuva suurema energiavälja poole, sest suurem väli ja täitumine armastusest on suurem isiklik vabadus.

Tihti püütakse jäljendada neid, kes võivad ja julgevad kõneleda südamest, kes ei karda avaldada oma tõde. Imetletakse neid, kes on vabad, kes julgevad olla targad, vaimukad, samas kartmata ennast lolliks teha. Järgitakse neid, kes saavad elu, ennast ja teisi võtta vabalt. Inimesed imetlevad neid, kes ei karda “ennast” ja oma sisemist last näidata.

Kui sa elad südamega, ei pea sa tahtmatult teistele enda energiat ära andma. Sa vähendad järk järgult oma enesetähtsust. Mida vähem kaitset vajab su ego, mida väiksemaks see muutub, seda rohkem on sul vaba energiat. Vabanenud väega saad iseendale veelgi lähemale liikuda. Ja see, mis ees ootab, on midagi suurt: südames kohtud sa oma hingega.

Iseendaga kontaktis olles õpid sa eristama teiste mõtteid enda omadest. Sa hakkad tunnetama, millised on sinu vajadused ja kustmaalt võib teiste koormat aidata kanda. Samas on tark omandada võime hoida piire ja tasakaalu, sest selle suurenenud jõuga tuleb õppida toime tulema. Suure väega kaasneb suur vastutus. Sinu tegudel, mõtetel ning sõnadel on kaugeleulatuvad tagajärjed, niisiis tuleb õppida hoiduma oma väe ületarvitamisest.

Võimsa ja vabana suudad sa oma reaalsust ise luua. Sa saad enda ellu kutsuda enneolematult maagilisi ja ekstaatilisi eluolukordi. Sa saad kogeda seda, mida sa oled alati hingepõhjast soovinud. Nii saadki hakata rahuldustpakkuvat ja täielikku elu elama. Meelikõditavaid kogemusi on mõnikord vaja kogeda lausa piire kombates, sest see ongi tõeline elamine täies eluväes, janus ja rõõmus. Südamega elamine paneb inimese särama ja tõeliselt kaugelekiirguvat hingesära, tõeliselt õnnelikke inimesi on maailmale väga vaja.

Kuid oma rõõmuallikaid tuleb osata tasakaalukalt, mõõdukalt kasutada. Sest välistest teguritest tähenduslikkuse, rõõmu, naudingute ja ekstaasi ammutamine võib tekitada sõltuvust. Igasugune sõltuvus röövib vabaduse. Selleks, et samast asjast saada taas igatsetud rahuldustpakkuv meeleseisund, selleks, et oma välisest rõõmuallikast harjumuspärane rahuldus ja ekstaasikogemus kätte saada, tuleb järjest rohkem doseerida.

See, millele on oht ennast kaotada, see, millest võib sõltuvusse jääda, võib olla midagi tõeliselt head, lausa imelist, kuid selle välise suure maagiaga lõputult kaasa minnes pole sa enam enda ja oma õnne peremees, vaid võid jääda pendeldama oma ihade ja kirgede meelevalda. Oht on kaotada elu rõõmupoolel kontakt endaga, jättes ekstaasiseisunditesse maha osad iseendast. Lõpuks juhtub, et vaagid küsimuse üle, miks pealtnäha rõõmuna särav reaalsuspeegeldus mind enam õnnelikuks ei tee?

Sama asja kordamine võib muutuda pikapeale igavaks ja tühjaks. Võimaluste ulatust võib kombata, kuid häda on selles, et tavareaalsuses, materiaalses maailmas pole võimalik piire lõputult nihutada. Ühel hetkel tuleb vastu punkt, millest alates keha ja meel ei ole võimelised enam rohkem vastu võtma, taluma, kogema. Peale kohtumist rõõmukosmose piiridega, võid kaotada tasakaalu ja langeda sügavale tühjusesse. See paratamatus kehtib seksi, ostlemise, kihutamise, rikastumise, ekstaatilise tantsimise, ka lihtsalt ülevoolava rõõmu ning tänulikkuse kogemise ja kõige muu sellise kohta.

Iga kogemust võiks minna vastu võtma ilma ootusteta, elu usaldamises ja rahulikus voolamises, puhtalt lehelt. Soovimata korduseid, mõistes, et iga hetk on kõik uus. Tark on püüda vaadata kõike iga kord uute silmadega, keskenduda asjade olemuse sellele aspektile, mida sa varem pole eriti tähele pannud. Ja sarnast hetke, täpseid korduseid, mis tekitavad samu tundeid, ongi põhimõtteliselt võimatu saavutada. Uuel hetkel on kõik tegurid ja energiad, inimesed ning nende soovid, asjalood, seisundid ja meeleolu alati natuke või ulatuslikult muutunud.

Sellepärast on kasulik peale iga erksamat, eufoorilisemat või elusamat kogemust ja perioodi laskuda tagasi rahu, tasakaalu ja harmooniateljele. Aegajalt on tark minna tagasi lihtsusesse. Vaja on taastada kontakt iseendaga. Muidu kaotad oma vabaduse sõltuvusse üha suurematest imedest, mida endale luua püüad. Endiselt on hea kui oskad näha lihtsuse võlujõudu, siis võid kogeda iga asja siin ilmas saladusliku imena.

