Sildid

, ,

Igaüks on sündinud siia maailma oma koormaga. Ühe koorem on olla mees, teise koorem on olla naine. Või on see mõlemal puhul õnnistus? Vastus peitub valikus. Koorma all peetakse siinkohal silmas mehe või naise algolemuse nõrkustega seotud õppetükke ja nende õppimist ehk lahendamist.

Naised ja mehed armastavad tihtipeale üksteise eripärade üle nalja heita või vastassugupoolt koguni kiruda, aga ometi tuleb omavahel läbi saada ja mitte ainult. Niiöelda vastasleerist tuleb leida endale ka kõige lähedasem inimene.

Alustuseks võiksid sinu soovid ja ootused teisele olla reaalsed ja tasakaalustuda sellega, mida sul endal on teisele vastu anda. Miks teatud kvaliteete peab vastassugupoolest üha uuesti otsima on sellepärast, et võimalikkus neid teistest inimestest leida on illusioon. 

Huvitav on, et suhte alguses keskendutakse peaaegu ainult nendele külgedele, mis teises meeldivad, mis on hästi ja mis vastavad ootustele. Alles suhte lõpujärku jõudes nähakse ja tunnistatakse peamiselt seda, mis teise juures on valesti. Selleks, et sellist kontrastsust vältida oleks tark peatselt enda jaoks nähtavaks muuta ka see, mis on teises sinu jaoks tegelikult pigem häiriv. Laskmata armumisel ennast pimestada. Endale valetamine ning õhulosside kestev ehitamine ei pruugi olla eriti jätkusuutlik tegutsemiseviis. Laias laastus võib tavajuhul isegi nii olla, et kui sinu jaoks on, enda vastu paduaus olles, teises õiget rohkem kui valet, siis on kõik juba pigem hästi. Õigsus oleneb juba valiku teadlikkuse astmest ja arvesse tasub võtta nii sisemist kui välimist.

Mõlemal suhtluspartneril on teatud vajadused ning soovid, lähtuvalt kumbagi isiklikust minevikust, unikaalsest teest siin ilmas või eripärasest olemusest. Kui kahe inimese uskumused kattuvad, siis on hästi. Kui see nii ei ole, tuleb endale algusest peale kole palju valetada. Probleemid suhtes tulenevadki valetamisest. Varjatakse enda tegelikku ennast ja püütakse olla keegi teine. Alguses, kuni see on lihtne- armununa tuntaksegi ennast kellegi teisena, paremana ja suuremeelsemana, see toimib. Ühel hetkel see tõe kõrvalelükkamistaktika, enam ei toimi ja tuleb tõelisusele näkku vaadata.

Kui sulle miski ei meeldi, polegi vahel küsimus tegelikult teises, küsimus võib olla hoopis sinus endas. Keskenduda tuleks sellele, et kuidas käituda, kui koged teievahelises energiavahetuses midagi häirivat. Kõige parem on, kui saaksid seda kaastundlikult ja targalt teisele väljendada, siis ei pea sa seda tundmust endas alla suruma. Ja sa saad jääda ausaks.

Isegi tingimusteta armastus ei tähenda seda, et sa lased teistel endast ja enda südametõest täielikult üle astuda. Siis pole see enam armastus- sel hetkel ei armasta sa ennast, kuna sa käitud iseenda südamega vääritult. Ainus tingimusteta armastuse tingimus on armastus!

Suhte “kriis” tulenebki sellest, et ollakse endale hulga, juba liiga palju kordi valetanud, leppides nende asjadega, millega süda tegelikult leppida ei tahaks. Kogedes teise teatud külgedes, käitumises, olemuses, tegudes, uskumustes midagi sellist, mis tegelikult häirib, isegi ärritab. Nii võib ühel hetkel saada süda teise peale tõeliselt täis. Ning kui süda on pettumusi täis, kaob armastus.

Suhe lõpetatakse tavaliselt sellepärast, et ei jõuta enam! Aga mida ei jõuta? Ei jõuta enam endast üle astuda. Aga mis oleks, kui kogu suhe toimiks algusest peale aususe põhjal, nii et ei peagi endast üle astuma? Või kui vahel astuda, siis teadlikult, ainult sellepärast, et sa otsustad, et tahad tõeliselt areneda ning oma egost vabamaks saada. Olgu nii või naa, partneritevahelised arusaamatused tulevad lõpuks paljudel juhtudel lihtsalt sellest, et üks on naissoost ja teine meessoost.

