Sildid

, , ,

Tere hea lugeja, kustun sind mängima ühte mängu. See on üks tore mäng, kuna seda saab mängida täiesti üksi, kasvõi nii ajaviiteks. Selle mängu nimi võiks olla näiteks “Eluinventuur,” või “Silmade avamine.” See on natuke nagu üksiku saare mäng. Ja natuke nagu aardejaht, kus on võimalik leida üles tõelised aarded. Mängimiseks on hea minna kohta, kus sa saad ilma segajateta üksi olla. Mängu kestvus on 30+… minutit. Kestvuse tagumine ajaliimiit puudub. Seda mängu võib olla huvitav mängida kasvõi iga päev. 

Mängu eesmärk: Saada teada seda, mida või keda sa tõeliselt tahad ja vajad? (Tõde on alati väga lihtne, ta on juba siinsamas ja kohe- kohe nähtavaks saamas.)

Mängu käik:  Mäng koosneb küsimustest, mille küsimine endalt loob nüüd veidikeseks ajaks sulle pisut teistsuguse reaalsuse. Mäng algab!

Edasi tasub lugeda siis, kui saad juba segamatult üksi olla ja oma mängu mängima asuda… (Kui mängid seda mängu otse arvutist, siis tasub kõik segada võivad suhtluskanalid praeguseks sulgeda.)

Niisiis, püüa kujutleda ennast ühte hubasesse ruumi, kus ei ole mitte midagi… on ainult seinad, lagi ja põrand. Ning näiteks aken, ilusa loodusvaatega… ja oled vaid sina…  

Võta aega ja püüa tunnetada: Mis oleks kui kedagi teist üldse ei olekski? Ei lähedal ega kaugel. Kui sa oleksidki üksi selles maailmas? Mida sa siis teeksid? Kuhu sa püüaksid minna? Kuidas sa toimiksid? Kuidas sa tahaksid ennast tunda?

Eesmärk ei ole ennast üksikuna tunda vaid vastupidi, sedasi on võimalus kogeda ennast tervikuna, olles üksi. Selle seisundi tunnetamiseks tasub võtta rahulikult, ükskõik kui kaua aega, enne kui mänguga edasi lähed, sest kaalul võib olla, Sinu Elu, edasine kulg…

(Kui mõtlemise ajal tuleb pähe mõte mingist peatselt kummitavast kohustusest kellegi ees või kui näiteks tekib tunne, et tahaksid seda mängu kellegagi jagada, kellelegi linki saata või muud iganes sellist, siis meenuta: Praegu ei pea sa mitte midagi ülearust mõtlema! Mitte kedagi teist lihtsalt ei ole olemas!!!!!)

Võid endalt veel küsida küsimust: Aga, kui kõigepealt olengi ainult mina?

Süüta näiteks küünal ja mõtiskle, rahulikult. Sul tegelikult on see aeg…

Nii, mäng läheb edasi:

Aga mis oleks, kui selle eelpool kujutletud ruumi seinte taga poleks midagi? Kui kogu maailm olekski ainult see, mis sulle praegu paistab? Ja selle taga on tühjus? Polegi kuhugi minna?

Mida sa siis teeksid? Kuidas sa enda päeva veedaksid? Kuhupoole sa vaataksid? Kuidas sa tahaksid ennast tunda? Mis oleks kui sulle armsad inimesed oleks tegelikult praegu lihtsalt armastusetunne sinu südames?

(Kuna tegemist on Vaimse mänguga, siis materiaalsete vajaduste pärast ei pea muretsema. Sest selles mängus on sul lihtsalt kogu aeg soe ja sul lihtsalt on kõht täis.) Mida sa siis üldse teeksid, millest mõtleksid?

Selle seisundi tunnetamiseks tasub võtta samuti rahulikult aega… 

Edasi…

Millist tunnet sa soovid, et sind sel juhul püsivalt valdaks?

Või, mis on see, mis sulle hea tunde annaks?

Ja ära püüagi kohe kõigele vastata, küsi ja oota rahulikult.

Kui maailmas poleks mitte kedagi teist peale sinu, milline võiks siis olla sinu eneseteostus? Mida sa sooviksid luua. Oletame, et selles toas on kõik materjalid ja abivahendid juba olemas, justkui võluväel.

Nii et võid kohe nüüdsama, mida iganes tegema või meisterdama hakata. Või sooviksid lihtsalt niisama, rahus olla? Kas on midagi, mida sa oled alati tahtnud teha, aga pole teiste asjatoimetuste pärast selleni jõudnud? Nüüd on sul kogu maailma aeg.

Mida sa võiksid luua, enda jaoks, enda rõõmuks? Mida sa teeksid kui kellegi hinnanguid või suhtumist pole vaja karta? Kui kedagi ega midagi ei ole vaja karta, kuna kedagi lihtsalt ei ole? Mida sa looksid?

Mis oleks kui see hetk, mis nüüd sinu ümber on, kestaks terve igaviku?