Rahuseisundisse laskumine on vajalik sellepärast, et aju vajab aega ja puhkust, et olnud sündmused kinnistada. Keha vajab hetke, et asjad, kogemused talletada ja rahuseisundis lõdvestuda. Meelele on vaja rahu ja vaikust, et asjad läbi jahvatada, peetud vestlused üle meenutada. Energiakeha vajab aega, et enda peenstrukturaalsed osad ekstaasihetkedest kokku koguda, täielikult kehasse tagasi tõmmata. Puhkamine on vajalik kui tahad elu alati ja taas täielikuna kogeda. Seda teadis juba vanarahvaski ja seda nimetati hinge tõmbamiseks.

Väga oluline osa inimese elus on lühiajalistel mitte midagi tegemistel. Lihtsalt viibimisel rahus ja vaikuses. Kui seda kunsti harjutada saad ka tehes mitte midagi kogeda kõike. Tegelikult ei pea oma ressursse põhjani tühjendama, et saada täielikku elamisekogemust. Ja “mitte midagi tegemises” on peidus ajahetk, kui tõelised positiivsed muutused saavad kinnistuda ja aset leida.

Osa sinust võib tahta pärast ekstaatiliste seisundite saavutamist, niiöelda millegi enda jaoks suure ära tegemist mugavustsooni, vanale rajale tagasi pöörduda, jääda loorberitele puhkama. Kuid staatilisusesse tõmbumine on seisak.

Pikalt ühe koha peal, ühes asendis passimine muudab keha ja vaimu kangeks. Väga ruttu tekib vajadus liigutamise, sirutamise järele. Inimene, tema sise- ja välismaailm, vaim ja keha on ehitatud vajadusele kasvada. Ennast, enda elu ja energiaid on vaja hoida liikumises. Keegi ei liiguta neid sinu eest. Kui universum näeb, et sa tahad ühe koha peal istuda, siis ei hakata sind liigse energia ja elujõuga ka segama, koormama, ärritama.

Kuid, kuidas saab veel paremaks minna? Alati saab, aga kindel hea ja parema vastuvõtmise punkt on tasakaalutelje lähedal. Tasakaal on võti harmoonia ja püsiva õnneseisundi juurde. Tasakaal ja jätkusuutlikus. Tasakaaluseisundisse laskudes saab taastuda isiklik vägi ja vabadus.

Elus on tasakaalu üsnagi keeruline hoida. See püüe sarnaneb väga köie peal kõndimisele. Seda on võimalik teha kui harjutada ja olla teatud määral distsiplineeritud. Peenikese köie peal püsimine on koha peal seistes üsna raske. Liiga suure hooga edasi tormates võid sa lihtsalt mööda astuda. Väikeses, parajas liikumises, kulgemises on kõige lihtsam tasakaalu hoida. Ja aegajalt on vajalikud põgusad peatumised, hetked kui saad sügavalt sisse ja välja hingata, ennast koguda, et kindlalt astuda järgmine samm.

Elus elu.

Sildid

, , ,

Kõik inimesed soovivad endale õnnelikku elu. Ebakõlade ümbertegemiseks, positiivsete muutuste teele asumiseks on enamasti vaja lihtsalt otsustada, et asjad ei saa enam vanaviisi jätkuda. Ometi võib juhtuda, et inimene tunneb südames otsusekindlust ning selgust, kuid siiski puudub tal jõud, algenergia ja vägi muutuste elluviimiseks.

Elujõu kasvuks, tervenemiseks ja kontakti loomiseks iseendaga, on eelkõige vaja luua side siinilmas kõige tõelisema tõelisusega- loodusega. Piisav kontakt loodusega annab elumuutusteks vajaliku algenergia. Sellest algab kõik. Kui inimene suudab üksi looduses liikudes tunda rahu, kohalolu ja tasakaalu, on tal üle poole teest iseendani, rõõmuseisundini ja oma südameni juba käidud. Et seda tunnet võimendada, kinnistada ja energiataset suurendada, on tark viibida looduses võimalikult tihti.

Kui sul on väga hea kontakt televiisori, arvuti ja telefoniga, siis puudub sul tõenäoliselt piisav kontakt iseendaga. Kui sa oled näiteks mõne telesarja fänn, mõtled sellest tihti ja räägid sellest kirglikult, annad sa enda energia ära tehislikule reaalsusele. Sarjast tagasisaadav elamus pakub loomulikult leevendust, mõtted liiguvad argimuredelt eemale ja tekib rohkem ruumi rõõmule. Kuid telesarja vaatamisest tekkivad tunded pole elulised.