Näiteks pole mõtet arvata, et mehelik, tugeva mees- ning seksuaalenergiaga meesterahvas olla on puhas õnnistus. Kas see, et inimene tunneb tugevat sisemist tungi paljude kaunite naiste vallutamise järele enda ümber, on talle endale rahustav või toetav? Kas tema meesaspekti tahe igale kaunimale seelikule järele joosta on tegelikult vabadus? Kas tasub arvata, et sisemiselt enda ümber oleva kauniduse järele põledes on lihtne saavutada meelerahu, või püsida iseenda keskmes? Seda teadvustades pole vaja tänaval hajusa tähelepanuvõimega mehi sügavuti hukka mõista. See ringivahtimine on muidugi ka natuke ühisteadvuslik käitumine- kui nähakse, et kõik vaatavad midagi teatud moel, siis vaadatakse ise samamoodi. Kuid lõpuks on see muster ja käitumisviis tingitud ning kujunenud mehe vajadusest rohkema, erineva naisenergia järele, et endas pulbitsevaid energiaid tasakaalustada.

Samamoodi on naiste eputamise, koketeerimise, flirtimise ja igasugused enese eksponeerimise mustrid lihtsalt juurdunud ühisteadvusesse. Naise algolemuses on need käitumismallid selleks, et endale partnerit ligi tõmmata. Aga ülepakutud püüdega paljude pilkude järgi, eriti kui tegelikult on partner juba olemas, võidakse väljastpoolt köita hoopis sellist energiat, mida tegelikult ei soovita. Ja pärast ollakse sellest vabanemisega hädas.

Kõlab võibolla kentsakalt, aga mees võiks suhtes olles teada ja tunda, vajaduseta seda endale või teistele tõestada, et ta suudab endiselt ka teisi naisi võluda. Siis saab ta tegelikult tõeliselt, kogu südame, meele ja hingega pühenduda oma praegusele partnerile. Ja muutub tegelikult selleläbi üha võluvamaks.

Keskmise mehe puhul on lihtsalt huvitav see, et kui tal on samaaegselt mitu naist, kes teda väestavad ja inspireerivad, siis tema isiklik suutlikkus ja tegutsemise energiatase suurenevad. See ei pruugi muidugi samamoodi suhte terviklikkusesse üle kanduda, vaid võib hakata usalduse ja läheduse ka, ehk armastuse energia lekkeid põhjustama. Samas siiski, kui mees on pikemat aega kinnises, argises suhtes, siis tihtipeale muutub ta laisaks ja ka tema üldine energiatase väheneb. Mida see tõdemus peaks mehe algse loomuse kohta ütlema?

Õnneks suudab täielik mees enda olemusest kõrgemale tõusta. Luua endale ka suhtesiseselt vaheldustpakkuvad elukogemused. Soovi korral on tal vägi oma partner sedavõrd avada ja sellist maagiat luua, et naises löövad kõik ta kaunimad tahud särama: nii kirglik kui rahulik, nii tuline kui voolav osa, nii ürgne kui väljapeetud, nii jumaldav kui anduv osa. Ja naises tärkab võime vahendada oma mehele erineva laenguga naisenergiat, just sellist nagu parasjagu vaja. Ning sellisel viisil õitsema puhkenud naine on üks väga õnnelik ja rahulolev naine. Ja taolise naise mees saab olla, üks õnnelik, tegus ning pühenduv mees.

Kui armastus naise südames on tõeline, siis suudab ta panna ka oma mehe ennast avama. Igas mehes on, seda võib ju püüda kõrge vaimsuse, reputatsiooni või peenete maneeridega varjata, ka ürgne aspekt olemas. See osa mehest on robustsem, lihtne, samas vahetu, energeetiliselt väga laia turjaga, jõuline, kartmatu ning teab täpselt, mida ta tahab. See pool sobib suurepäraselt naise varjatud tulise metskassi olemusega. Ning nendel aspektidel on omavahel mõnikord väga huvitav kohtuda.

