Sildid

, , , ,

InnerLight_8Kui inimesel on võime või tarkus teisi arenguteel aidata, siis ta võiks seda ju kasutada. Selle käigus saab aitaja ise samuti areneda. Aitamine on juhindumine armastusest, eriti kui tegu on tõelise hoolimisega. Vaimne seadus on olnud, et teiste asjadesse ei tohi sekkuda, kuni inimene ise abi ei palu. See on talt arenguvõimaluse äravõtmine, sest areng toimub väidetavalt ainult läbi kannatuse.

Minu äratundmine on, et nüüd on uued ajad ja asjad on mõnevõrra muutunud. Oletame, et inimesele meeldib mõnest teemast sulle üha uuesti rääkida ja lõpuks jääb ta helpima sinna, et kuidas, näiteks mõne suhtega tema elus, on kõik halvasti. Leiab sellele erinevaid vaatenurki ja otsib võimalust oma valukehale rohkem toitu pakkuda. Mõnel harval juhul aitab see valulisi kohti lahti harutada, kuid enamasti jookseb asi aina rohkem ummikusse.

See ongi hetk taipamiseks, et inimene kannatab ja sisimas otsib ta probleemile lahendust. Kuna ta sulle sellest mitmeid kordi räägib, siis otsib ta sinult alateadlikult abi. Kuid tal on tekkinud sellega seoses niivõrd suured blokeeringud, et tõde ja võime midagi muuta, on varjutatud.  Inimene on pimestatud ja ei taipa, kuivõrd kinni ta on jäänud. See ongi piisav, et oma abi pakkuda. Siis võib võtta “silmade avaja” rolli, pakkudes ligimesele olukorra suhtes vähemat mõnda uut vaatepunkti. Igal juhul, sugulase või tuttavaga lihtsalt kaasa heietamisel, “Et jah, ja oioioi, küll on hull lugu,” puudub igasugune mõtestatus. Mis mõte on rääkida inimesega, kes tahab iga kord vaid oma valu kirjeldada, püüdmata teha tõelisi pingutusi, et oma häda ja enda eluolukorda parandada?

Ima hooliva sekkumiseta teise hinge varjutav probleem kesta elu lõpuni ja tõsiseid nii vaimseid kui füüsilisi vaevusid tekitada. Peale muret valmistava teema koos üle vaatamist ja uute vaatepunktide ilmnemist, võib vabaneda hulk blokeeringuid. See annab võimaluse edaspidi hoopis teadlikumalt edasi liikuda. Samas kinnijäämised võivad viimaks olla ka vajalikud. Selleks, et inimene tõeliselt aru saaks, et midagi on valesti, on vaja teatud hulk kannatusi ära kogeda. Kuid tasub teada, et tänapäevane vaimsete õpetuste üleküllus on segadust tekitav ja nende kohatine vastuolulisus on omakorda tarbetuid kannatusi tekitav. Lisaks on praegused õpetusted valdavalt suunaga lihtsusele, kergusele, positiivsele ehk kannatuste vältimisele. Kuid, kuidas saad sa tegelikult teada, et mida su kannatus sulle öelda tahab, kui sa iga hinna eest üritad teda vältida? Mõtlematagi sellele tegelikult ise otsa vaadata?

Pealegi on praegune maailm,  sestap ka keskmine inimene üldiselt ehitatud üsnagi viltustele alustele. Teema uutmoodi lahtimõtestamisel võib kuulajal tekkida tõeline taipamine, ta omandab selle õppetüki ja läbib antud valdkonnaga seotud arenguastme. Valdaval enamikul inimestest on sisemaailmas ning elus selliseid kitsaskohti. Tõelise soovi korral on võimalik nii sees kui väljaspool asju palju paremaks muuta! See ei pruugi olla ülearu kerge, aga väga hea tahtmise korral on see siiski võimalik.

-Rahuleidja-