Teleka vaatamisest ei saa inimene enda arenguks, oma südamele vajalikke kogemusi. Läbi meedia tarbimise on raske õppida hingele vajalikke õppetükke. Kui su eesmärk on püsida liikumises ning arengus, et saada paremaks, suutlikumaks ja vabamaks endaks, oleks mõistlik püüda elumustreid muuta. Energiavahetus oma tehiskaaslase, infotehnoloogiaga ei loo sulle vajalikku elujõudu. Nagu sõna “infotehnoloogia” ise ennast kirjeldab, on see kanal info vahendamiseks. Algselt polnud see mõeldud tunnete fabritseerimiseks. Nüüdseks võib paraku iga väiksemgi levitatud infokild tekitada massides ja ühisteadvuses emotsionaalseid reaktsioone.

Paljud inimesed elavad selgelt juba rohkem tehisreaalsuse sisemuses tehislikku elu. Võiks ju lausa öelda, et telekas ja arvuti on osad inimesed alla neelanud. Harv pole juhus, et inimesel pole aega suhelda või loodusesse minna, kuna telekast on nii palju algamas. Ka selline lugu pole kahjuks enam ammu väljamõeldis, et lapselapsed lähevad vanaemale külla, aga teda ei tohi tunni aja pärast enam segada, sest tal algab tähtis sari või saade. Terve mõistuse seisukohast, südametasandilt vaadatuna, ei saa eriti midagi kurvemat ollagi.

Filmides kogetavad tunded erinevad tavareaalsusest sedavõrd, et inimene, kes on liigselt tehislike, meediast saadavate emotsioonide meelevallas ei pruugi enam tavaelus adekvaatselt hakkama saada. Teisalt võib mõne ülendava, rõõmustava või kurvastava filmihetke vaatamine vabastada sügavamalt alateadvusest mõningaid tundeid või anda sulle vajalikku infot. Kui nii, siis on mõistlik filmi vaatamine katkestada ja vabanemine lõpuni viia või info läbi taibata. Sest ükskõik mida inimene ka ei teeks, alati räägib Universum temaga ja püüab talle näidata oma saladusi. Seda tuleb lihtsalt nägema õppida. Üldiselt keeratakse muidugi kahjuks filmides kogu ilu, rõõm, kurbus ja inimvõimete piirid sedavõrd üle vindi, et pärast linateose vaatamist võib tavareaalsus tunduda üsna mannetu, hämar ning kõle paik, milles ei tahagi oma taju ja tähelepanuga eriti pikalt viibida.

Vahel võib tunduda, et meediasse sukeldumine teeb vabaks, vabaks muredest. Kuid, kas teleka taga istumine ongi see, mida sa elult tõeliselt tahaksid? Kas päris vabana kui poleks mingeid piiranguid, valiksid sa samuti teleka või arvuti?

Rohkem juurte poole, loodusesse tagasi pöördumine, võib olla lahendus, mis aitab lihtsusest taas rõõmu leida. Ja peagi võid avastada, et “lihtsuses” peitub määratult rohkem kui filmist iial näha võib.

Kuid endiselt on ka teleka vaatmine ja meedia tarbimine teatud ajal, näiteks puhkehetkedel väga hea viis ennast argiprobleemidest väljalülitamiseks. Läbi kvaliteetfilmide saab kogeda kõrgeid hingelisi, meelelisi ja kunstilisi elamusi. Läbi meedia vahendatud hea huumori on võimalik tunda rõõmu, mis võib pikaks ajaks ülendatud meeleolu luua.

Kõik kogemused, suunad ja valikud on mõistetavad, kuni asjad on tasakaalus. Tasakaal on kõikides eluvaldkondades toimetamisel oluline liitlane. Selleks, et elada elusat, uut energiat loovat elu, on vajalik luua endale piisavalt ehedaid kogemusi. Elusad elukogemused on näiteks looduses matkamine, puu otsa ronimine, teise inimestega südametasandil suhtlemine, tantsimine, laulmine, teatris käimine, elusa muusika kuulamine, armastuse jagamine, saunas käimine, ujumine jne.

Tõeliselt sügava sisemise rahuni jõudmiseks on vaja välises maailmas kogeda teatavaid kogemusi. Näiteks saavutada enda, oma südame jaoks midagi tähtsat, läbi minna oma peamistest hirmudest ja piirangutest. Lisaks on vajalik, et inimene oleks rahul enda eneseteostusega. Enne ei pruugi rahuseisund olla püsiv või piisavalt sügav. Elusad kogemused arendavad inimest, täidavad ta energiaga ja panevad liikuma.

Erinevate eluvaldkondadega seotud õppetükkide õppimiseks ei piisa alati ainult sisemaailmas muutuste tegemisest ja sisemistest taipamistest. Kuni sa ei ela aegajalt täiel rinnal ka välises maailmas, oled sa teoreetik. Pärast hirmude ja piirangute transformeerimist endas, on mõistlik kohtuda hirmu ja ebamugavust tekitanud eluhetkedega välises maailmas. Läbi selle saad selge peegelduse ja tagasiside, kas muutused on soovitud määral toimunud.

Sirgelt ja otsustavalt oma südame teel käima hakkamine, enda jaoks peamise, esmase, kõige tähtsamaga tegelema asumine ja teel olevate takistuste ületamine annab sulle järk järgult rohkem jõudu. Püsimine teel Oma südame tõeliste soovide poole, annab sulle üha suuremat väge. Peamine eeldus kursil püsimiseks on, et tegu oleks sinu enda südame soovidega, mitte kellegi teise omadega.