Usutakse, et iga naise olemuses on peidus tormijumalanna, kellel on kalduvus vahel põhjendamatut märulit tekitada. Kui mees oma ellu draamat ei soovi, siis peaks ta jääma vähemalt energeetiliselt vabaks ja kõigutamatuks. Siis saab pöörasema draama korral stoilise rahuga draama allikast lihtsalt eemalduda ja naine saab üksi olles mõelda, et kas oli ikka vaja vinti sedavõrd üle keerata. See motiveerib naist arenema, et ta oskaks teadlikkusega ise enda loomust vajalikul hetkel kontrollida.

Samas, mees võib ennast naise ilusse kaotada juba esimestel hetkedel, kui ta temakese tähelepanu köitmiseks peab nõndaöelda nahast välja pugema. See juhtub eriti siis, kui ta liialt üritab naist kätte saada. Aga kui mees astub oma keskmest välja, kaob tema peamine jõud ja ta võib muutuda naise käes mängukanniks.

Öeldakse, et mehe kohus on naist kaitsta ja tema eest hooilitseda. Kuid kui mees on pikka aega jällegi liiga hoolitsev võib naisel hakata igav ning ta hakkab meest taaskord proovile panema. Mille eest inimene enamasti tegelikult kaitset vajab on iseenda eest. Tihtipeale oma olemuse eest. Aga kuidas saab inimene üleüldse teist inimest tema enda eest kaitsta? Siinkohal on paslik ära tähendada, et loomulikult pole harvad ka olukorrad, kui naine maandab suhtes hoopis oma meest.

Teise hoidmine ning kaitsmine on ilus ja mõnikord vajalik. Kuid aegajalt võib olla hea lasta teisel ise oma asju lahendada ja ise oma elu, hirmude, emotsioonide ja enda loodud reaalsusega kohtuda. Tõeline hingetasandi hoolimine on hoolimine sellest, et teine saaks vahetevahel ka iseseisvalt areneda ning kasvada. Ning vahel võib olla isegi niiöelda noomida saamine, eriti kui see tegelikult avab sinu jaoks asjade tõese olemuse, olla saamine.

Enda südame lahti hoidmine on paljuski igaühe enda teha. Sest niipea kui mees hakkab naise pärast liialt võimlema, ei võta naine teda enam eriti tõsiselt. Kui naine näeb, et mees hakkab tema tujude järgi jooksma, siis tekitab ta oma olemusest lähtuvalt veel olukordi ja põhjuseid, miks mees jooksma peab. Ja kui naine näeb, et mees on liiga kergesti kõigutatav, kangutatav ja oma keskmest välja astub, kaob naisel temaga suheldes ära huvi, austus ning kindlus. Siis tunneb ta, et ta peab ise elu ja olukordi juhtima hakkama. Kuid naise põhiolemus seda ei soovi. Naine soovib, et mees oleks tugev, igas mõttes.

Avatud südamega naine suudab hoida oma mehe kõik aspektid rahuldatuna. Mees ei ole kungi ainult mees. Tema sees on ka aegajalt jonniv või emalikku armastuse energiat vajav väike poiss. Sisemine laps ei kao kuhugile. Kui mehel puudub oma sisemise lapse ja tema vajadustega kontakt, siis on ta need lihtsalt välise laheduse, ülbuse, tusasuse, isekuse, karmuse, pealispinnalisuse või tõsiduse seina taha peitnud ja kõikvõimalike kõrvalelükkamismustrite alla maha matnud. Kuid kui mehe sisemine laps on naise armastuseväljas hoitud ja partneritevaheline usaldus on sügav, siis on mees kohe tõeliselt armastav ja suudab pakkuda sügavat läheduse tunnet.

Armumise seisundi võti on sisemise lapse käes. Kui sa soovid üha uuesti armuda, siis käitu oma partneriga vabalt ja vallatult, lagu laps. Vaid lapselik meel oskab näha ning kogeda imet ja maagiat kõiges.

Mees ja naine kogevad sama olukorda tihtipeale kardinaalselt erinevalt. Naine võib intuitiivselt tajuda, et energeetiliselt on eluolukordades või majapidamises asjade paigutus vale ning tasakaalustamata ja ta soovib enda tundmuse kohaselt korda ning tasakaalu looma hakata. Mees harilikult pole nii intuitiivne, ega taju silmaga nähtamatut maailma sama hästi. Tema kogeb seda hoopis sedasi, et just alles sai kõik paika pandud, ära otsustatud ja sätitud ning naine hakkab nüüd jälle otsast alates kõike pea peale pöörama ehk tormi tekitama. Aga nähtamatus maailmas muutubki energiate tasakaal väga sageli.