Selle tunnetamiseks tasub võtta samuti rahulikult aega… 

(Kursi hoidmise abinõu: Nii, mõte läheb mängus vahepeal uitama, meenub kellegiga seotud seik, tuleb meelde veel mõni inimene? Mida ta võiks küll sellest arvata, mida sa siin praegu teed?… Stopp! …mäletad, mäng käib, teda ei olegi olemas!?)

Ja mõtle rahulikult veidi veel…

Võid silmad kinni panna ja püüda tunda: “Olen AINULT mina.” See võib ju olla ka päris hea tunne, kas pole?

Kui nüüd soovid, võid sellesse ruumi valida endale kaaslase.

Kes on see, ilma kelleta sa kuidagi olla ei saaks või ei tahaks?

(Tuleta meelde, et on olemas vaid see suhteliselt väike ruum ja nii praegu jääbki. Ja kui võiksid lisada juurde veel inimesi või mingeid asju, vaata, et ikka sulle endale ka ruumi jääb.)

Kelle sa nüüd sellesse ruumi veel kindlasti juurde lisaksid?

Kolmandana…?

Neljandana….?

Viiendana…..?

Kuuendana….?

Jne….?

Kuid samas arvesta, et kui tahad valitutega veeta igaviku, siis on vist hea, kui nemad tahavad ikka sinuga ka koos olla?

Keda veel? Samas, kas ta võib vahel olla päris tüütu oma juttude ja vaidlemisega? Või kui tihti temaga tegelikult kohtumine üldse vajalik või huvitav oleks? Ja sa saadki selle tegelikult täies südamerahus valida. Sest, see on sinu mäng.

Kui  nii mõelda, ehk peaks juba äkki kogu suguvõsa ja tutvuskonna oma ruumi võtma? Kuid, kas see siis üldse on enam sinu ruum? Kas sulle endale jääb siis ikka ka ruumi ning õhku?

Või mõtlemise seisukohast, kui hästi paljudega tihedalt suhelda, kas siis ei või olla, et sinu mõtted keerlevadki ainult teiste inimeste ja nendega seonduva ümber? Nende arvamuste ja ütluste ümber? Ja sinu enda mõtetele ei jäägi enam üldse ruumi, aega ega kohta?

Sest võib ju olla, et kui muutkui arvestada, oletada oma peas, selle üle mida teised võiksid tahta või mõelda, siis sa jäädki elu lõpuni arvestama, arvestama ja arvestama? -(Justkui lõputut, lahendamatut arvutustehet lahendama. Sinu oletusis pole teiste inimeste, ega maailma tahtmistel piire. Sest kui ühe inimesega seonduv “ära lahendada” keerab ennast koheselt ette järgmine? Selle lõpmatult keeruka tehte lahendus on hoopis: Oma pilgu endasse pööramine, iseenda armastamine ja oma ruumi loomine. Ja sedasi toimides, saavad sinu elus olla inimesed, kes sinna tõesti kuuluvad.

Nii, lähme edasi…

Ja millised asjad seal sinu ruumis kindlasti võiksid olla?

(Muide, selles mängus saab sul olla kogu aeg hästi hea, ilma et sul oleks üldse midagi tingimata vaja.

Tuleta meelde, see on lihtsalt mäng ja mitte midagi ei pea. Võid teha kõike täpipealt nii, nagu sulle endale kõige parem on. Saad panna asjad paika ja toimima nii, nagu just sulle kõige enam meeldiks.)

Kas see ruum on nüüd just täpselt selline, mida sa sooviksid enda edasise Elu ruumina näha? Või on midagi-kedagi puudu? Loo ka tema siis palun sinna ruumi.

Ja nüüd…püüa kogeda, et see ongi sinu isiklik ruum. Tunneta seda… aga, kas pisut kitsas ei ole? Rohkem ruumi enam juurde ei tule ja nii ju jääbki praeguseks. Äkki sa sooviksid nüüd hoopis mõne asja või inimese koguni ära saata/eemaldada sellest ruumist?

Mida oleks reaalselt selleks vaja, et Su elu saakski täpselt niimoodi toimida? Ilma ülearuste segajateta?

Mida oleks vaja selleks, et sa ei peakski neid enda ruumi laskma? Kas kuidagi oleks see kõik ka päris päriselt võimalik? Kas reaalselt võiks samuti olla võimalik umbkaudugi samasugust ruumi hoida?

Mida oleks vaja selleks, et eemaldamist vajavad asjad ja tegelased saaksid tegelikult ka eemaldatud?

Jah, et meie kliimas planeedil Maa toime tulla, ära elada, on vaja vahepeal ka tööl käia, asju ajada ning selletõttu viibida ja suhelda ka situatsioonides, mis ei pruugi alati olla puhas nauding. Kuid kohe peale tööpäeva lõppu on ju võimalik eralduda oma Unistusteruumi. Oma isiklikku ruumi, enda loodud ruumi. Ja see on igaühel võimalik kujundada täpselt selliseks, nagu tema ise soovib.

Nii, lähme edasi…

Selle mängu lõpuni mängimine tähendab reaalselt enda ellu selle Vabaduse Ruumi loomist, kas või päevas vaid pooleks tunniks.

Mäng algab…