Osates püsida südames, suudad sa endale läbi kasvava väe järjest suurema kergusega manifesteerida sellist reaalsust, mida oled alati soovinud. Tuua oma ellu just selliseid inimesi, nagu ihaldad, luua selliseid imesid, mida su süda soovib. Ja tahtmise korral suudad kogeda väga sügavaid rahuseisundeid ka üksinduses. Sinus tekib võime muuta oma elu tõeliselt maagiliseks.

Isiklik vabadus ja perekond.

Sildid

, , , , , , , , ,

Kõikide jaoks ei kehti elus üks ja sama retsept, mis teeb õnnelikuks. Päris tihti on näha, kuidas inimesed saavutavad eesmärgid, mille nad on endale seadnud, aga seesmiselt tunnevad ennast tühjemana kui kunagi varem.

Inimesel võib olemas olla kõik, mida peetakse saavutusliku õnne võtmeteks: töö, karjäär, lapsed, abikaasa, maja, auto, suvila ja majanduslik kindlustatus, et reisida või tegeleda hobidega. Kuid inimese sees võivad ikkagi olla pinged, ta enesetunne pole kaugeltki hea ning südamest puudub õnnetunne. Selle kõige põhjus on, et mitmed eesmärgid, mille ta on endale varasemas elus seadnud, pole tulenenud tema enda soovist, tema südame kutsest.

Paljud püüavad toimetada nii, nagu kõik tema ümber eeldavad, nõuavad ja tahavad. Püütakse kõikidele meeldida. Teiste asjad võetakse enda omaks, nii on mõnes mõttes ka mugav, ei pea eriti ise midagi otsustama ja fantaseerima. Hakatakse täitma teiste unistusi, elama teiste elu. Kuid see on enda eest põgenemine ja see ei toimi enam. Teiste elude kopeerimise aeg on möödas, mõistlik oleks püüda teada saada, mida sa ise tahad.

Inimesed on nii erinevad, nende teed, nende olemus ja tugevused on nii erinevad, et see soovitus või valik, mis ühe võib terveks ja täielikuks teha, võib teise hoopis haigeks ja katki teha.

Paljud ekslikud viidad õnneni materiaalses maailmas on inimesesse sisendatud tema vanemate poolt, läbi nende uskumuste seoses elamisega. Kogu oma eluenergia matmine välises maailmas saavutamisse võib jätta su lõpuks tühja ning õnnetuna istuma ja nuputama, et mis on valesti läinud. Sul on pealtnäha kõik, aga hinges võib olla ikkagi tühi või poolik tunne…

(Järgnev jutt selles postituses võib tunduda mõne koha pealt asjatu tänitamisena, aga on väga vajalik teadvustamine, et mitte hävitada oma lapse olemust, elujõudu, eripära, andeid, suutlikust, energeetikat ja hinge. Postituse teises pooles tuleb juttu ise lapseks olemisest, meie sisemisest lapsest ning see puudutab kõiki.)

…Samamoodi on lugu lastega ja vanemate soovitustega neile. Paljuski ollakse väga sarnased, aga mõne sisemise aspekti mõõtmes võib erinevus olla kardinaalne. Selletõttu ei pruugi sa teada, mis su lastele tegelikult hea on. Tihti ei tea inimene isegi seda, mis talle endale hea on. Seda enam pole tal õigust teadmatuses teise elu ette ära korraldada.

Lapsed pole antud meile selleks, et me läbi nende annete, tubliduse, eripära või tarkuse saaks ennast teostada, tähtsustada või upitada. Tuleb mõista, et lapsesaamise ime on meie elus selleks, et saaksime vaadata kõrvalt peegeldusena uuesti paljuski meie eluga sarnastel aspektidel põhinevat aja kulgu. Meile on antud unikaalne võimalus ise selleläbi kasvada. Kuid tasub teadvustada, et lapse elu kuulub talle endale, tema on siiski selle peremees.

Lapsed ei ole aksessuaar, millega oma staatust määrata või millega teiste ees eputada. Järglased pole inimesele antud võimalus läbi nende enda südame soovitud moel elamata jäänud elu elada. Laps on antud vanemale selleks, et lähedalt tunnistada ja tunnetada sünni, arengu ja elu imet. Järeltulijad on inimesele antud võimalus ennast paremaks muuta, areneda.

Lapse elu pole meile antud, et läbi tema enda unistusi teostada. Alati on võimalus ise enda unistuste poole liikuma hakata, kasvõi nüüd ja praegu. Sina ei ole sinu laps. Ja sinu laps ei ole sina. Te olete kaks täiesti erinevat indiviidi, kaks erinevat hinge. Teatud vanusest alates täiesti eraldiseisvad. Teid seovad tugevad seosed, mis teid elu lõpuni võivad mõjutada, kuid see ei anna õigust teise inimese elu üle liigselt otsustada.