Pärast sõbrannadeõhtut võivad saabuda mehe koju veel lisaprobleemid. Naine arutab sõbrannaga koduste ja koduväliste teemade üle. Naastes peab mees nende teemadega rinda pistma, et: “Miks meil on see asi sedasi ja neil mitte?” Naise soovid, muutused ja parandused, mida ta koju või suhtesse looma hakkab peaksid lähtuma puhtalt tema enda südametunnetusest. Sõbrannadelt ülekandunud uskumusi pole mõtet liiga tõsiselt võtta.

Ning varem või hiljem võib ikkagi selguda, et iga mees on lõpuks “tüüpiline mees” ja naine on “tüüpiline naine”. See on lihtsalt inimeste olemus. Õppigem sellega elama. Või siis püüdkem oma olemusest vajalikel hetkedel kõrgemale tõusta.

Mis suhtes ja elus on mõlemapoolselt tähtis lisaks oskusele tundeid väljendada, luua ja anda, on oskus näha armastust, ilu ning maagiat ning julgus seda vastu võtta. Ja muidugi on oluline oskus ka lasta teisel lihtsalt olla, ning õppimine ise lihtsalt olema.

Igal tuhandel juhul pole mõtet oma olnud või olematutest endistest partneritest rääkida, kuna olnu meenutamine on energia äraandmine minevikku ja miks peaks oma praeguse suhte energiat andma kellegile kolmandale? Igal juhul pole sinu praegusel partneril teadmistega sinu endisest partnerist mitte midagi rõõmustavat peale hakata. Miks teda siis nendega koormata? Tark on õppida minevikust lahti laskma, et puhtana edasi liikuda, siis saad hetkedes vabamalt suuremat maagiat ja võlu kogeda.

Pühendumine võib lõpuks olla kõige arendavam väljakutse. Asjad peavad lihtsalt õigel moel paigas olema. Mees võiks olla kõigutamatu, siis saab kõik rahuvoos liikuda. Suhtest suhtesse hüppamine võib olla vägagi iseenda ja enda nõrkuste ja hirmude eest põgenemine.

Kuid veel, mis oleks, kui püsida lähedases suhtluses kohe algusest peale üsna kindla teadmisega, et varem või hiljem, aasta, kahe, viie või kümne pärast see teievaheline lahvatanud maagia ja sobivus lõppeb? Ja teatud mõttes nii ennast kui teist ning ka oma elusätteid selleks ette valmistades. Tõelisus on see, et miski pole igavene. Ja seda teades, ning reaalseid taganemisteid lahti hoides, võib armastus ning lähedus kesta survevabalt ja loomulikul teel hoopis kauem isegi igavesti.

See, mis inimesi ennast vabana paneb tundma võib muidugi olla üsnagi erinev: ühe jaoks on vabadus olla vaba, teise jaoks on vabadus olla seotud.

Suheldes alati oma südametõde ja tuumolemuse tõekspidmisi väljendades, endale ja teistele valetamata, kaovad sinu elust need inimesed, kellega su maailmanägemus ei sobitu ja kellega sinu energiad ei resoneeru. Sedasi suheldes saavad omavahel kokku saada lõpuks tõeliselt sarnased inimesed, hingesugulased, kes koos suudavad üksteist tõsta ja täiendada, mille tulemusena saavad kerkida kõrged ning laskuda imelised harmooniaseisundid. Ja sedasi saab juba kõrvuti- rõõmus, vabaduses ja armastuses, edasi liikuda.

Võib loomulikult olla aegade algusest lõpuni koos, aga see toimib edasiarendavalt vaid juhul kui mõlema südamed seda jätkuvalt tõeliselt soovivad. Mitte nii, et sissekulunud elurööpad ja mustrid lihtsalt sõidutavad koosolemise harjumuse vankrit edasi.

Inimese olemus on olla liikumises, otsingus leidmaks seda või teda, mis sind indiviidina, olendina hetkest hetkesse täielikumaks teeks. Need valitud, kes selle tõeliselt leiavad, on saanud väga erilise õnne osaliseks.

Kui sul pole oma partneri valikul ja temaga olemisel vaja kellegi heakskiitu peale iseenda, oled sa vaba, ning siis oled sa vaba alustama suhet vabaduses.