Laps võiks suuta oma vanemaid austada, kuid ei pea nende ego upitama.  Laps võiks olla oma vanematele elu, toetuse ja kasvatuse eest tänulik, kuid samas on toetus, armastus, kaitse ja abi iga lapse, ehk igaühe sünniõigus! Ja need õigused annavad lapsele ka vabaduse, valikuvabaduse. Sundimine last pimesi kuuletuma ja järglase pidev survestamine hävitab ta hinge.

Lapse hing on ise valinud endale oma õppetunnid. Vanematel pole teatud tasanditel õigust neile ettekirjutusi teha, isegi jõuliselt nõu andmine pole vajalik. Pealegi on ju teada, et teisi inimesi ei saa muuta. Nii on enamasti ka lastega. Sellepärast võib vahel tunduda, et lapsed on kasvatamatud. Vahepeal kasvatamine nagu õnnestuks, kuid siis on jälle kõik endine.

Kuni vanem ei suhtle lapsega võrdsuse printsiibil, kuni ta pole ise piisavalt suur, et suuta selgitada lapsele, miks mõni käitumismuster ta järglasele tõesti halb on, peab inimene ise edasi kasvama. Kuni laps saab läbi eeskuju ja läbi vanema arengu vanema sisemist progressi talle tagasi peegeldada.

Mida väikelaps sult enim soovib, on see, et sa oleksid täielikult kohal kui sa temaga räägid või mängid. Et saaks toimuda armastusenergia vahetus. Väike laps soovib, et ta isa ja ema oleks õnnelikud, rõõmsad. Hingetasandil on väikelapse jaoks kõige tähtsam, et saaks oma isa või emaga koos südamest naerda, täielikus usalduses, kohalolus. Lapse süda soovib, et jagatud rõõmu tunne oleks nii sügav, vaba ning vahetu, et näeksite kordki läbi teineteise silmasära sügavuse üksteise hinge.

Laps soovib, et ta ema ja isa oleks vabad. Et nende süda oleks vaba, et nad tunneksid elust rõõmu, et nad ei muretseks liialt. Ja lastel on õigus. Muretsemine pole vajalik!

Mõni vanem piirab oma lapsi ainult omaenda hirmude tõttu. Läbi hirmude võib tekkida kohatine põhjendamatu muretsemine oma järglase käekäigu pärast. Tegelikult ei tohiks võtta teiselt inimeselt, praegusel juhul, oma lapselt ära võimalust elu kogeda ja elada ainult selletõttu, et sinus endas on piirangud ja hirmud. Halb on see, et projitseerides oma hirmud lapse peale ja teda oma hirmudest teavitades, annad sa lapsele oma hirmud üle. Ja laps ei julge tulevikus selle tõttu samuti elada. Ta peab hakkama sinu ületamata jäänud piiranguid, sinu karmat lahendama, enne kui ta enda eluteele saab asuda.

Ja tasub alati meeles pidada, et muretsedes oma lapse tuleviku pärast suudetakse halvimal juhul läbi seoste luuagi oma lapsele ebahelge tulevik. Muretsedes, et lapsega juhtub midagi halba, suudetaksegi luua eeldused olukorrale, kus see saab teoks. Tõsine muretsemine kellegi pärast on mõnikord energeetiliselt sama võimas nagu needmine. Seda sa ju oma lapsele ei soovi?

Täiskasvanud inimene on võimas olend, samamoodi on ka laps oma isiklikus väes. Kui vaid lõpetada ta pärast muretsemine, tema survestamine ja püüda teda usaldada, pääseb lapses energia voolama. Ta saab enda suunas kasvama hakata. Ja peagi saab ta oma potentsiaali rakendada oma elutöö tarvis. See ongi see, mida vaja, see on see, mis loeb. See on see, mis ta õnnelikuks teeb.

Muretsemisega on veel see asi, et laps teab ja tajub alati sinu muretsemist. Lapsed on väga tundlikud ja võivad sinu muret tema pärast enda omaks pidada. Kuid selline pealesurutud alatine, mõistetamatult taasloodav mureenergia tekitab masendust ja lootusetust, mis pole eluenergiale kindlasti hea. Ja muserdatud eluenergiaga ei suudagi inimene endale ilusat elu luua.

Ajad ja energiad on nüüdseks ulatuslikult muutunud, iga inimese iga mõte ja sõna on saanud võimsaks loitsuks, mis loob reaalsust. Tungivalt vajalik on oma mõtete, tunnete ja sõnade üle kontroll saada. See on sinu enda, sinu lähedaste ja kogu inimkonna huvides. Kui kogu aeg näiteks mõelda, rääkida ja hirmsasti karta, et äkki varsti tuleb suur sõda või õnnetus, siis ega see tulemata ei jää. Sa saad selle, millele keskendud ja oma energiat annad. Parem õpi keskenduma heale. Murra mustreid ja harjumusi. Lõpeta negatiivsete uudiste vaatamine ning lugemine ja su mõtetes on soovimatule juba vähem kandepinda.

Niipea kui tabad ennast muremõtetelt enda või oma lähedaste pärast, õpi alati enda ette või sisse täie kindlusega lausuma: “Me oleme täielikult kaitstud!” Püüa seda südames ka tõeliselt tunda ja uskuda. Seda tehes lood sa endale, oma lähedastele ja enda kodule väga võimsa kaitse!

Väike laps usaldab oma vanemaid tingimusteta, täielikult. Lapse süda ja saatus on suures ulatuses antud sinu kättesse, sinu voolida, kujundada. Alati tasub meeles pidada, et järglased peegeldavad sulle sind ennast või teisi lähisugulasi, kes ka sind mõjutavad. Kui tundub, et lapsega on mingi tõsine probleem, siis kõigepealt peaksid püüdma vaadata enda sisse, et näha, mis seal muutmist või lahendamist vajaks. Sinu sisemised lahendamata pusad on su järglasele väga suur koorem. See väike organism ja energiasüsteem võib jääda sinu koorma kandmisest kurnatuks ja haigeks.

Eriti mõtlematu on lapsele suruda peale neid uskumusi, mis pole sind ennast seesmiselt õnnelikuks ja täielikuks teinud. Mis siis, et sinu vanemad need uskumused, seosed sulle sisse juurutasid. Sa ei taha ju oma järglasele sarnaseid ebakõlasid luua, mis sinu lapsepõlves ja elus sind negatiivselt mõjutasid ? Oma lapsi tuleb toetada nende tegemistes, mitte oma asju, seoseid ja uskumusi neile peale suruda. Toetus ning usaldus nendepoolsetes eestvedamistes loob lastele tulevikuks sirge raja ja õnnneliku saatuse. Lapse valikuid halvustades, halvustad sa tegelikult ainult iseennast ja samas lammutad lapse enesekindlust, isegi elutahet.

Vanemal pole õigust laste vaba tahet, nende olemust, nende eripära, nende hinge oma ego ja enesetähtsuse kapriisidega lõhkuda. Vahel nõuavad inimesed oma järglastelt asju, taipamata kuiväga nendepoolne surve võib väikses inimeses sisemisi konflikte põhjustada. Liigse oma tahte pealesurumisega, üliemotsionaalse ärritumisega sõnakuulmatuse vastu, võidakse lammutada lapse energiastruktuur. Mille tulemusena see osa lapse hingest, mis keeldub leppimast talle vastuvõetamatuga, on sunnitud lahkuma. Ja läbi järgneva elu on lapsel poolik tunne, alati oleks nagu midagi puudu. Sellist saatust sa ju oma lapsele ei soovi?

Tasub teada, et selleks, et laps saaks niiöelda käsku täita, on vaja endapoolne surve maha võtta, teemast lahti lasta. Surve all ei saa energiad liikuda, voolata. Näiteks, kui ema ja isa korraga lapsega emotsioonidest juhituna pahandavad, nõudes talt millegi ärategemist, samaaegselt hoides oma energiat ja tähelepanu lapse mõjutamisel, võib energeetiline surve olla nii tugev, et laps ei saa ennast isegi liigutada. Isegi kui ta tegelikult tahaks ja võiks. Ja kõige halvemal juhul tõlgendavad vanemad seda seisakut jonnakusena. Mille eest on vaja veel omakorda karistada.

Lapsed teevad pahandusi ebapiisava armastusenergia pärast. Nad tahavad tähelepanu, läbi mille nad alateadlikult loodavad saada armastust. Lapsed vajavad sinu armastust! Armastust ei ole mitte kunagi liiga palju.

Teine vaatepunkt sellele on, et laps teeb pahandusi, sest laps tahab elada, tahab elamusi. Vaid sina koged ja tõlgendad neid asju pahandustena. Kui laps ei jõua näiteks määratud ajaks koju, jõuab hiljem, hingeldavana ja äratehtud meeleolus, on mõnel juhul tahtmine teda lubaduse murdmise eest karistada. Kuid karistamine võib toimuda sel juhul selle eest, et laps tundis elujanu ja kaotas ajataju. Elujanu ja tõelise elamise tunde soovimise eest karistamine, näiteks koduaresti panek, on viis piirata ja hävitada lapse elujõudu ja elutahet. Nende puudumine võib elu hiljem varjutama hakata.

Kui inimesel oleks oma lapsega usalduslik suhe ja ta suudaks olla temaga suheldes tõeliselt kohal ja saaks temaga kõigest rääkida, ei tekiks vajadust jõuolukordade järele. Siis ei peaks karistama ja arestima. Lapselt võiks alati küsida, et miks näiteks õhtul kaua pimedas õues olemine või kasvõi arvutiga mängimine talle tähtis on? Lapse vastusest on näha, et kui oluline see talle on? Ja läbi selle teadmise saab teha lisakokkuleppeid.

Kui lapselt küsida: “Miks see sulle tähtis on, mida see sulle annab?” ja ta seletab põlevate silmadega, mida kõike ta saab seal kogeda, siis on sul võimalus teda mõista ja teha järeleandmisi. Selle kõige aluseks on muidugi usaldus. Küsimus on sellisel hetkel ka sinu enda usalduses elu ja elamise ees.

Lapsed on energeetiliselt väga tundlikud. Kui sina ise pole enesega rahul, ennast ei armasta, on see lapsele teada. Ta tunnetab sinu sisemisi pusasid, konflikte, rahulolematust ning ta võib arvata, et tema on sinust kiirgava rahulolematuse põhjus. Niisiis inimesel on ka oma lapse ees kohustus õppida ennast armastama!

Lapsele tuleb jätta isiklik vabadus otsustada oma elulisi asju, siis tekib temas usaldus enda vastu ja arusaamine eluloomise printsiibist. See teeb ta tulevikus tugevamaks ja teadlikumaks. Lapses on hea tekitada usaldus ja teadmine, et ta saab oma elu ise luua.

Olles energeetiliselt teineteisest vabam, tuleb ette vähem solvumisi lähisuhetes, kuna see, et sulle piisavalt tihti ei helistata ning sind iga hetk meeles ei peeta, ei mõjuta sind. Sa ei sõltu enam teiste energiast nii palju. Ego võib sellest küll endiselt haavuda, kuid see toimub teistel tasanditel. Sa ei anna enam valukehale väikeste nõrkushetkede tõttu nii palju toitu ja ei lasku enesehaletsusse. Sa oled sellest vaba.

Lapsevanemaks olemine ei tee inimest vabaks kohustustest iseenda ees. Enda südame ees, edasi kasvamise ees. Ka lapsevanemana on võimalus käia oma rada ja teatud hetkest, näiteks lapse täisealiseks saamisel või varemgi saab jõuda isiklikku energeetilisse vabadusse.

Tõde on, et lapsest, teatud vanuses osaliselt lahti laskmine ja vajadusel või südame kutsel mõneks ajaks eemale liikumine, ei tee sind kuidagi halvaks inimeseks. Müüt sellest on ühisteadvuse illusioon. Tegelikult on halb hoopis liigne energeetiline sõltuvus, see ei lase kummalgi, ei sinu ega lapsel soovitud moel elada, liikuda ja areneda. Hingetasandil on armastus sinu ja sinu lapse vahel muutumatu, hoolimata vahemaast või sellest kui tihti te suhtlete. Pilgu rohkem endasse, enda unistustesse pööramisega, lõpetad sa kõigest energeetilise klammerdumise oma latesse, mis pole üheski inimestevahelises suhtes hea.

Teadvusta endale, et sa oled vabadust ja enda unistusi väärt!

Nüüd natuke lapseks olemisest… (Isiklik vabadus ja perekond 2)

Kas sa tunned, et sinu vanemad armastavad sind? Või armastasid? Selles mõttes, et nad tõesti jagavad ning kiirgavad sulle armastust ja toetavad sind sinu oma raja käimisel? Kas see on tegelikult see, mida sul neilt tõeliselt vaja oleks ja mida sa neilt oled alati igatsenud? Kas võib olla ka nii, et oma vanemate heakskiitu ära teenida, niiöelda sõna kuulata, liigud sa vahel oma olemuse vastaselt, mingis ettenäidatud, pähepandud suunas?

Paljud inimesed tajuvad oma vanemate rahulolematust. See võib suhtluses ja elukogemuses päris keerulisi momente põhjustada. Vanemate rahulolematus sinuga on nende enesesisene projektsioon maailmale. Kui tajud, et nad ei ole rahul sinuga, siis ei ole nad tegelikult sisimas rahul iseendaga. Nad ei ole rahul oma sisemise olukorraga, sellega, kuidas nad ennast enda elu elades tunnevad. Ja võivad oma vajakajäämisi välise peale välja elada. Näiteks oma laste peal.

Eelmiste põlvkondade vanemad, meie isad-emad kasvatati nii, et tundeid polnud eriti kombekas välja näidata. Mõelda, mida peab kogema inimene, tema hing kui ta peab armastuse tunde alla suruma? Keegi ei rääkinud tol ajal armastuse ja armastuse jagamise tähtsusest. Armastus on hingetasandil see, mida pereliikmed üksteiselt vajavad. Ja tänase päevani käib osades peredes armastuse energiakuvandi jagamine tulemustejärgse heakskiidu preemiatena. Väga paljud inimesed ja pered vaevlevad peresiseselt armastuse puuduses. Aga see ei pea nii olema.

Armastust on võimalik siia maailma ise luua. Saates endale pidevalt armastust, muudad sa ennast armastuse kehastuseks. Ja sinu armastusega täidetud sisekosmos kiirgab seda iseenesest pidevalt kõigile ja kõikjale. Sa hakkad seda läbi armastusküllase sisemaailma ka kõige välise vastu tundma. Ja peagi hakkavad tundma armastust ka kõik teised sinu ümber.

Õed ja vennad on meile antud kogemaks eriti lähedasi ja täpseid peegeldusi meist endast, meie sisemaailmast. Vennad ja õed võivad läbi tugevate seoste meid eriliselt mõjutada juhtides meie erinevatele külgedele, kihtidele, aspektidele ja puudujääkidele väga valusalt tähelepanu. Samas on vennad ja õed kõrgema armastuse väljendus, antud meile, et kogeda ning õppida tingimusteta armastuse ja aktsepteerimise põhiprintsiipe. Olles näiteks sündinud mehena, on sinu õde antud sulle nägemaks kõrgeimat armastust. Suhtlemine õega on võimalus naise olemuse tundmaõppimiseks, ilma seksuaalsuse madalamate instinktideta. Läbi selle saad adekvaatselt näha enda suhteid ja tegelikkust seoses naistega.

Inimesed võivad isegi täiskasvanuna karta oma südame järgi toimetamist ja elamist oma vanemate tõttu. Kartes nende hinnanguid. Kuna meil on oma vanematega tugevad energeetilised seosed, siis nende raske hinnangu kandmine ongi üsna suur katsumus. Mõnel juhul võivad sinu pere, sinu suguvõsa eeldamised ja ettekirjutused võtta sult kogu su vaba tahte. Põhimõtteliselt pole ju kaugel aeg kui inimesele määrati vanemate poolt isegi elukaaslane.

Vajadus oma esivanemate tõekspidamiste järgi käia, toimetada nii, nagu ema- isa eeldavad, kuulub sinu sisemisele lapsele. Laps sinus on saanud selgeks, et kui ta on hea ja tubli, siis on vanemad temaga rahul ja ta saab kiita. Siis ta tunneb, et ta on armastatud. Kiita saamine ongi justkui armastuse saamine. Ja seda vajavad kõik lapsed kõigest enam. Kuid tuleb teadvustada, et sa pole enam laps.

Sul on ees oma elu, mis vajab elamist. Elama hakkamine tähendab suuremat isiklikku vabadust. Sa ei ole siin ilmas selleks, et teiste soovituste järgi joondudes oma aeg kuidagi ära olla.

Miks vanemad annavad vahel raha ka oma täiskasvanud lastele? Või toetavad kuidagi muudmoodi? Sest nad lihtsalt annavad. Vanemad tahavad teha head, hoolitseda oma järeltulijate eest. Nad tahavad, et lastel oleks kõik hästi. Nad tahavad anda armastust. Aga vahel ei oska. Siis annavad nad raha. Niisiis vanemad toetavad oma lapsi mõnes mõttes enda pärast.

Inimene võib muretseda, et kas ta järglane saab ilma tema abita hakkama? Aga laps ise ei pea selle murega kaasa minema! Iga vähegi terve inimene saab kõigega ise hakkama kui ta vaid tahab ja kui talle antakse võimalus proovida. Pealegi, alati on lihtne toime tulla kui oskad näha, et küllus, vabadus ja elurõõm peituvad lihtsuses.

Vahel nõuavad vanemad lapselt toetuse eest tulemusi, tänulikkust ja kuuletumist. Jah, materiaalne sõltuvus on energeetiliselt väga siduv. Läbi materiaalsete seoste saab inimene oma järglast üsna kergesti murda ja kangutada. Aga ennast oma vanemate ees piiritu võlglasena tundmine on üsna ebaterve tundemall. Südametasandil sellist tundmust olla ei saa. Südames saab olla vaid tänutunne elu ja armastuse eest. Pealegi, see, et sinu eest hoolitsetakse, on sinu sünniõigus.

Vanemate egopõhiste nõudmiste eiramine võib mõnikord olla raske ja hirmus, kuna kardetakse näiteks pärandusest ilmajätmist vms. Kuid tasub teadvustada, et isegi päranduse saamine ei loo tingimata püsivat heaolutunnet sinu sees. Päritavad asjad ei tee vabaks. Oma elu- ja mõttemustreid muutmata, ei pruugi sa saada õnnelikuks ka materiaalses õitsengus.

Iseendaga kontakti loonuna saad sa aru, et kõik, mida teised sult hingetasandil ootavad, on austus, armastus ja hoolivus. Kuid vanemate nõudmised on enamasti egopõhised. Isa- ema nõuanded tulenevad nende hinge personaalsete valikute tulemuse põhjal kokkukuhjunud uskumuste, raamide, õppetükkide ja piirangute kogumikust lähtuvalt ning mõjutatuna. Sinu enda jaoks pole midagi irratsionaalsemat kui kellegi teise isiklike veidruste ning eelistuste järgi antud nõuannete järgi talitamine. Sedasi on raske jõuda täiuse ja õnnetundeni.

Õnnelikuks saadakse nüüd ja praegu. Pimesi oma vanemate kuulamine ja nende ego kapriisidele allumine ei ole austuse, tänulikkuse või armastuse näitamine. Tõeline tänulikkus ja alandlikkus on egotasandist väljaspool seisvad tunded. Mõnikord, öeldes inimesele millegi eest aitäh, turgutame me vaid tema ego.

Tõeline tänuenergia saadetakse teisele pigem läbi südame ja hingetasandi. See on midagi palju suuremat. Oma vanemaid saab armastada ja austada ka oma südant järgides. Õiget rada käies, muutub sinupoolne armastus veel suuremaks. Ja vanemad armastavad lõppude lõpuks oma last alati tingimusteta.